Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "George Lakoff, Mark Johnson „Metafoorid, mille järgi me elame“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metafoor, metafoorid, metonüümia, metafoorne, kogemusel, kogeme, olemuselt, aspektist, asjana, alusest, lõpetatud, ainetena, orientatsiooni, inflatsioon, singivõileib, lakoff, johnson, resümee, arvab, kaunistus, milleta, sekundaarne, suhtlemine, süsteemil, mõtlemisprotsess, ülesehituselt, mõtleme, millestki, süsteemist, kuluva, ajaga, milleltMetafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa.
Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop). Mida tähistatakse semantikas? Teksti ja konteksti (tekstivälise) suhe. Mil määral kirjeldab teos maailma? Mis on referent? Barthes küsib, mil määral võib kirj. -teost vaadelda tõesuse aspektist. Todorov: tõepära ei tulene tekstist endast vaid sellest, kas ta vastab lugeja normidele teksti jaoks. Teosel on kirjeldav jõud, mis sunnib teksti tõena võtma. Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal
Keelt peeti selleks, mis eristab inimest loomast. 1) filosoofide periood: Platon (surnud 349) sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Platonil on esimene säilinud spetsiifiline keelt puudutav arutlus. Seda eelkõige dialoogis Kratylos. Oluliseks küsimuseks oli, et kas keel põhineb phusis-el või nomos-el? Phusis tähendab inimloomust ja nomos ühiskonnareegleid. Arutlus käis selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja vajab taltsutamiseks seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud. Dialoogis on Hermogenes vaate poolt, et keel on konventsionaalne, Kratylos aga seda, et keel põhineb inimloomusel. Sokrates seletab, et keele arbitraasus tähendab seda, et keel on puhas instrument, nimeadjad lihtsalt annavad asjadele nimed. Inimene on ainuke, kes on võimeline uurima ja arutlema selle üle, mida ta näinud ja kogenud on.
· Ikoonid märk, mis on seotud objektiga läbi omaduste/sarnasuste. · Indeksid märk, mis on seotud läbi suuna või läbi muu füüsilise kontakti. 'see'; 'too'; 'siin'; 'nüüd'; 'enne'; 'mina'; 'sina' · Sümbolid märk, mis on seotud objektiga läbi mingi reegli. Gottlob Ferge (1848-1925) Oli väljapaistev Saksamaa matemaatik. Kõige rohkem vaieldi aktsioonide (tõed, mis ei vaja tõestamist) üle. Kui midagi on endast mõistetav, siis see ei rajane kogemusel. Keele mõju teadusmetodoloogiale Iga maailam üles ehitav printsiip on keelest sõltuv, kuid keeli on väga palju. Peamised eesmärgid on olnud tuvastada tõde ja nendest tõeprintsiipidel ühiskond üles ehitada. Ajalooline taust ja filosoofilised eelkäijad · Ratsionalismi ja progressiusu kriitika - · Sotsiaalteaduslik kriitika - · Hermeneutika traditsioon - · Mihhail Bahtini ja Balentin Volosinovi keele ideoloogilisus zanriteooria iga
meisterdamine (Poehnell & Amundson 2002). kaupa. Kui aga valmis töökohti - s.t organisatsioonide poolt loodud ja ajalehes reklaamitud töökohti - pole, siis peame me säärase tarbijamenta- liteedi korral ootama, kuni keegi Karjääri arendamisele sellest aspektist vaatamisel on mitu positiivset külge. Üks neist on meile töökoha tekitab. Väikeettevõtluse areng viitab aga sellele, et tasub olla aktiivsem. viis, kuidas me eri liiki karjääriprotsessides osaleme. Esiteks kaasamine. Kaijääri Selle asemel, et oodata töökohtade loomist, võivad kliendid võtta enesele suurema meisterdamise protsessis on kliendid passiivse osalemise asemel aktiivselt kaasatud. vastutuse uute võimaluste algatamise eest.
· Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas Kõik viisid ei ole viisakad Artur Allikas · Kalambuur. Sõna piiride ümberjaotamine: kana nahas, seisavad nad kananahas. Viit viit viivad viiskümmend virtinat. 8. Kõne- ja lausekujundid. Metafoor ja metonüümia Kõla-, sõna- ja lausekujundid on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest. Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust erineva, ülekantud tähenduse, lausekujund erilise struktuuri poolest. 1. kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus. 2. kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See suhe avaldub alateadlikus või teadlikus võrdluses. 3
Aristoteles - Aristoteles (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Metafoor - on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson). Dionysios Thrax - hellenismiajastu grammatik. Teda peetakse esimese kreeka keele grammatika "Τέχνη Γραμματική" (Technē grammatikē) autoriks, kuigi on seatud kahtluse alla, kas ta kirjutas kogu teose ise. Apollonius Dyscolus -Üks parimaid kreeka grammatikuid. Temalt pärineb vanim süntaks • Kreekas kujunes alfabeetiline (häälikuline) kiri esimese aastatuhande alguses eKr. (küllaltki
omadused olulised; Keele areng: Funktsionaalne ehk selgus, informatsiooni edastamine; Poeetiline/viipeline ehk kujundid ja kõlamustrid. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus, sõnamängud. Keele loov paindlikkus: keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus on ka igapäevaelus levinud. Luule Luule ehk poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Lüüle ei ole üldiselt jutustav, v.a mõni zanr. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Lüroeepika on värsivormis jutustus, lüüriline laad eepilise pajatusega tasakaalus (valm, ballaad, poeem, romanss)
alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust)
sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Seega ei ole üllatav, et palju algsest semiootika arengust meie ajal on leidnud aset tänapäeva mõistes klassikalise idealismi jälgedes, keskkonnas ja mõttekliimas, mille raames tekstide ja narratiivide strukturaalanalüüs osutub eriti mugavaks. Narratiivi tähtsus inimsemioosis Inimesed on erinevalt loomadest olemuselt narratiivsed. Narratiivi universaalne roll kultuuri edastamise alusena on aluseks spetsiifilisele inimsemioosile, kus bioloogiline pärilikkus ületatakse õppimise kumuleeriva edasiandmise kaudu, mis saab võimalikuks ainult narratiivi läbi. Myrdene Anderson jt Semiootika kui vihmavarjuteadus semiootika, mis looks inimteadustele raamistiku taasmõtestamaks nende põhialuseid ja liikumaks
tegu on väga keeruka protsessiga. Joonisel on esitatud teksti häälega ettelugemise lihtsustatud skeem ja kujutatud inimese füsioloogilised organid, mis on kaasatud lugemisprotsessi. Foneetika on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja · Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. · Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. · Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. · Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. · Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja /
Semantika keelelised tähendused Aknast tuleb külma õhku Pragmaatika arvestatakse ka mittekeelelist konteksti o Asi, mis väljendab midagi võib olla erinevates kohtades Saatja kanal vastuvõtja II Foneetika ja fonoloogia Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Häälikute ja häälduse metakeel: [u:] Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või
Indeksid on märgid, mille vorm ja tähendus on seotud järelduse kaudu. Mõnikord nimetatakse indeksiteks keeles sõnarühma, mille referent selgub alati ainult kasutusolukorras, nt näitava asesõna kasutus (see) koos osutava zestiga. Lisaks kitsamale indeksi mõistele kõneldakse aga ka üldisemalt indeksiaalsusest keeles, nt võib hääle ja häälduse põhjal arvata isiku pärituolu, kainuse või purjusoleku, soo jms. Tähendusülekannetes on indeksiaalne eelkõige metonüümia, mis on tähenduse ülekanne ühe valdkonna sees kokkupuute või/ja järelduse kaudu. 7. Foneetika ja fonoloogia - Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja
Elektrilised protsessid närvirakus Närviteate elektriline olemus on usaldusväärselt tõestatud. Seda on uuritud mikroelektroodide torkamisega rakukehasse ning jätketesse. Elektroodid võimaldavad registreerida närviraku sise- ja välispinna vahel toimuvaid elektriliste potentsiaalide muutusi. Normaalselt tekivad muutused närviraku potentsiaalides rakku saabuvate stiimulite mõjul. Stiimulid on jaotuvad olemuselt kaheks alalävisteks ja ülelävisteks. Alalävine on stiimul, mille intensiivsus ei kutsu esile muutusi närvirakus. Ülelävine ehk adekvaatne stiimul on sellise intensiivsusega, mis kutsub esile potentsiaalide muutuse närvirakus. Kiiret potentsiaalide muutust nimetatakse tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks ehk närviimpulsiks. Membraanipotentsiaal (puhkepotentsiaal) on selline potentsiaal närviraku sise- ja välispinna vahel, mis on iseloomulik raku puhkeolukorrale
seega f : unenägu on inimese allasurutud soovide maskeeritud väljendus unenägu analüüsides tuleb leida varjatud mõtted : et siis, mis on see peidetud soov freud kasutas mõistet unetöö : see mis toimub unenägude ajal eristab 3 tehnilist protsessi 1 tihendamine, kokkusurumine : kuna varjatud sisu on avaram kui see mis lõpuks ilmsiks tuleb, seega osa jäetakse ilmselt välja 2 nihutamine : nihutamise aluseks on mingi seos : nagu kunstianalüüsimine, metafoorid ja ümberütlemised. või siis mingi tähtis element asendatakse ebaolulisega, selle maskeerimiseks. tüüpiline nihutamise loogika on metafoor (kuninga kohta öeldes kroonitud pea). või mingi ametipidaja peale sõidab unenäost läbi tema tööriist. või kui teil on isikuga nimega tamm mingi agressiivne soov, siis te võite näha unes tammepuud 3 sümbolitega esitamine (mingi muu termin oli?) : tihti on sümbolid laenatud tekstidest mida me juba teame
1. Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon. MIKS? Teaduslik pilt toetub eksperimentaalsetele testidele ning tõendusmaterjalile. Ilmnev pilt põhineb eelarvamustelning meie ülesehitusest tingitud illusoorsetel arusaamadel. 2. Ilmnev pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas, teaduslik pilt on illusoorne. MIKS? Ilmnev pilt põhineb (igapäevasel) kogemusel, mida peab vältimatult eeldama ka teaduslik pilt. Kui teaduslik ettekujutus maailmast satub vastuollu ilmneva pildiga, siis see ettekujutus on ekslik. Kui loobuda ilmnevast pildist, siis kaotab ka teaduslik pilt oma põhja. 3. Mõlemad pildid on õiged, ent üks (ilmnev pilt) taandubteisele (teaduslikule pildile). MIKS? Sest me saame taandada ilmneva pildi elemente teadusliku pildi elementidele (nt taandada lauad elementaarosakeste kooslustele) 4
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
toime ei suudaks tulla, tänu sellele, et teiste olendite töö on juba kasutuses. Maailm ei ole tähenduslik iseenesest. Tähenduslikuks muutumine - Maailma muudab tähenduslikuks vahekiht - kultuur. Maailmapildi Kognitiivne adekvaatsus: meie ettekujutus sellest maailmast, kuidas teda liigendada, ja maailm ise peaksid olema selges suhtes, et meie seletused sellele, mis väljaspool toimub ei läheks vastuollu sellega, mida ma kogeme ja tajume. See on ka põhjus miks kultuur muutub, sest vanad maailma seletamise mehhanismid muutuvad ebaadekvaatseks, inimesed näevad, et mõni muu viis maailma seletada on parem ja õigem. Inimest ümbritseb alati teatud hulk sarnaseid nähtuseid: · Bioloogilised konstandid: külm ,kuum, valu, haigused, iha. Kõik see peab igas kultuuris ära seletatud. · Sotsiaalsed konstandid: inimsuhete vormid, mis samuti korduvad ühiskonnas
