Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Francois Villon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
villon, villoni, talvik, ballaad, armu, nalja, luuletus, motiiv, mistõttu, armuvalu, testament, lahkuma, armastatu, tausta, salm, mitmetahuline, vagadus, surmatantsu, linnakirjandus, kuritegusid, segatud, haavas, varastas, orleansi, saadetakse, paroodia, keskajale, lõbus, bufonaad, armuvalus, vaikselt, otsima, poeb, armastatud, pihtimus, varjas, usuleJulia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks. Romeo tuleb ballile oma kaaskonnaga ja kui ta näeb Juliat, siis tekib armastus esimesest silmapilgust, sama Julial. Tybalt tunneb Romeo ära, ja pahandatakse teda(Capuletti pahandab Tybaltit). Külalisele ei minda kallale. Vana Capuletti jaoks on see traditsioon, komme, mida peab järgima. Tunneb end solvatuna. Julia istub aknal ja mõtleb poisile, keda ta nägi ja aias kuuleb tema mõtteid Romeo.
6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud - Hobuse, härja juhtrakmed - Jalused - Uutmoodi kinnitatud veealune tüür - Prillid - Mehaanilised kangastlejed - Aurumasin
Alles XIII-XV saj hakati kirjutama ka proosas. Arturi ümarlaud, võrdsuse ja vendluse sümbol. Graal, Parzival, Merlin, abikaasa Guinevere. Austus naise kui isiksuse vastu. Seiklused, imed kui proovid/katsed. Parzival – otsib Graali, mis on erinevates teostes kas karikas või kalliskivi. Kujunemis- ehk arenguromaani alged. Romaanid Tristanist ja Isoldest. 5. Kirjandus hiliskeskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (MKL, KA). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament, MKL, KA) Hispaania romansid: Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV saj. Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam,
=Kurtuaasne tähendab peenekombeline =Pärineb Prantsusmaalt -Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid Individuaalne kirjandus =Luuletamine on auväärne =Sellega algab ilmalik kirjandus ja muusika =Kujuneb mitmezanriline kirjandus Palju liike =Hommikune äratuslaul ehk alba =Õhtulaul ehk serena =>serenaad =Vaidluslaul ehk tensoon =Tantsulaul ehk ballaad =Neiu, kelle peig läks ristisõtta, kaebelaul ehk romanss =Karjaselaul ehk pastoraal Sisu =Armastus, seiklused, naudingud -St. Kõik kiriku poolt hukka mõistetu Korraldati lauluvõistlusi Kujuneb daamikultus Kõik katkeb 1209 =Kuulutatakse välja ristisõda Lõuna-Prantsusmaal leviva ketserluse vastu =Tegutses inkvisitsioonikohus =Hävitati kultuurikeskusi, hukati trubaduure ja truvääre
1914. saab stipendiumi, et minna Prantsusmaale, kuid I ms puhkemise tõttu osutub see kasutuks. 1919. kutsutakse Suits Tartu ülikooli kirjanduse õppetooli tööle. Suits oli põhjalik ettevalmistaja ning sellest tulenevalt asus tööle alles 1921. Temast sai professor ning tema käe all kujunes eesti akadeemiline kirjandusteadlaste põlvkond. 1920. avaldas Suits armastusluule kogumiku ,,Ohvri suits", 1922. aastal rahvaluule ballaad ,,Lapse sünd" ning samal aastal ilmub revolutsiooni sõlmküsimusi analüüsiv ,,Kõik on kokku unenägu", misjärel keskendus õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956. aastal surnud Suits on maetud Stockholmi. 4. PILET ÜLEVAADE ANTIIKLÜÜRIKAST , S APPHO, O VIDIUSE , VERGILIUSE LOOMING PÕHIJOONTES A
