Tehke joonis. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. ?64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem.. 66
23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline dekrement? 87
poole 85. Kuidas on keha kaal seotud massiga? Keha kaal P on võrdeline keha massiga m, kus g=9.8 m/s2 on raskuskiirendus. P = mg 86. Millest on tingitud keha kiirendus? Kehale mõjuvast jõust 87. Millest oleneb keha inerts? Massist 88. Mis on inertsiaalne taustsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, kus kehtib Newtoni I seadus. (interts on keha omadus säilitada liikumise olek) 89. Formuleerige Newtoni I seadus. Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 90. Formuleerige Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga F = m a a = F/m 91. Formuleerige Newtoni III seadus. Kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on suuruselt võrdselt, kuid suunalt vastupidised. 92. Formuleerige ülemaailmne (Newtoni) gravitatsiooniseadus.
6. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel reaktsiooni standardse vaba energia muudu Go' ja standardse redokspotentsiaali o'. Otsustage, kas protsess saab kulgeda spontaanselt, kui elektronide aktseptori ja doonori o' väärtused on vastavalt + 0,816 V ja 0,320 V. Go' = -nFo' Saab küll kulgeda spontaanselt, kuna o'=0,82-(-0,32)=1,14V (negatiivse tulemuse puhul kulgeks protsess mittespontaanselt. 7. Millised toodud väidetest vastavad tõele? Vale väide formuleerige ümber tõeseks. a. Elektronide kandjad paiknevad raku tsütoplasmas. mitokondri sisemembraanis b. NADH on võimsam redutseerija kui FADH 2 c. Elektronide lõpp-aktseptoriks hingamisahelas on O 2 d. Elektronide kandjad on transpordiahelas reastunud elektronafiinsuse (redokspotentsiaali) vähenemise järjekorras. suurenemise f. Fe2+ toimib tsütokroomides ja Fe-S valkudes kui elektronide aktseptorid. doonor g
kuid millel on endine nimipingelang? Missuguseid mähiseid sisaldab vattmeetri mõõtesüsteem ning kuidas need lülitatakse vooluringi? 6. Mida tähendavad vattmeetril tärnikestega tähistatud klemmid ja kuidas neid arvestada vattmeetri lülituse koostamisel? 7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 14. Millisteks energia liikideks muudetakse elektriseadmetes elektrivoolu? 15. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektromotoorjõudu (allikapinget) ning kuidas klemmipinget? 16. 3.3
F1 = -F2 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm ehk superpositsiooni printsiip. See on kasulik siis kui kehale mõjub mitu jõudu(sellisel juhul ei saa kasutada füüsika seadusi keha jaoks), sest siis tuleb leida resultantjõu, mis võimaldab teha arvutusi keha jaoks. [(Kõik on vektorid)Fres=F1+F2+F3+....Fn] 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? Jõuimpulss on mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutis. 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel
Vastastikmõjus olevad kaks keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega, mis on rakendatud kummalegi kehale. 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm on Newtoni II seaduse rakendamisel tehtav jõudude inventuur. On kasulik, kuna tulemuseks on jõudude kompenseerumine ja seetõttu ka ülessande lihtsustumine. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. Isoleeritud süsteem- puuduvad välisjõud või nad kompenseeruvad. Olgu kahest kehast koosnev süsteem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud
massiga. F = ma. 3. Newtoni seasus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. F1 = -F2. 27) Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm on Newtoni II seaduse rakendamisel tehtav jõudude inventuur. On kasulik, kuna tulemuseks on jõudude kompenseerumine ja seetõttu ka ülesande lihtsustumine. 28) Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. Tuletame aja järgi: 29) Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? F m a Jõuimpulss on mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutis. 30) Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. const p 31) Mis on töö ja võimsus? Andke valemid.
