Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi Innovatsioon tähtsam kui masstoodang Investeeringud mitte uutesse masinatesse, vaid uutesse kontseptsioonidesse, meetoditesse Kiired muutused on konstantsed (revolutsioon) Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo (tootlikkus ja efektiivsus) Inglise agraarrevolutsioon (17. saj lõpp) tootlikkus põllumajanduses vabastas inimesed, kes siirdusid linna tööotsinguteks - manufaktuurid) I industriaalrevolutsioon (1750-1840) (murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee, alus "lääne tsivilisatsiooni" tekkele ei osale Hiina ega India) II industriaalrevolutsioon (alates 1870-ndatest aastatest) terase ja elektri ajastu Masstootmise ajastu (1940-1980-ndad) arvuti IT revolutsioon (alates 1990-ndad) põhiline vara on inimkapital, leiutised ja avastused levivad kiiresti Lähituleviku revolutsioon Tegelikult on ilminguid juba järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis
Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond Industraliseerumine Walt W. Rostow Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investreerima Sõltuvusteooria Praegused jõukad lääneriigid on maaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleb koloniaalmaade
5) Ettevõtete restruktureerimine a) ümberprojekteerimine ja b) tootmise välismaale viimine 6) Teadmistepõhine majandus põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. 2. Tehnoloogilised revolutsioonid ja nende 4 faasi 1) Inglise agraarevolutsioon 17. sajandi lõpul tootlikkuse tõstmine põllumajanduses ja inimeste vabastamine linna kolimine 2) esimene industriaalrevolutsioon 1750-1840ndad murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee, alus rikkuse ja heaolule 3) teine industriaalrevolutsioon alates 1870ndatest elektri ja terase ajastu kaasatoomine 4) massitootmise ajastu 1940-1980ndatest tootmise efektiivsuse tõstmine, arvuti 5) infotehnoloogi revolutsioon alates 1990ndatest tootmisfaasist informatsioonile ja teenustele põhinevasse teadmispõhisesse faasi. Põhiline vara inimkapital.
· Milles investeeritakse uutesse konseptsioonidesse või nende loomismeetoditesse · Milles kiired muutused on konstantsed · Maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest · Mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada revolutsiooniks Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo 1. Inglise agraarevolutsioon 17.saj lõpul 2. Esimene (Inglise) indrustriaalrevolutsioon (1750 1840ndad) 3. Teine industriaalrevolutsioon (alates 1870ndatest) 4. Masstootmise ajastu (1940 1980ndad) 5. Infotehnoloogia revolutsioon (alates 1990ndad 6. On ilminguid juba ka järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab endast nano-, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi. Igale tehnoloogilisele revolutsioonile on omane mitme faasi läbimine. 1. Varajsed uued tooted ja harud, kiire kasv ja innovatsioon. võimaluste kujunemine 2
Feminismi mõiste pärineb 19. sajandi prantsuse sotsialistilt-utopistilt Charles Fourier`lt, kelle ühiskonnanägemus põhines isiklike ja üldiste huvide ühtsusel. Fourieri ühiskonna alustalaks olid tootmiskoondised falansteerid, kus puudus vaimse ja füüsilise töö vastandlikkus. Kõrvuti meestega osalesid falansteeris tootmises ja ühiskondlikus elus ka naised ühiskond jagas oma liikmeid mitte niivõrd soo, kui talendi alusel. Olulise tõuke feminismi tekkeks andis industriaalrevolutsioon, eriti füüsilise jõu osatähtsuse vähenemine ühiskondlikus tootmises. Vana rollijaotus muutus sellega mõttetuks ja mehe eelis jõud fiktsiooniks. Siit arenes mõte, et naistel on õigus nõuda endale meestega sarnast sotsiaalset positsiooni. Oma osa oli ka Prantsuse kodanlikul revolutsioonil ja selle võrdsusideel, mis andis tõuke arengule inimõiguste tagamise vallas. 5 Kogu 5
Kahtlemata tuleb suureks saavutuseks pidada ka üleminekut üldisele sõjaväekohustusele, mis võimaldas luua täiesti uut tüüpi sõjaväe. Meetrisüsteemi, mis samuti võeti kasutusele revolutsiooni aastatel, kasutatakse ka tänapäeval. Ka sotsioloogia algust võib lugeda Suurest Prantsuse Revolutsioonist, mis oli algtõukeks tohututele sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele Euroopas ja kogu maailmas. Paralleelselt poliitilistele muutustele toimusid ka suured muutused majanduses (industriaalrevolutsioon, manufaktuuride teke, uued tootmissuhted jms). Maailm muutus ebastabiilseks ja seoses sellega tuli hakata uurima sotsiaalse ebastabiilsuse põhjusi ning leida võimalusi stabiilsuse suurendamiseks. Nende saavutuste kõrval oli selliseid kunstlikku laadi uuendusi nagu revolutsiooniline kalender, mõistusekultus jne, mis ei jäänud küll pikaks ajaks püsima. Küll aga jäid jõusse revolutsiooni käigus seadustatud ühiskonna arengut soodustavad muudatused.
