kõikide maailma riikide arengutaseme parandamisele GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Globaliseerumise peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ülemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Globaliseerumise eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus finantssfääri rahvusvahelistumine rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades Majanduses kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada): 1. Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) 1 2. Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis 3. Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Globaliseerumise positiivsed tagajärjed (2 tk teada): 1. Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel) 2. Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest) Globaliseerumise negatiivsed küljed (2 tk teada): 1. Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada):
ärikulud ning multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine. (Parts, E. 2012) Globaalse kommunikatsiooni areng kiirem ja odavam globaalne kommunikatsioon, internetiteenuste areng ja levik, globaalsed infovõrgustikud, uued tehnoloogiad, kasvav teadlikkus rahvusvahelistest probleemidest. Globaliseerumine soodustab ka migratsiooni alaline elamaasumine teise riiki, (ajutine) töötamine või õppimine teises riigis, rahvusvaheline turism. Ning veel üks tegur mis soodustab globaliseerumist on kultuuri arenemine kultuurivahetus (import, eksport), globaalne reklaamturg. (Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse
poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4
staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata. · Kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu. 3. Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt. · Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. · Põh. tunnused.Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks,
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid)
Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted on tänapäeval väga levinud. Sellised ettevõtted toodavad peamiselt kiiresti riknevat kaupa. Agomeratsioonitööstus on tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega, vajades palju tugiteenuseid, oskustööjõudu, koostööpartnereid jne. Nt: autotööstus. Kõrgtehnoloogilist tööstust iseloomustab uuringu ja tootearenduskulude suur osatähtsus toote omahinnas. Kapitalimahukas tööstus on seotud kasuattava tehnoloogia eripäradega elektrijaamad, kiirteed, sadamad, paberitööstus jms. Mingis piirkonnas spetsialiseerunud suurt ettevõttevõrgustikku, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele, nimetatakse ettevõtlusklastriks ehk kobaraks. Nende kujunemisel on olulised riikide ja regioonide võime õppida. Kujunevad teaduspargid. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on kaubamärgi ehk brändi olemasolu. 1
● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Rahvusvahelistumise kontseptsiooni sõnastasid 70ndate teisel poolel kaks Suurbritannia majandusteadlast - Buckley ja Casson. Buckley ja Cassoni teooria kohaselt saavad suured ettevõtted laiendada oma tegevust tervikliku sisemise struktuuriga, välistades konkurentide oskusteabe. 3
Mitmed Euroopa riigid suurendasid peale II MS riiklike kulutusi ja toetusi ettevõtetele saavutamaks oma poliitiliste positsioonide tugevdamist, kuid majandus sattus liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Peale II maailmasõda. Arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinsitutsioonid vastav majanduspoliitika 1944 loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailma pank ( peakorterid Washingtonis ), eesmärgiks stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940 teisel poolel koloniaalimpeeriumid lagunesid. Maailma hakati jagama Põhjaks ( arenenud tööstusriigid ) ja Lõunaks ( arengumaad ) Põhjamaad Arenenud tööstusriikides ehitati üles heaoluühiskonnale tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses suur ( Rootsis ulatus riigisektori osatähtsus 65 % SKP-st ) Lõunamaad Majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole.
Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta
ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini
Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR) O B Valuuta hulk (EUR) Joonis 11.1 Valuuta nõudmine ja pakkumine (EUR) Maksebilansi tasakaalu iseloomustab järgmine seos: CA + B = L kus CA on jooksevkonto ülejääk, B on välislaenamine ja L iseloomustab muutust rahvusvahelises likviidsuses. Maksebilansi tehingud iseloomustavad välisraha liikumist. Seega on valuutaturgu arvestades antud tingimus täidetud. Vabalt ujuvate vahetuskursside puhul keskpank valuutaturule ei sekku ning vahetuskurss kujuneb valuuta
Monopol Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Ministrite Nõukogu otsuste täitmist (nt suhkrutrahv), hallata EL-i eelarvet, esindada EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. Seadusandlik võim: Liidulepingute osas pole parlamendil sõnaõigust. Ministrite Nõukogus ja parlamendis mõlemas hääletatakse transpordi, keskkonna, arenguabi, tööohutuse, regionaalarengu, sotsiaalpoliitika üle. Mõlema nõusolekut vajab kultuur ja tehnoloogia, siseturg ja Tarbijakaitse, diplomite tunnistamine(?). See on kaasotsustamismenetlus, kus parlamendil on vetoõigus. 8. Euroopa Liit: kujunemine ja tulevik 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Pariisi lepinguga loodi kuue asutajariigi vaheline (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksa Föderatiivne Vabariik) ühine söe- ja teraseturg. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute
Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgtehn at-siooni tikas o Töö ja väikepered o-loogia massiline o Oluline on
Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi lõpus, majanduslik ja poliitiline moderniseerumine Läänes 18-19 sajandil seoses demograafilise üleminekuga, maailma üldise majanduskasvu kiirenemisega, individualiseerimisega ja traditsioonidest lahtiütlemisega ning tehnoloogia arenguga: sotsiaalsed ja majanduslikud muutused koos. Sellest edasi, v.a maailmasõdade vahelisel ajal, rahvastiku ränne, kapitalide voog jm ainult suurenes (tormiline SKT suurenemine nt). 1 6. Üleilmastumise perioodid. Ühesele arusaamale, et globaliseerumine algas 19.sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt
HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid. Ühiskonna juhtimine muutus, varem koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd ka majanduse arengut.