NB: Alljärgnevad näited pole ammendav loetelu võimelikest uurimisküsimustest Kvalitatiiv millal valida? Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest Soovid mõista protsesse kuidas ja miks miski toimus Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki Soovid uurida teemat, mida on seni vähe uuritud Soovin uurida nähtust kus erinevad faktorid ja mõjurid on niivõrd üksteisega põimunud, et neid saabki analüüsida koos, konfiguratsioonina. Soovin protsesse uurida nende loomulikus keskkonnas
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
I, II ja III level on alati seotud õiguspratikaga, siin peaks ennast siduma kehtiva õigusega. IV-VII puhul ei pea me kindlalt olema õiguspraktika küljes, vaid loome distantsi õiguslikust tegelikkusest. Mil määral loeb õigusteadlane end seotuks õiguspraktikaga? Esimese kolme tasandi puhul peaks see olema reegel, kuid hiljem võib toimuda kaugenemine. Teooria ei tohi saada tähtsamaks praktikast, kuna õigusteadus on olemuselt praktiline teadus. Seega, kui teadlased kirjutavad uurimustöid lähtudes levelitest IV-VII, siis tuleks ennast ka siduda õiguspraktikaga, kuna vastaselt juhul oleks tehtud töö praktiliselt täiesti kasutu. Õigusteadus on siiski praktiline teadus, sotsiaalteadus, mitte filosoofia. Tänapäevane õigusmõtlemine eriti Mandri-Euroopas tundub toimuvat hästi esimesel 3 tasemel. Aga õigusteoreetikud räägivad õigesti, et probleemid algavad alles 4. tasemest. 4
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis
Päristunnus (ld proprium, attributum) on tuletatav põhitunnustest. Antud näites võiks üheks päristunnuseks olla alaealine, sest koolieelik kuulub alaealiste hulka. Juhutunnus ehk juhuslik tunnus (ld accidens) ei ole tuletatav põhitunnustest ja pole olemuslik. Juhutunnus võib asjal olla või mitte olla. Antud näites on üheks võimalikuks juhutunnuseks ,,blond“. 2.2. TERMINI MAHT JA SISU Mõiste on kõige üldisemal viisil kirjeldatav kahest aspektist lähtudes: 1) millised on selle mõistega haaratud objektide ühised omadused, mida mõiste hõlmab ning 2) milline on nende objektide hulk, mida mõiste terviklikuna haarab. Termin väljendab mõistet ja viitab mõistele ning kõigile mõistega haaratud objektidele. Selle kohta öeldakse, et termin rakendub kõigile objektidele, mida selle terminiga väljendatud mõiste mõtlemises esindab. D3.3. Mõiste sisu (intension, connotation) on komplekt põhitunnuseid, mida peavad jagama
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Päristunnus (ld proprium, attributum) on tuletatav põhitunnustest. Antud näites võiks üheks päristunnuseks olla alaealine, sest koolieelik kuulub alaealiste hulka. Juhutunnus ehk juhuslik tunnus (ld accidens) ei ole tuletatav põhitunnustest ja pole olemuslik. Juhutunnus võib asjal olla või mitte olla. Antud näites on üheks võimalikuks juhutunnuseks ,,blond". 2.2. TERMINI MAHT JA SISU Mõiste on kõige üldisemal viisil kirjeldatav kahest aspektist lähtudes: 1) millised on selle mõistega haaratud objektide ühised omadused, mida mõiste hõlmab ning 2) milline on nende objektide hulk, mida mõiste terviklikuna haarab. Termin väljendab mõistet ja viitab mõistele ning kõigile mõistega haaratud objektidele. Selle kohta öeldakse, et termin rakendub kõigile objektidele, mida selle terminiga väljendatud mõiste mõtlemises esindab. D3.3. Mõiste sisu (intension, connotation) on komplekt põhitunnuseid, mida peavad jagama
· Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt
Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j
Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine. Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes Õ TL kontseptsioon seob endas nii Õe reaalsed kui ka Õe ideaalsed dimensioonid – Õe reaalne külg- Slikkus. Ideaalne -õiglus, moraalsus, moraalne Õ. Niipea, kui tuleb mängu moraalsus, moraalne õiglus, muutub pilt ja tekib mittepositiivne Õ. Nõue õigsusele on ainult siis omane Õele kui Õ seda vajab. Koos põhiSega tekib ka nõue
annaabi.ee 