Inglise keeles: concept Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi
Lääne Euroopas lõhed pärit rahvusriikide vormumise ajast ja industriaalrevoluts. 1.Keskuse ja perifeeria lõhe-etnilised- ja regionaalsed lõhed.Väljenduseks etnilised- ja regionaalsed parteid.Hispaania,UK,Eesti 2.Riigi ja kiriku lõhe-pärineb valgustusajast(haridus,moraal)Väljenduseks nt. Kritstlik-demokraatlikud erakonnad. 3.Maa-linna lõhe-tekkis seoses industriaalrevolutsiooniga.Väljenduseks nt.agraarparteid.Kujunes oluliseks rohkem Skandinaavias ja KIE riikides,kus industriaalrevolutsioon toimus hiljem. 4.Klassilõhed-seoses industriaalrevolutsiooniga-tööliste ja kapitalistide vastuolu.Keskklass toetav reeglina parempoolseid,vähemjõukamad vaskapoolseid.Rootsis. Läänes kõige olulisemad klassilõhed ja ja kirik-riik lõhe. Sotsiaalsete lõhete kujunemine on mõjutanud parteisüsteemi kujunemist Euroopas... Parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lõhed mõjutavad hääletuskäitumist ja parteivalikut ka üksikindiviidi tasandil.Klassilõhe siin olulisim
demokraatia, avalik sfäär, hegemoonia, võim, huvigrupp, sotsiaalne kapital, jne. • Kontseptid on teooria ehituskivid – Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse.
Kui inimesi on palju, siis nad tarbivad hästi palju ressursse, siis ei jätku neid kõigile, siis osad surevad ära ja siis jääb ressursse üle, siis jagub neid jälle kõigile kuna ressursse on palju ja siis jääb ressursse väheks ja inimesed surevad ära ja ressursse jääb jällegi üle. Lõputu nõiaring Industrialiseerumine Walt W. Rostow · Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria · Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem · Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu · Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetuust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama · Lääneriigid peaksid arengumaade majandusse sekkuma Sõltuvusteooria · Praegused jõukad lääneriigid on omaaegsed koloniaalimpeeriumid, nende rikkus tuleb
Maailma majanduslik ajalugu. Gregory Clarck ,,Farewell to Alms". Malthuse lõks: mida paremad tingimused, seda rohkem inimesed paljunevad, samas siis ei jagu kõigile ressursse ja surevad ära. Industrialiseerumine. Ameerikaliku teooria autor Walt W. Rostow. Pakkus välja teooria, kuhu suunas ühiskond peaks arenema: majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria. Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem. Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu. Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama. Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investeerima. Eelnevale vastandub sõltuvusteooria. Need riigid, mison praegu jõukad lääneriigid on omaaegsed
alamatele. Uus inglise stiil seevastu ülistas, imetles ja jäljendas loodust. Inglise tolerantsi ja vabadust vastandati prantsuse autokraatiale. Poliitika ja esteetika - siin peitusid osaliselt maastikupargi populaarsuse põhjused. 1700. aastate alguse revolutsioon Inglismaal sillutas teed tööstuslikule progressile, see oli nn agraarrevolutsioon, mis sundis inimesi uut moodi lähenema maakasutusele. Industriaalrevolutsioon. Esteetikas mõiste "paiga vaim". 18. sajandi Inglismaal oli aiakunst võrreldav maali ja luulega, seega kuulus ta kaunite kunstide hulka. Filosoofiline kirjandus 18. sajandil käsitles eriti esteetika probleeme ja aiakujundus oli tänuväärne väitlusobjekt. Antiik on endiselt aktuaalne, aga vaatenurk on muutunud. 18. sajandi alguse Inglismaal oli rooma poeesia väga moes. Sealt võeti üle ka metafoor "paiga vaim", inglise keeles Genius of the Place, mis
annaabi.ee 