6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati ristiusu suurim pühamu Püha Peetri basiilika. Roomast sai paavstivõimu keskus. Ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, mistõttu Euroopa mandril hävines see pea täielikult. Muistsed müüdid ja rahvapärimused kandusid Euroopa äärealadel Iirimaal ja Islandil. Keskaja kirjanduse tekkes ja arengus on määravad 3 faktori vastastikumõjutused: rahvaluule traditsioonid, antiikkultuur ning ristiusk. · Barbarite hõimudel, kes said Lä-Euroopa valitsejaiks pärast rännet, oli juba arenenud rahvaluule kujunes hilisema Euroopa kirjanduse aluseks
Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik,
· Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. · Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus ideaalne armastus on kättesaamatu. Samas kõrge armastus ei vaja füüsilisust.. St keskne motiiv rüütlikultuuris on daamikultus. · Rüütlitelt eeldati peale rammu ja sõjaoskuse ka laitmatut käitumist, kõlbelisi põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. 4 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub
Kriemhild lubas igaühele, kes Hageni tapab, suuri varandusi. Nii surid paljud Kriemhildi ustavad alamad, kuni lõpuks hakkas ka burgunde vähenema. Lõpuks oli neid järgi ainult kaks, Hagen ja Gunther. Ka Kriemhildi poolel oli veel kaks meest, isand Dietrich ja tema saadik. Dietrichil õnnestus raskes võitluses nii Hagen kui Gunther vangistada ja kuninganna ette viia. Kriemhild oli nii õnnelik, et lubas mehele mida iganes ta soovis. Dietrich soovis Hagenile ja Guntherile armu anda. Sellega polnud Kriemhild nõus. Ta läks Hageni juurde ja nõudis talt aaret. Hagen vastas, et kuni tema käskijad veel elus on, ei avalda ta aarde asukohta. Kriemhild lasiks oma venna pea Hageni ette tuua ja nõudis uuesti. Hagen polnud ka nüüd nõus ning Kriemhild raius talt pea maha. Selle peale vihastas Dietrich, kes Kriemhildi tükkideks raius. Jättes kuningas Etzeli leinama. 7. pilet ,,Rolandi laul" ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100
Kuningas sai aru ja andestas talle selle ettekäände. Ta oli valetanud, teinud valesüüdistuse, nüüd võttis tagasi. Väidab, et ta oli oma vea heastanud. Pulmalaul Cid võetakse õukonda. Cidi tütardele valib kuningas kõrgest soost peigmehed välja. Toimub pulmapidu. Kõik oli kena, kuni peigmehed ei osutuks argpüksideks. Cid ja tema õukond olid lahingutes karastunud mehed, tõelised rüütlid, aga väimehed on kehkenpüksid. Nende arvel visatakse ilmselt nalja ka, tunnevad ennast halvasti. Väimehed pole oma kohtlemisega rahul ja leiavad, et nende au on solvatud ja otsivad ettekäände, kuidas Cidi juurest ära minna. Ettekäändeks toovad selle, et lähevad sugulaste juurde, et näidata uusi naisi neile. Corpese laul Nad jõudsid Corpese tammikusse, kus selgus nende tegelik plaan. Nüpeldasid oma naisi kättemaksuks, et neid Cidi juures koheldi. Sidusid naised puu külge ja läksid ise minema. Üks Cidi meestest järgnes ja päästis Cidi tütred
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Saab kuningaks, kuid antiikkirjandus, filosoofia ja teadus. Mauride hiljem sureb pärast tema maad laastava riik Hispaanias. lohe tapmist. Keskajal tekkisid uued kirjandusvoolud: Ühisjooned erinevates eepostest: vapper lüürikas kantsoon, sonett, ballaad, peategelane rändab kaugele, et end madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva
(Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.)