the forces and moments they generate. Drawing a free body diagram can help determine the unknown forces on, moments applied to, and equations of motion of, the body and thus help to analyse a problem in statics or dynamics. In analysis of structures, free body diagrams for a component of a structure or, part thereof, are used in determining shear forces and bending moments 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused. Füüsikaseadustel on kõigi konstantse kiirusega (seega ilma kiirenduseta) liikuvate vaatlejate jaoks üks ja seesama kuju. Seda asjaolu nimetatakse relatiivsusprintsiibiks. Sellel juhul öeldakse, et vaatlejad asuvad inertsiaalsüsteemides. (wiki) 29
mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 26. Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. Newtoni 1 seadus: Iga keha liikumisolek on muutumatu, seni kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutma. 1) Teisi kehasi pole, üsna ebatõenäoline. 2) Teiste kehade mõju on kompenseeritud. Väga levinud Newtoni 2 seadus: Newtoni 3 seadus: 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused. 29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? 30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud töö on null. Dissipatiivsed jõud töö on nullist erinev.
27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm on kõikide mingile kehale mõjuvate jõudude graafiline vektoresitus. Tuleb kasuks siis, kui kehale mõ- jub mitu jõudu, millega on vaja arvutustes arvestada. Vektortehete abil saab arvutada kehale mõjuva resultantjõu tugevuse ja suuna. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused. kus punkti kiirus vaatlejaga seotud taustsüsteemis; punkti kiirus liikuva taustsüsteemi suhtes; liikuva taustsüs- teemi kiirus vaatlejaga seotud taustsüsteemis
Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. 2
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? Dünaamiline rõhk tekib vee liikumise ehk kineetilise energia tõttu, hüdrostaatiline voolava aine nurga all olemise ehk selle potentsiaalse energia tõttu ja staatiline on väline rõhk. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. k m F
kükke: möödudes kükke: möödudes - 2 min 66 0 - 2 min 134 64 möödudes möödudes - 3 min 64 2 - 3 min 129 66 möödudes möödudes Vastata küsimustele. Vastused esitada lisalehel koos tööga . 1. Formuleerige järeldus antud laboratoorse töö kohta? Järelikult on mul vererõhk normaalne ja pulss taastub üsna kähku. 2. Kas hindaksite saadud katsetulemuste järgi end terveks ning töövõimeliseks inimeseks? Millest lähtute? Hindan ennast terveks ja töövõimeliseks, sest mul on normaalne vererõhk ja piisav pulss. Lisaks on veel näha, et pulss taastub peale kükke kolme minutiga. 3. Mis on vererõhk? Mis väärtusega on normaalne vererõhk?
- 3 min 77 11 - 3 min 114 63 möödudes möödudes Vastata küsimustele. Vastused esitada lisalehel koos tööga . 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 1. Formuleerige järeldus antud laboratoorse töö kohta? Kükid tõstavad vererõhku rohkem kui palli pigistamine. 2. Kas hindaksite saadud katsetulemuste järgi end terveks ning töövõimeliseks inimeseks? Millest lähtute? Jah. Pulss taastus 3 minuti jooksul mõistliku tasemini. 3. Mis on vererõhk? Mis väärtusega on normaalne vererõhk? Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi
1. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõu ja pöördvõrdeline massiga. 2 a=F/m (m/s ), F =ma 3. Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega. (F_21 ) = (F_12) 15. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 16. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? Jõuimpulss on mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutis. 17
seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. a = at + an ehk kogukiirendus = tangentsiaalkiirendus + normaalkiirendus 14.Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. 1. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõu ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m (m/s2) Algselt formuleeris Newton impulsi abil: p=m*v (kg*m/s) 3. F1 = - F2 15. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. v = v '+ v0 16. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on jõuimpulss? F = ma Jõuimpulss on mõjuva jõu ja mõjumise aja korrutis. 17. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. = const p 18. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel
Too näiteid erinevate võimsuste kohta? Kuni 5 mW kaasneb mõningane vigastuse oht. Kui kiirt vaadata mitmeid sekundeid, siis on vigastus tõenäoline. Klass IIIb/3B võib põhjustada kohest vigastust juba hetkelisest kiire langemisest silma. Klass IV/4 laserid võivad kahjustada nahka. Mõnikord piisab lausa hajunud kiirest, et nahka või silma vigastada. Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellese klassi. 6. Formuleerige järeldus saadud tulemuste kohta. Tulemus oli ettearvatav: tumedamad pinnad soojenevad kiiremini kui heledad. Lisa 1 Elektromagnetlainete skaala (allikas: Kiisk, V., "Spektroskoopia alused", loengukonspekt täiendatud 2012) Kasutatud materjale: http://et.wikipedia.org/wiki/Laser 9
5.1. Mis võimsusega on töös kasutatav IP termomeetri laser? <1mW 5.2. Kui võimsaid lasereid teaduses/tööstuses jms kasutatakse? Mida tuleb nendega töötamisel silmas pidada? Jahutamisel, 5.3. Missugused võivad olla laserite väärkasutamise tagajärjed? Too näiteid erinevate võimsuste kohta? Nägemiskahjustus, nahakahjustus. 5W laser põhjustab pimestatuse. 1 kW laser suunatuna käele põhjustab nahakahjustuse.. 6. Formuleerige järeldus saadud tulemuste kohta. Tulemused päris täpselt teooriale ei vastanud. Lisa 1 Elektromagnetlainete skaala (allikas: Kiisk, V., "Spektroskoopia alused", loengukonspekt täiendatud 2012) 2 Üldiselt on laserpointerid vähem kui 1 - 5 mW, ent võimalik soetada ka võimsamaid.
kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest? 5.1. Mis võimsusega on töös kasutatav IP termomeetri laser? 5.2. Kui võimsaid lasereid teaduses/tööstuses jms kasutatakse? Mida tuleb nendega töötamisel silmas pidada? 5.3. Missugused võivad olla laserite väärkasutamise tagajärjed? Too näiteid erinevate võimsuste kohta? 6. Formuleerige järeldus saadud tulemuste kohta. 2 Üldiselt on laserpointerid vähem kui 1 5 mW, ent võimalik soetada ka võimsamaid. 7 Tallinna Tehnikaülikool _
Teadvus meie oma vaimusündmustest on meie vaimusündmuste taju. Tajub analüüsib ta mistages sisemist seisundit, mis tekitab valikukäitumise keskkonna suhtes. Teadvust aga kui vaimuseisundite taju – sisemine seisund, mis võimaldab meil oma vaimuseisundite suhtes valikuliselt käituda. 2. Putnami tekstis on esitatud kaalutlus, mis on saanud tuntuks kui mitmeti realiseeritavuse argument. Leidke vastav tekstilõik ning tsiteerige seda vastuses. Lisaks formuleerige see argument oma sõnadega. Samastusteooria samastub vaimuseisundi ajuseisundiga. Sellest tuleneb neutraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad ajuseisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui
Nii toodi füüsikasse nn Boltzmanni (või kanooniline) jaotusfunktsiooni, mis annab tõenäosuse (e arv 0 ja 1 vahel) leida süsteemis osakesi/molekule, mille energia on Ei: Boltzmanni jaotusf. on väga oluline kõikides füüsikalistes teadustes, sest ta kehtib igasuguste energiate jaoks sõltumata nende päritolust (sh võnkumiste ja pöörlemiste jaoks). Boltzmanni faktor – arvestab aktivatsioonibarjääri Ea ületavate molekulide arvu. Formuleerige sõnades jõu sõltuvus kehadevahelisest kaugusest: Mida lähemal asub laeng tuumale, seda väiksem (negatiivsem) on tema potentsiaalne energia mida suurem kaugus seda suurem jõud(valemist)…Formuleerige sõnades potentsiaalse energia sõltuvus kehadevahelisest kaugusest: Mida lähemal asub laeng tuumale, seda väiksem (negatiivsem) on tema potentsiaalne energia Formuleerige üksteise ümber tiirlevate kehade
pinnaühikut läbib ajaühikus energia. Vaakumis =1 ja =1 ja v=c Energia levik S on Poynting'i vektor. 74. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir - geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =90 0
