VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja
1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.
aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570- 1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 2 Liivi sõja põhjused. 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva
Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid venelased suurema väega vürst Suiski juhtimisel. Vallutati Narva ning 16.juulil 1558 alistus Tartu. Piiskopiriik likvideeriti, piiskop ise saadeti Kärkna kloostrisse. Hiljem küüditati Venemaale nii piiskop kui kogu Tartu elanikkond. Tartu vallutamise järel sõlmiti vaherahu, mille kestel Liivi ordu üritas leida endale liitlasi. Valdav osa ordu liikmeid toetas Poola kuninga Sigismund II Augusti appikutsumist. Saare-Lääne piiskop müüs aga oma valdused rutuga Taani kuningas Frederik II-le, kes maa valitsemise andis omakorda oma venna hertsog Magnuse kätte. 1560 aastal algas uus venelaste pealetung ning Liivi ordu väed purustatakse 2.augustil Härgmäe lahingus. Peagi langes venelaste kätte Viljandi. Järgnes paanika maa valitsejate seas ning 1561
LIIVI SÕDA ( 1558 1583 ) 1. Rahvusvaheline taust ja eellugu: 1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused: - taotlus ülemvõimule - Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist
oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse
Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter
teenistusse. 1578 - Poola kuningas Stefan Batory alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, tema eesmärk oli vallutada Moskva ja sealt dikteerida venelastele oma rahu tingimusi. 1582 - sõlmiti vaherahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581 - Rootslased vallutasid venelastelt Narva. 1583 - sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu 3 aastaks Vot niimoodi lõppes Liivi sõda, Vana-Liivimaa oli jagatud suurte riikide vahel: Põhja-Eesti oli Rootsi kontrolli all, Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- ja Kesk-Eesti, Läti oli nüüd Poola valdused nimel Poola-Liivimaal. Kui arvestatakse, et võitis Rootsi, aga territoriaalset tegelikult võitis Poola.
Kõik kommentaarid