-Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. Algus u 500a tagasi, kui hakkasid EU riikide koloniaalimpeeriumid kujunema Kolm lainet- a) 1870-1914 kaubandusrevolutsioon b) 1950-1980 algus tööstusrevolutsioon b) 1980-2000 infotehnoloogia revolutsioon Vedavad jõud -transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. Globaalne tootmine Rahvusvaheline
Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus Kõrge haridustase Madal haridustase „Põhja“ riikides on suur osa rikkusest (umbes 85%), arenenud tööstus ja kõrge elukvaliteet, kuid väiksem rahvaarv. Lõunas vastupidi. 6) Globaliseerumine Transpordikulude alanemine(siirdekulud)-(lennundus,konteinervedu,internet,mobiilid) Kaubavahetuse liberaliseerimine(vab.tegema)-(GATT-WTO) Finantsinvesteeringud(pangandus)-otseinvesteeringud(ostad 10% ettevõtte aktsiaid,osaled juhtimises). Portfelliinvesteeringud(investeerid, aga ei osale).Kapitali ost/müük(-riigilaenu paberitega). Globaalne tootmine e.rahvusvahelised firmad. Positiivne(arenenud maad)-laiendada turgu,võimalikult odavalt toota,kasumid suured,ressursid kasvavad
Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade vedamine ühest maailma servast teise muutub, võrreldes kauba enese hinnaga, üha odavamaks. · Kaubanduslik liberaliseerimine Soodustab kaubanduse arengut riikide vahel. Hinnad alanevad. · Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma.