Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere- äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kii
liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid
Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid
poeemidega. Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr. G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit. 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu) I tahvel: Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad saadavad maa peale jumalanna Arurule, kelle ülesandeks saab luua Gilgamesile vääriline vastane. Jumalanna voolib savist metsiku ja tugeva Enkindu, kes elab metsas metsloomade 6 seas. Gilgames laseb saata Enkindu juurde "rõõmupiiga" (ehk templiprostituudi) Shamati, kes õpetab Enkindule inimese kombeid, metslane omandab vaimu ja mõistuse. II tahvel: Gilgames plaanib minna öisele orgiale, kuid teda takistab Enkindu. Üpis
Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid
Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Sealsed suured li
Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, kõige suurem, oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega). Lossid: Eriti suured lossid olid Assüürias kuningas Sargon II: 8korruselise maja sarnane kindlusloss. Kaitseehitised: (kannatati pidevalt võõraste sissetungi all) Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3 ringi 20m kõrguseid müüre. Linna pääses läbi 8 värava, millest tähtsaim jumalanna Istari peavärav, mis oli kaetud erksavärviliste glasuurtellistega. Istari väravast viis Marduki templini protsessioonitänav. UusBabüloonia riigi ajal saavutas Mesopotaamia arhitektuur oma tipu, Babülon oli tõeline suurlinn ja maailmakaubanduse keskus. Mesopotaamlaste meelisvärvideks olid sinine ja kollane. Vaatamisväärsuste hulka kuulusid ka kuningas Nebukadnetsari aiad, mida nim rippaedadeks. Semiramise rippaiad kuuluvad vanaaja 7 maailmaime hulka. Rippaiad rajati kuningalossi
saj ekr heebrea keeles. Saalomon oli Taaveti poeg, tema korraldusel rajati Jerusalemma jumala Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. ( See on poolik) 16. Mesopotaamia rahvaste tähtsamad jumalad (Marduk, Istar, Assur) ja templikultuur. Kiilkiri. Eepos Gilgamesist. V: Marduk- oli Babüloni jumal, Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks, viljakuse jumal. Istar- jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse jumalanna, seksuaalsuse ja viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e. tsikuraadid olid kõrgustesse pürgivad templid, kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Neis olid ruumid nii kombetalitustek kui ka majandustegevuseks. Kiilkiri leiutati 3000 a ekr u 700- 1000 kiilumärki, õpetati templikoolides, tekste paljundati linna koolides.
Kõik kommentaarid