Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine)
Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM? 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest KUNA HAKKAB INIMESE NÄRVISÜSTEEM ARENEMA? Looteeas KUIDAS JAOTATAKSE NÄRVISÜSTEEME? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem Aitäh kuulamast!
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE:
SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS kahe närviraku seos ehk "kohtumispaik" 7.GLIIARAKUD närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu
närvirakkude arv inimese närvisüsteemis kindlate ülesannete täitmisele 100 miljardist (109) kuni 1 triljonini (1012) spetsialiseerunud närvirakkude võrgustikku { Tüüpilisel närvirakul on ~10 000 { Lihtsaim selline võrgustik on refleksikaar ühendust teiste närvirakkudega meeleorganite koosseisu kuuluvast { Gliiarakud paiknevad närvirakkude ja sensoorsest neuronist, teiste närvirakkudega nende jätkete läheduses ning toetavad sidet loova(te)st interneuroni(te)st ja närvirakkude funktsioneerimist sihtorganiga ühenduses olevast motoorsest neuronist
Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud
neuronitele · Neuroneid on mitmesuguse kuju ja Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi
Histoloogia ja embrüoloogia 12. loeng Närvikude Närvikude · Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k
VKN e g e t a t i i v n e e h k a u t o n o o m n e . J u h i b seÄ i s e e l u n d i t e j a n ä ä r m e t e t ö ö d , a l l u m a t u sR kV nI äS rÜ vS Dendriit hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist;
signaale Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev
Siis on veel lümfotsüüdid, though seal on veel teisi rakke ka, kuni 20 eri tüüpi. Närvikude Rakk on kõrgelt diferentseeritud, seega ei jagune enam. Närvikude on mitmekesine, sõltub paiknemisest ja funktsioonist. Koosneb neuronitest ja gliiarakkudest, kusjuures viimaseid on enamik, umbes 9/10. Q: Mis on gliiarakk? A: närvitoerakk. Need toidavad ja kaitsevad neuroneid, võivad ka harva ja veidi neuronite ülesandeid täita. Gliiarakud jagunevad: · Oligodendrotsüüdid, mis moodustavad taksonite ümber müeliintupe. · Astrotsüüdid, mis kaitsevad veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises · Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas.
Kõhrkude sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad Luukude vähe rakke, rohkem rakuvaheainet, intensiivne ainevahetus (palju veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud
3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused: •Geneetilised tegurid –näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi) •Loote nakkus –süüfilis –tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos) –Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid
luukude, veri · Lihaskude- koosneb müofibrillidest (mis koosnevad aktiinist ja müosiinist), moodustab inimese kehamassist umbes 40-50%. Jaguneb: silelihaskude (ühetuumalised, aeglased kokkutõmbed, ei allu tahtele. Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid.
Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid. II: Piirdenärvisüsteem (ühendab pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega, peaaju saab niimoodi infot organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele
· Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge) Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled- kaitsevad haiguste eest)
Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid:
kui piinhape on jäänud lihastesse. Strenokarnia – süda ei saa korralikult verd, südamelihasesse kuhjub piimhape. 4) Saun – higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temperatuur intensiivistab vereringet, laiendab veresooni ja aitab jääkaineid välja viia. ----------------------------------------------- Närvisüsteem Närvisüsteemi osad: Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad a) neuroniteks; b) gliiarakud. Gliiarakkude ülesanne on toitainete kohaletoimetamine närvirakkudele ja ka tugifunktsioon närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks. Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse
vähe. • Ülesanne: katta teisi kudesid ja elundeid. • Näiteks: ripseepiteel, näärmepiteel. Lihaskude: • Ehitus: rakud on pikliku kujuga. • Ülesanne: annab organismile liikumisvõime. Närvikude: • Ehitus: koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. • Ülesanne: kannab kehas laiali närviimpulsse. • Näiteks: neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk gliiarakud. Sidekude: • Ehitus: rakud asetsevad hajusalt ja nende vahel on palju rakujvaheainet. • Ülesanne: kaitsevad ja seovad omavahel elundeid ja nende osi. • Näiteks: eri, lümf. 5) 6) Energiat on vaja: 1) liikumiseks 2) homeostaasi säilitamiseks 3) vajalike ühendite sünteesi läbiviimiseks 4) assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniproduktide transportimiseks sise- ja väliskeskkonda Inimese organismi üldise energiakulu peamised komponendid:
perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist. Neuronid närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine. Gliiarakud rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd. 58) Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded 59) Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid: · lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid) · Pacini kehakesed (Vater-Pacini ehk lamellkehakesed) · kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed) 60) Lihastöö liigid kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö
seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita närvirakke, aidata kaasa närvirakkude ainevahetusele. Osa närivrakke on sellised, kus lisaks närviimpulsside juhtimisele sünteesitakse ka hormoone neid närvirakke nim. neurosekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada)
SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts. närvikiud - neuroni jätked; müeliin- (Ranvier' soonised) ja müeliinita kiud- peam. autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur
Pseudounipolaarne 4. Multipolaarne https://www.youtube.com/watch?v=X4u uCgElLK8 NS slaid 14, Anat-NS lk 183, füsiol lk 7. kus asuvad gliiarakud? Närvikoes. KNS rakkude, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel 167 8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183
Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni.
sisse ja tungib luu fragmentide vahele. Moodustub fibroosne, siis kondrofibroosne, seejärel kondraalne ja luuline kallus, lõpuks formuleerub luukude. Posttraumaatilises faasis eristatakse intramembraanset ja kondraalset ossifikatsiooni. Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest. Tervet närvirakku ei näe histoloogilises preparaadis, kuna aksonid võivad ollla kni meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust. Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants,
2)Astrogliia – protoplasmaatilised astrotsüüdid(toide) ja kiulised astrotsüüdid(toestus) 3)Oligodendrogliia – toestus ja isolatsioon(vähejätkelised rakud) 4)Mikrogliia e. Hortega rakud – kaitsefunktsioon Gliia funktsioonid Toestusfunktsioon, troofiline funktsioon -osaleb glükogeeni ja lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonse koostise reguleerimises -võtab osa mediaatorite metabolismist -sünapse ümbrisevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguprodukte või mediaatoreid endid. -neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi
Osaleb “kõrgemates funktsioonides” nagu sensoorne taju, ruumiline mõtlemine, teadlik mõtlemine jpt. Hiire ajus on neokorteksi pind sile (Lissencephalic) ja katab ainult osa aju. Inimese ja ahvi aju neokorteks sisaldab mitmeid vagusid, sagaraid, kääre (Gyrencephalic), kattes peaaegu kogu aju Neokorteks koosneb hallainest, kuhu kuuluvad glutamaat-ergilised (70- 80%) ja GABA-ergilised (20-30%) neuronid ja gliiarakud, Valgeaine sisaldab närvikiude Suuraju koore paksus varieerub märgatavalt vähem (v.a inimene 3,4 mm, manaatil 4 mm) 38 Jagunemise tüübid: Algselt jagunevad NE rakud sümmeetriliselt iseuuendades ja laiendades neuraalsete tüvirakkude hulka RG rakud jagunevad algselt sümmeetriliselt, hiljem kui neurogenees võimendub lülitub asümmeetrilisele neurogeensele jagunemisele, mille käigus tekib kas:
Makrogliias eristatakse astrotsüüte, oligodendrotsüüte ja ependüümirakke Astrotsüütidel on põhiliselt toestav ja troofiline funktsioon, oligodendrotsüüdid moodustavad kesknärvisüsteemis närvikiudude ümber müeliinkatet ja ependüümirakud vooderdavad ajuvatsakesi ja tserebrospinaalkanalit Mikrogliia paikneb põhiliselt hallaines ja mikrogliotsüüdid on kõige väiksemad, väheste tugevalt hargnevate jätketega gliiarakud, mis kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi TORUJATE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Torujates e õõnesorganites paiknevad ehituslikud elemendid ümber valendiku (siseõõne) Eristatakse suuremaid struktuure, mida nimetatakse kestadeks, mis koosnevad kihtidest – seinas tavaliselt kolm kesta Looma organismis paiknevad torujad organid on kahte tüüpi:
Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide monomeerideks fibrillaarsed valgud (nt keratiin, vimentiin), mis agrereeruvad külg-külje vastu üksteisega kattudes. Intermediaarsete filamentide ülesanne on tagada rakule mehaaniline toestus. Teatud juhtudel võivad rakud hakkama saada ka ilma tsütoplasmaatiliste intermediaarsete filamentideta (on rakke, kus nad puuduvad, nt kesknärvisüsteemis müeliini tootvad gliiarakud). Fibrillaarsete süsteemide biofunktsioonid: · Tsütoskelett 1. Loob raku sisekarkassi; 2. Mikrotorukeste iseeneslik moodustumine ja lagunemine, kindlustab tsütoplasma liikumise; 3. Tagab raku struktuuride ruumilise fikseerumise e ankurdamise (nt ribosoomid, mitokondrid); 4. Osaleb rakusisese transpordi kindlustamisel; 5. Tagab seosed raku erinevate osade vahel. · Viburid kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev propeller või
Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide monomeerideks fibrillaarsed valgud (nt keratiin, vimentiin), mis agrereeruvad külg-külje vastu üksteisega kattudes. Intermediaarsete filamentide ülesanne on tagada rakule mehaaniline toestus. Teatud juhtudel võivad rakud hakkama saada ka ilma tsütoplasmaatiliste intermediaarsete filamentideta (on rakke, kus nad puuduvad, nt kesknärvisüsteemis müeliini tootvad gliiarakud). Fibrillaarsete süsteemide biofunktsioonid: Tsütoskelett 1. Loob raku sisekarkassi; 2. Mikrotorukeste iseeneslik moodustumine ja lagunemine, kindlustab tsütoplasma liikumise; 3. Tagab raku struktuuride ruumilise fikseerumise e ankurdamise (nt ribosoomid, mitokondrid); 4. Osaleb rakusisese transpordi kindlustamisel; 5. Tagab seosed raku erinevate osade vahel. Viburid kindlustada rakkude liikumine keskkonnas (liikumisstiil on erinev propeller või
Kiud, mis tuleb punasest nukleusist ja läheb mööda vastaslateraalselt ajutüvi. See juhtetee mõjub koolutatud lihasele, Testospinaal juhtetee: algab kollikulusis ja läheb mööda teiste ajutüvi osa, kus annab effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid). Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine
- On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku. - Motoneuroni keha asub seljaajus, akson läheb kaugele ja võib olla üle poole meetri pikk Neuronid: - Eferentsed e motoorsed – viivad sõnumeid välja ehk lihastele - Aferentsed e sensoorsed – toovad sisse väliskeskkonnast - Vaheneuron ehk interneuron – vahendavad infot ühest neuronist teise Neuroni tööd toetavad erinevad gliiarakud;’ Gliiad – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest, on erinevate funktsioonidega rakkude kogum. Kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närvisüsteemi arengu toetaja - Astrotsüüdid – palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid - Mikrogliia – kaitse, et kahtlaseid kehasid ei oleks - Oligodendrotsüüdid – KNS müeliinimoodustajad; perifeerses NS teevad seda
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis
meetri pikad, paksus on aga ainult 0,1...2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid. AKSONAALNE TRANSPORT ·Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi(retrograadselt). ·Ühest paigast teise kandub nii rakuorganelle kui ka mitmesuguseid aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita. GLIIARAKUD 1 neuroni kohta on 10 gliiarakku ja nad moodustavad poole aju mahust. ·KNS-s Astrotsüüdid Oligodendrotsüüdid Mikrogliia Ependüüm on neuraalne epiteel, mis vooderdab ajuvatsakesi ja seljaaju tsentraalkanalit. Osaleb aju- seljaajuvedeliku moodustumisel. On neuraalsete tüvirakkude allikaks. ·PNS-s Schwanni rakud e neurolemmotsüüdid moodustavad perifeersete närvide müeliini GLIIA FUNKTSIOONID ·Toestusfunktsioon ·Troofiline funktsioon
- Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Traditsiooniline bioloogiline psühholoogia keskendus erinevate psüühiliste protsesside keskuste otsimisele. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitlusega. - Gliiarakud - isoleerivad neuroneid ja nende jätkeid üksteisest, aitavad närvirakkudel toituda ning loovad närvikoe ruumilise ülesehituse. Kui närviraku keha ja aksoni piiril asuval aksonikünkakesel on rakumembraani polariseeritus naaberneuronitelt saabunud erutavate signaalide mõjul vähenenud üle teatud piiri, vallandub tegevuspotensiaal. 12 - Virgatsained - keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul
moodustab 80% peaajust. Eesaju poolkerad koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest ning need jagatakse sagarateks: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitusega. 4.2. Närvirakkude ehituse ja talituse põhimõtted Aju koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Närvirakud arenevad tüvirakkudest ning rändavad ajus enda tegevuspaikadesse. Peale närvirakkude on ajus ka gliiarakud ning neil on närvirakkude passiivse abistamise roll. Närvirakke on ajus peaaegu sada miljardit ning ühel närvirakul on side mitme tuhande närvirakuga. Virgatsained e. neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitust, seondudes retseptoritega. Sünaps- koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja neis paiknevad
lõpuskaartesse ja lõpustaskutesse kere NH migratsioon - migreeruvad ventrolateraalselt läbi somiitide sklerotoomi anterioorse osa NB! Jätke meelde, et KNS-i neuronid, gliia rakud –oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümi rakud tekivad neuraaltorust (vastavatest neuraalsetest tüvi/eellasrakkudest –neuroepiteel, radiaalgliia/basaalsed eellasrakud) ja PNS-i neuronid nii sensoorsele, sümpaatilisele kui ka soole närvisüsteemile kui ka perifeerse närvisüsteemi gliiarakud (Schwanni rakud, ganglioni sateliitrakud, telogliia) tekivad neuraalharjast. PNS-i neuronid lisaks ka ektodermaalsetest plakoodidest. Seljakeelikust ei arene närvisüsteem ja seljaaju! Ja mõisted ektoderm ja endoderm kipuvad segi minema! Endoderm Mis endodermist tekivad? aitab indutseerida mesodermaalsete kudede arengut, moodustab sisevooderduse 2 torujale organsüsteemile - respiratoorne toru (kopsud) ja seedetoru (seedesüsteem, maks, sapipõis, kõhunääre); moodustab
lümfisõlmedes toimub replikatsioon rõõmsalt edasi. Viirus jääb latentseks makrofaagides, T–rakkudes. Haiguse hilises faasis tõuseb veres viiruse hulk, CD4 väheneb, lümfisõlmede struktuur hävib, patsient muutub immuunsupresseerituks. Kui CD4 hulk on alla 200 µl, on antigeenspetsiifilised immuunvastused sandistatud :), humoraalsed vastused kontrollimata. Toimub oportunistide ülekasv. HIV võib lisaks põhjustada ka neuroloogilisi anomaaliaid: neuronid ja gliiarakud võivad ka infitseeruda, monotsüüdid ja mikrogliia võivad ajus põletikulise vastuse tekitada, on võimalikud ka otsesed tsütopaatilised mõjud neuronitele. Epidemioloogia. Ümbrisega viirus! Pikk prodromaalperiood, viiruse levitamine võib toimuda enne identifitseeritavate sümptomite teket. Risk: süstivad narkomaanid, paljude partneritega suguliselt aktiivsed tegelased, prostituudid, HIV+ emade vastsündinud, enne 1985 ka hemofiilikud ja organite retsipiendid.
•aju keskstruktuuride moodustumine: talamus, ajutüvi jne Aktiivne migratsioon – uued noored rakud ronivad mööda radiaalseid (keskel asuv) gliiakiude vanematest ette välimistesse piirkondadesse. (Gliiarakud on neuroneid (ehk närvirakke) ümbritsevad tugirakud.) • ajukoore areng Neuron migreerub normaalselt 24 tunniga. GABA retseptorid formeeruvad enne
annaabi.ee 
