FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II (0)

FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II
*Mis on vahelduvvool ? Vahelduvvool on elektrivool , mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
*Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel.
*Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring . Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse.
*Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab etteantud väärtust. Ühendatakse faasjuhtmele.
*Iseloomusta lühist. Lühis on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb.
*Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. On sulavkaitse ja bimetallkaitse. Sulavkaitse on ühekordselt kasutatav ning bimetallkaitse on korduvkasutatav.
*Mis on elektrimootor ja generaator ning milliseid liike on olemas ja kuidas need töötavad? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Generaatori liigid on rootormähisega generaator ja staatormähisega generaator, mis toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega.
*Mis on aktiivvõimsus ? Hetkvõimsus ? Aktiivvõimsus on keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivväärtuste kaudu. Hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel.
* Trafo ? Miks ja kus kasutatakse? Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks.
*Mida näitab temperatuur, erinevad skaalad? Kuidas on seotud osakeses liikumise kiirus ja kineetiline energia?
Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit . On olemas Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur skaalad. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur.
* Siseenergia ? Siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga.
*Ideaalne gaas ? Võrrand. Reaalne gaas ? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel. Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele .
Võrrand: pV=m/M RT
* Isoprotsessid ? Iseloomusta+ülesanne. Isoprotsessid on sellised gaasi parameetrite muutused, kus üks neist parameetritest jääb muutumatuks.
* Mikro - ja makroparameetrid? Mikroparomeetrid on füüsikalised suurused, mis kirjeldavad ainet keha molekulaartasandil. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mis kirjeldavad keha tervikuna .
*Kuidas saab siseenergiat muuta? Siseenergiat saab muuta soojusülekandega või tehes mehaanilist tööd.
* Termodünaamika I ja II printsiip? I printsiip: siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. II printsiip: soojus ei saa iseeneslikult minna külmemalt kehalt soojemale.
*II printsiibi seos loodushoiuga. II printsiip määrab protsesside suuna.
*Millest sõltub töö gaasi paisumisel? Valem+ülesanne. Töö gaasi paisumisel sõltub temperatuurist. Madalamal temperatuuril peab tegema vähem tööd(väiksem energiahulk). Valem: Akas=A1-A2
*Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast . Isoprotsessid jagunevad isohoorseteks(rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses), isobaarseteks(rõhk on konstantne) ja isotermilisteks(ruumala ja rõhu vahel on pöördvõrdeline seos).
*Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet. Soojusmasin on masin, mis teeb soojusenergia arvelt tööd.
*Mida näitab soojusmasina kasutegur? Soojusmasina kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks.
*Mida näitab entroopia ?i Entroopia on suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks.
*Mis on külmkapp ja konditsioneer ? Külmkapp ja konditsioneer on pööratud soojusmasinad, mis kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat.
*Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides . Ülekandenähtused gaasides on difusioon , sisehõõre ja soojusjuhtivus . Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud . Soojusjuhtivus on ülekande liik, kus energia ülekanne toimub molekulide vastastikmõju tulemusena.
*Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekulitasandil. Vedelike olulisim omadus on voolamine. Vedelik on tihedam kui gaas. Vedelik on praktiliselt kokkusurumatu. Vedelikus pürgivad molekulid kindla struktuuri poole, kuid nad vahetavad väga lihtsalt asukohta , mistõttu kindlat struktuuri ei teki.
*Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes. Mida märgavam aine on, seda rohkem liigub seda ülespoole.
*Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda ja seega vedelik pürgib alati kerakujulisuse poole.
*Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes . Ülekandenähtused vedelikes on soojusjuhtivus(vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid), sisehõõre(vedelikes on suurem kui gaasides), difusioon(vedelikes aeglasem kui gaasides).