Füüsika - elekter, temperatuur (0)

1. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ?
Juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on pindala, seda tugevam vool.
2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub see juhi mõõtmetest ja temperatuurist?
Takistus näitab, kui suur pinge tuleb rakendadajuhi otstele selleks, et tekitada juhis ühikulise tugevusega vool. Mida pikem juht, seda suurem takistus.
3. Mis on ülijuhtivus ?
Olukord, kus aine takistus praktiliselt kaob, kui tema temperatuur on madalam, kui kriitiline temperatuur.
4. Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht ? Aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal emperatuuril kui 25K.
5. Ohmi seadus.
Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R
6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta .
Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. I=E/R+r
7. Mis on jadaühendus ?
Voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool.
8. Mis on rööpühendus ?
Elektriseadmete ühendusviis, mille puhul kõigile tarbijatele on rakendatud sama tugev voolu pinge.
9. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse volt- ja ampermeeter vooluringi?
Volt- ja ampermeetriga. Ampermeeter jadamisi, voltmeeter rööbiti.
10. Elektromotoorjõud?
Maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud.
11. Mis on sisetakistus ?
Vooluallika takistus.
12. Elektrivoolu töö ja võimsus. Kuidas arvutad ja mida näitab?
Elektrivoolu võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool ajaühikus. N=A/t, A=UIt, N=UI
13. Joule’i – Lenzi seadus?
Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga , juhitakistusega ja voolukestvusega.
14. Kirjelda elektrivoolu vedelikes .
Vedelikes on laengukandjateks erimärgilised ioonid, mis hakkavad vastassuundades liikuma.
15. Mis on Galvano tehnika?
Eseme katmine metallkihiga elektrolüüsi käigus.
16. Nimeta voolulevimise võimalusi gaasides ?
Gaasi ioniseerimine, põrkeionisatsioon.
17. Mis on plasma ?
Tugevasti ioniseeritud gaas .
18. Mis on p- pooljuht , n-pooljuht, pn- siire ?
N-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel valentselektrone on ROHKEM, kui põhiaine aatomitel.
P-pooljuht on pooljuht, milles on väike osa põhiaine aatomitest asendatud lisandaine aatomitega, millel on valentselektrone VÄHEM, kui põhiaine atomitel(vastavat lisandit nim aktspetoriks).
Pn-siire on pooljuhi ala, millel toimub üleminek P-pooljuhilt N-pooljuhile.
19. Diood ?
Diood on elektroonikas kasutatav komponent , mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine.
20. Transistor ?
Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.
21. Kiip ?
Pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhimaterjalist põhimikule.
22. Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist?
Mida kõrgem temperatuur, seda paremini juhib.
23. Mis on LED e valgusdiood ?
Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood , mis kiirgab valgust.
24. Mis on vahelduvvool ja selle sagedus euroopas?
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Sagedus Euroopas 50 Hz.
25. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud , hetk- ja efektiivväärtus ? Kuidas on seotud?
Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist.
Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel.
Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja
jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga.
26. Faasjuhe? Nulljuhe ? Maandusjuhe?
Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes.
Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .
Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga.
27. Miks kasutatakse kaitsmeid ? Kuhu ühendatakse?
Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadamisi enne tarbijat (elektrikilpi).
28. Lühis?
Rike elektrijuhis
29. Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe.
Sulavkaitse – lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist-
Kaitselüliti – katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral.
30. Mis on generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad?
Generaator on seade, mis muudab mehaanilist energiat elektriliseks.
Elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest enegiast elektrienergia tootmiseks.
Gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks.
Elektrogeneraator – elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks.
31. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi?
Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike (nt telekas ja arvuti). Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed (nt elektripliit ja veekeetja ). Seadmed, kus elektrienergia arvel tehakse mehaanilist tööd.
32. Mis on aktiivvõimsus ? Hetkvõimsus ?
Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena.
Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja voolutugevuse hetkväärtuse I korrutis.
33. Trafo ? Miks ja kus kasutatakse?
Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Tihti kasutatakse trafosid elektrivõrkudes ja erinevate seadiste toiteallikates.
34. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
Raadiolained – infoedastus, optiline kiirgus – infravalgus , röntgenkiirgus - meditsiin .
35. Mida näitab temperatuur? Kuidas on seotud osakeste liikumise kiirus kineetilise energiaga?
Temperatuur on suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit . Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda suurem on kineetiline energia.
36. Erinevad temperatuuriskaalad.
Kelvin T = 273 + °C
Celsius t = °C – 273
37. Siseenergia ?
Keha siseenergia on võrdne molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summaga . Q = Cm(t₂ - t₁)
38. Ideaalne gaas ? Võrrand? Reaalne gaas?
Ideaalses gaasis on molekulid punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel pole vastastikmõju. PV = m/M×RT
Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et tuleb arvestada mulekulide ruumala ja molekulidevahelist vastastikmõju.
39. Isoprotsessid?
Isobaarses protsessis on rõhk konstantne , ruumala ja temperatuur võrdelises seoses.
Isokoorses protsessis on ruumala konstantne, rõhk ja temperatuur võrdelises seoses.
Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses.
40. Mikro - ja makro parameetrid ?
Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena.
Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet pidevana ehk ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega.
41. Soojusülekande liigid gaasides?
Konvektsioon, soojusjuhtivus , soojuskiirgus.
42. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre ?
Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud . See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst
43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta?
Soojusülekanne, mehaaniline töö.
44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga?
I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
II- määrab protsesside kulgemise suuna, näiteks soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumale või suletud süsteem ei saa üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule.
45. Millest sõltub töö gaasi paisumisel?
Isoprotsesside iseloomust.
46. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast .
Isokoorne on halvim , sest töö on 0. Isotermne on parim, sest seal on töö hulk kõige suurem.
47. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet?
Soojusmasina idealiseeritud tsükkel : Süsteemile antakse soojushulk, mille arvelt hakkab gaas paisuma ja kolb liigub üles. Soojendamine katkestatakse, kuid paisumine jätkub siseenergia arvelt ja temperatuur langeb. Edasi hakatakse gaasi kokku suruma, samal ajal süsteemi jahutades. Enne, kui kolb jõuab esialgsesse asendisse jahutamine katkestatakse ja temperatuur liigub samuti esialgsele tasemele . Kõik kordub.
48. Mida näitab soojusmasina kasutegur?
Kasutegur näitab, kui suur osa juurdeantavast soojushulgast suudetakse muuta kasulikuks tööks.
49. Miks võib inimest vaadelda kui soojusmasinat?
Inimene on kui soojusmasin kuna inimene muundab söödud toidu energiaks, millega tööd teha.Mida kiiremini inimene end liigutab, seda kõrgemaks inimese siseenergia temperatuur muutub.
50. Mida nätab entroopia ?
Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks kasutatav suurus. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.
51. Mis on külmkapp ja konditsioneer ?
Külmkapp on pööratud soojusmasin, kus lisatööd tehakse elektrienergia arvelt.
Konditsioneer on seade, mis jahutab, kütab ja puhastab siseruumide õhku.