1) Kehtestav. 2) Agressiivne. 3) Alistuv. Osad, millest koosneb kehtestav sõnum: 1) Kirjeldus antud olukorrast. 2) Tunded antud olukorrast. 3) Soovid antud olukorrast. Paljusid probleeme saab lahendada ülilihtsalt - kumbki ütleb selgelt välja, mida ta tunneb, arvab ja tahab. Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 1) Osaline nõustumine. 2) Võimalik nõusolek. 3) Põhimõtteline nõusolek. Katkise plaadi tehnika: 1) Jõudge selgusele, mida te täpselt tahate või ei taha. 2) Formuleerige oma soov lühikeseks, konkreetseks ja arusaadavaks sõnumiks. 3) Toetage oma sõnumit kehakeelega. 4) Korrake oma lauset rahulikult ja kindlalt niikaua, kuni teine saab aru, et te ei kavatse meelt muuta. 5) Võimalik, et soovite enne kakise plaadi juurde naasmist teise inimese arvamusi, tundeid või soovi lühidalt tunnustada. Nihe sisult protsess - minge vestlusteemals (sisult) üle sellele, mis toimub teie ja vestluspartneri vahel (protsess). Hetkeline viivitlus võimaldab:
Vaakumis =1 ja =1 ja v=c Energia levik S on Poynting'i vektor. 74. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir - geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =900
2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju kaupa tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid
Õigus II? 43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus: Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim) Mille või kelle vahel jagada (elavad, surnud, tulevased põlved) Mis on õige jaotus (nt. Sissetulekute jaotamine). Korraldav õigus: Teenuse eest tasumine Kahju ja hüvituse vahekord Kuriteo ja karistuse vahekord. 44.Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. Õiguse mõiste toetub erinevatele väärtustele: Individualistlikud, liberaalsed Äärmuslikult individualistlikud, liber Ühised, kommunitaarsed 45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Olukord, kus valitakse prinsiibid: Inimesed ei tea, mida tahta elult, mida nad soovivad. Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas
sekkumuseks ei ole Milli jaoks “in.” Vastuväited kahjuprintsiibile Ühed väidavad et kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised väidavad, et kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse. ÕIGLUS 1. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. Jaotavas õigluses – «igale oma».Korraldavas õigluses – «võrdne-võrdseks». 2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. - osalemine vähemalt kaks inimest- ei viita inimesteks, aga nende tegevusteks- nõuab võrdõiguslikkuse 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Hüpoteetiline algolukord - kujutletav olukord, kus inimesed on teadmatuse loori taga, ega tea … … oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) … andeid, võimed
Tähistame sümboliga lõikaja tõusu. F-ni f(x) graafiku lõikaja võrrand on , kus . Leiame c operaatori " " abil, nii et Lagrange'i teoreemi illustreerib järgnev joonis, kus Lagrange'i teoreem (keskväärtusteoreem) Kui funktsioon f(x) on lõigul [a;b] pidev ja selle lõigu igas seesmises punktis diferentseeruv, siis leidub sellel lõigul vähemalt üks niisugune punkt c , kus . 14. Formuleerige L'Hospitali reegel ja esitage 2 näidet! Näited: a) b) L´Hospitali reegliga L´Hospitali reegliga Mathcadi abil Mathcadi abil 15. Leida käsitsi piirväärtus ! Käsitsi: Kontroll mathcadiga: 16. Leida käsitsi piirväärtus ! Käsitsi: Kontroll mathcadiga: 17. Leida käsitsi piirväärtus ! Käsitsi: Kontroll mathcadiga: OSA 8 1. Defineerige Taylori rida
.), rahvad, riigid .. mis on õige jaotus: igaühele vastavalt tema väärtusele/vajadusele/panusele/staatusele või kõigile võrdselt .. pole oluline, kes jaotust korraldab Korraldav õiglus e võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiive Küsimus on vahetus-suhtest. ,,Õiglane" tähendab ,,õiget proportsiooni". .. teenuse eest maksmine (kui palju ,,nänni" tuleks vastu anda) .. kahju ja hüvituse vahekord .. kuriteo ja karistuse vahekord. 2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. ..Igaühele vastavalt tema väärtusele ..Igaühele vastaval tema vajadusele. ..Igaühele vastavalt tema staatusele. ..Igaühele vastavalt tema panusele. ..Kõigile võrdselt 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse loori taga, ega tea .. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) .. oma andeid ja võimeid .