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
Fr. Villion (1431-?) Prantsuse luuletaja, jäi varakult orvuks, vaimulik onu toetas rahaliselt, läks Pariisi ülikooli-- kunstide magistriks. Pariisis sattus kurjategijate kampa, pagendati. Kaks luulekogu ,,Suur testament" ja ,,Väike testament". Ballaadid- jutustavad luuletused, pihtimuslikud luuletused- surm ja surmatants, pilkeluuletused- naiste edevus, petmine, ta ise. Mõisteti 2X surma röövimiste eest. Viimased andmed 1463, kui saadeti välja Pariisist. Faktidest võib järeldada, et Villon oli sündinud õnnesärgis. Ta pääses alati keerukatest olukordadest kuidagimoodi välja ning jätkas oma vanu eluviise. Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused- surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka
pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda. 1826 aasta 16 septembri ööl tuldi talle järele ja ta viidi tsaar Nikolai I kabinetti, kus viimane otsustas armu anda. 1828 kohtas ta oma tulevast naist Natalja Gontsarovat, abieluettepanek tehti 2 aasta pärast, aga kuna raha polnud kummalgi, andsid Puskinid oma Boldino mõisa panti. Kui ta aga sinna sõitis, sattus ta kooleraepideemia tõttu kolmeks kuuks karantiini ja pidi sinna jääma. Boldino sügis on tema kõige tähelepandavaimaid loomeperioode. Tema abielu osutus õnnelikuks, naine oli ilus ja neil oli neli last. Ainuke, mis kimbutas, oli rahapuudus
.................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9
rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest
Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-
on matsile omast kindlust ja püsiväärtusi; taunib pealiskaudset vurlelikku elustiili VIII PILET 1. Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid skeemina 2. J. Krossi ajaloolised romaanid. ,,Keisri hullu" probleemid ja peategelane kui mõistatuslik maailmaparandaja. Vastused: EEPIKA e jutustav kirjandus Muinasjutt, anekdoot, jutustus, 3, eepos, novell, romaan LÜÜRIKA e luule Ood e ülistuslaul, haiku, pastoraal e karjaselaul, valm, ballaad, lüüriline luuletus DRAMAATIKA e näitekirjandus Komöödia, tragöödia, draama ,,Keisri hull" Probleemid: Võimu ja vabaduse probleem. Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval sõnavabadust. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaariga pahuksisse. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada. Vanglasse
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
5 · Kirjutati ajaluulet, kus kujutati elu reaalsena · Tarapita hääbumineoli seotud rühmituse siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanike Liidu loomisega 1922 · Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga ,,Arbujad" 30ndatel aastatel · Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding · Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis · Kogumik ,,Arbujad" 1938 · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole · Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse · Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust · Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
("1927.aasta põlvkond") ta jälle esile (1927.aastal), kelle seas oli ka Lorca. Gordobas on araablaste kuulus mozee, seal tegutses Gongora, oli ka Madriidis õukonnas, samas eelistas eemaletõmbunud elu, üksindust, looduslähendust. On väga irooniline maailma kära, auahnuse ja ambitsioonide vastu. Kirjutab tihti ka rahvaluule vormides. Hakkas oma pikeates luuletustes silma paistma eriliste väljenditega, loodusega. "Soledades" (Üksindused) (1611) oli tema kuulsaim luuletus. "Tühermaa" ("The wasteland", 1922) T.S.Eliot'i luuletus, millest on väga raske aru saada ja on äärmiselt keeruline tõlkida. Samuti on ka "Soledadest" keeruline tõlkida. Teoses on umbes 2000 värssi. Noorest merehädalisest, kes heidetakse laevahuku järel hüljatud saarele. Seal satub ta pulmapidustustele, palju müüte ja mütoloogiliso olendeid. Gongora üks vasteseid oli ka Lope de Vega, sest tema stiil oli väga testsugune ja paljud tuntud luuletajad
Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee,
See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende
Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus Tähtsus: eesti keele arendamine (Aavik), kultuuri uuele tasandile viimine, noored autorid (K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks,
..), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida
Tuleb sisse uusrenessansilik maitse ja mõju. Tema oli esimene, kes üritas hispaania keeles sonette kirjutada. Seda ei peeta kuigi õnnestunuks veel. Kõige varem väljaspool Itaaliat on just Hispaanias sonetid. Santillana ütles küll, et rahvaluule on madalam stiile, aga ta ei põlanud seda siiski ära. Võtab üle vormi, aga sisus on erinev. Ülevad tunded hakkavad valitsema ja on näha teistsugune petrarcalik suhtumine. ,,Villancico"- tema luuletus. Täisriimidega on tegemist, kordused (mida hakkab järjest rohkem luulesse tulema) Paistab silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo
Vabadusaateline loodusfilosoofia. Kuulutas kõikide inimeste, rahvaste ja rasside võrdsust, nõudis sotsiaalset õiglust. Ülistas lihtsaid inimesi, vaeseid, töölisi. Võitles normide, tabude ja tehislikkuse vastu. Kujundid on rõhutatult maised ja konkreetsed, mis teeb ta loomingu proosalaadseks. Ülistas inimese kehalist täiuslikkust, puhtust ja ilu. Uskus ühiskondlikku arengusse ja demokraatiasse, vaid hilisemas luules on märgata protesti USA liialdatud materialismikultuse vastu. Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
annaabi.ee 