instrumentidega soovitud suunas mõjutada 14. Riigi majandusarengu kolm faasi Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on riigi majandusarengut põhimõtteliselt võimalik jagada kolme faasi. Ressursipõhine. Majanduskasvu määrab peamiselt tootmissisendite kasutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). Tehnoloogia kaasajastamine toimub impordi kaudu, kaasneb välisinvesteeringutega või imiteeritakse. Ettevõtted on sunnitud hinnakonkurentsile ja neil puudub tihti otsene juurdepääs lõpptarbijale. Nende roll lisandväärtuse ahelas on väike ning on suunatud eelkõige tööjõumahukale tootmisele. Selline majandus on väga tundlik maailmamajanduse tsüklilisuse suhtes ja suures sõltuvuses eksportkaupade hinnaarengutest maailmaturul ning valuutakursi
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for-muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 25. Kaupade ja raha liikumist maailmas suunanud viis peamist jõudu Kaupade ja raha liikumist maailmas on suunanud peamiselt viis jõudu. Tehnoloogia. Kommunikatsioonikulud langevad kiirelt ning barjäärid – nagu aeg ja ruum, mis varem oluliselt eraldasid turge – on sellega märkimisväärselt vähenenud. Transpordi-vahendite ja side kiirus ning usaldusväärsus kasvab. Näiteks kui aastatel 1500–1840 oli parimate hobutõldade ja laevade keskmine kiirus umbes 16 km/h, siis alates 1960. aastast on reaktiivreisilennukite kiirus 805–1127 km/h. Ühendusepidamise võimalused on jõudnud uuele tasandile, kusjuures
Kui on teada kauba kogused, mis vastavad mingile hinnatasemele, siis saab analüüsi vahendina kasutada tabelit. Parema ülevaatlikkuse huvides kasutatakse majandusteoorias sageli graafilist väljendusviisi. Kahe muutuja - hinna ja koguse seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Mudel-tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate kaupade või teenuste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju kõver langeb alati paremale alla Alternatiivkulu printsiip- Piiratud ressursside puhul peavad majandussubjektidoma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega
epideemia tõttu vähenes Skandinaavia lennufirmade kasum ja paljud inimesed muutsid puhkuseplaane. Niisiis mõjutab globaliseerumisprotsess nii üksikindiviide kui ka firmasid ja valitsusi. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: • majanduslik üleilmastumine – tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid (nn multinatsionaalsed suurettevõtted); • kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja - väärtused; • poliitiline üleilmastumine – tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. 4 Tänapäeva maailm Algselt, 1970.–1980. aastatel seostatigi üleilmastumist peamiselt majandusega, pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma. Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika
suudavad müüa erinevaid hulki kõikide võimalike hindadega. Pakkumine muutub kui toodete arv suureneb või väheneb iga hinnaga. Pakkumise suurenedes liigub pakkumiskõver paremale, vähenedes vasakule. Turupakkumine Kõikide müüjate koondpakkumine Pakkumist mõjutavad - Muutused tootmise piirkuludes (materjalide tegurid omahind, tööjõuhind, energiakulu, tehnoloogia muutus) - Muutus müüjate või tootjate arvus - Ootuste muutus Piirkulu Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir- (lisa)kogustes. Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1 Alfa Beeta Gamma Teiste Liitri hind pakkumine pakkumine pakkumine pakkumine kokku
o rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses kultuuriliselt o kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus o kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine o kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism o kasvanud immigratsioon o rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik o võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud.
ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside,
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste
3 mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes
Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j