-teenuse eest tasumine -kahju ja hüvitise vahekord -kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses ,,õiget" propotsiooni. 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! 1)Igale inimesele vastavalt ... 2)Igale inimesele vastavalt... 3)Igale inimesele vastavalt... 6. Iseloomustage töö rolli Locke'i omandikontspetsioonis! See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma. Ükskõik millise asja ta siis eemaldab seisundist, millesse loodus selle on pannud ja sinna jätnud, ta on seganud oma töö selle asjaga ja
See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp – läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip. Valguskimpude liitmisel energia liituvad. Valguskiire peegeldumiseseadused: a) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. B) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (α1 = α2). Murdumiseseadused:
Mis on g ühik? Pindaktiivsus on aine (pindaktiivne aine) võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. 7 7. Milline võrrand seob pindpinevust pindaktiivse aine (PAA) lahuses kontsentratsiooniga? Kuidas saab pindpinevuse isotermilt leida adsorbeerunud aine hulka? 8. Formuleerige Traube reegel ja selgitage selle füüsikaline sisu. Homoloogilises reas C-H ahela pikenemisel -CH2- rühma võrra, suureneb pindaktiivsus 3 - 3.5 korda. Füüsikaline sisu (?) 9. Näidake seos Henry adsorptsioonikonstandi ja pindaktiivsuse vahel. 10. Kuidas leida adsorbse kihi paksus ja PAA poolt hõlmatav pindala teades pindpinevuse sõltuvust lahuse kontsentratsioonist? 11. Mis vahe on Langmuiri ja Freundlichi adsorptsioonivõrranditel? Langmuir: Freundlich: 8 12
verifitseerimine (väljapakutud lahenduse kontrollimine). POLYA 1.saa ülesandest aru(milline inf on antud, teada, mida on veel vaja) 2.kavanda lahendusplaan(Otsi olemasoleva ja tundmatu seoseid), 3. Teosta planeeritu(vii täide tegevusplaan, kontrolli, et ükski samm ei jäeks vahele ja oleks korrektselt teostatud); 4.Vaata tagasi(veendu, et saadud tulemus oleks probl lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga). CLIFFORD 1. määratlege ülesanne ja formuleerige eesmärk, milleni tuleb lahendusega jõuda; 2.Formuleerige lahendusvariandid; 3.Järjestage lahendusvariandid vastavalt nede usaldusväärsusele; 4.proovige need läbi kuni leiate lahensduse; 5.hinnake kriitiliselt iga lahenduse tulemusi; 6.Mõelge, kuidas saaks rakendatud lahendamismetoodikat ja tulemusi kasutada teiste probleemülesannete lahendamiseks. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu
keeranud? Õige ei ole pidada toidutaldrikut päev otsa laual: see on ebahügieeniline ja annab lapsele vale signaali- ta arvab, et võib süüa, millal iganes ja mida iganes. Söögikorrad peaksid olema rõõmsameelsed, regulaarsed ja rahulikud. Oluline on, et uusi sõnu kogu aeg juurde tuleks, sõnad peaksid häälduma suhteliselt selgelt ja umbes pool tema jutust peaks olema mõistetav ka teistele inimestele, mitte ainult teile. Küsimused ja valikud peavad olema lihtsad. Formuleerige küsimused selgesti, siis on muutused lihtsamad nii lapsele kui ka teile endale. Magamamineku rituaaliks tuleb piisavalt aega varuda. Vannitamiseks, riiete vahetamiseks ja õhtujutu lugemiseks peaks piisama oma poolest või kolmveerand tunnist. Kui leiate, et sellest on vähe, tuleb aega rohkem planeerida. Igajuhul ei tohi magamaminek toimuda kiirustades. See peaks olema pingevaba. Kui laps hakkab lasteaias või koolis käima, võib uinaku asemel juurutada vaikset hetke
Kuriteo ja karistuse vahekord 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? sotsiaalne õiglus mille Põhiküsimused: ? 1. Mis hüvesid tuleks jagada(saab jagada) (rikkus võim respekt või mingi nende kombinatsioon)2. Mille, kelle vahel jagada? (inimesed, elavad surnud, tulevased põlved) mingi ühiskonna liikmete rahvaste (rahvusriikide).3. Mis on õige jaotus? Hüvede (nt sissetulekute) määramine (nt pappi vastavalt iga väärtusele, vajadusele, staatusele). 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! Igale inimesele võrdne osa, vastavalt teenetele, panusele. 6. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis! Õiglase omandisüsteemi tuletamisel peaksime apelleerima loomulikule omandiõigusele. Omandi omamisel on suure tähtsusega töö. Igal inimesel on tema omandiks tema enese isik. Sellele pole kellegi õigust peale tema enese. Võime öelda, ete tema keha ja käte töö on päriselt tema oma
*indiviidide vahelised suhted *tegevused(hinnangud) *isikud jne. 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? (elavad, surnud, tulev.põlv) Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! 1)Igale inimesele võrdne osa ... 2)Igale inimesele vastavalt vajadusele... 3)Igale inimesele vastavalt teenetele... 4) Igale inimesele vastavalt panusele... 5. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis! See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma
omadusi omistatakse või mida kuhugi liigitatakse. Tekivad probleemid, mille vältimiseks tundub mõistlik nõuda, et subjekt ei tohi olla tühi hulk. Tänapäeval on sellest nõudest siiski loobutud, lähemalt räägime sellest arutluse ja süllogistika loenguis. ) 15_fl_i-v ÜLESANDEID: 3.2. Määrake näitelause tüüp ning viige näitelause klassikalisele kujule. Formuleerige kõik neli ühemateeria väidet. Joonistage loogiline ruut lähtudes näitelausest. Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikide väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi Te kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 3.2.1. Kõik ei ole enda teha. (tõene). Lahendus: Lause on osaeitav (O): O Mõned [asjad] ei ole enda teha. A Kõik [asjad] on enda teha. E Miski [Ükski asi] pole enda teha.
Cl2, H2, H2O2). e. Puitu töödeldakse kemikaalidega, et suurendada selle vastupidavust välismõjudele. Enamlevinud puidukaitsevahendid on kemikaalid, milledega immutatud puit on tulekindlam ja vastupidavam leeliste või hapete lahustele. Lisaks kasutatakse erinevaid seenetõrjekemikaale ning värve, mis kantakse puidule isoleerimaks seda väliskeskkonnast ja selle kahjustavast mõjust. 35. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? a. Faraday seadused 1) Elektrolüüsil eraldunud aine mass (m) on võrdeline voolutugevuse (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (m~I·t). 2) Võrdsete elektrihulkade
konkreetselt tema võimed või võimalused. Jaotava õigusluse kohaselt koheldakse reeglina lapsi, vanureid, vaeseid ja haigeid erinevalt töövõimelistest inimestest, sest nende võimalused elus hakkama saada ja läbi lüüa on väiksemad, nt riigi poolt tasuta sotsiaalkorteri ja toimetulekutoetuse võimaldamine. Samas kui inimene on ise süüliselt põhjustanud oma olukorra, siis ei pruugi tema soodsam kohtlemine olla õiglane ka jaotava õigluse seisukohalt. 3. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! Õiglane ei tähenda igaühele võrdselt, Aristotelese väljaöeldud jaotava õigluse printsiipi: õiglane ei ole mitte igaühele võrdselt, vaid igaühele vastavalt tema väärivusele ja panusele ühiskonnas. 4. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis! See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma
Pinnaviimistlusmaterjalid sisaldavad sideainet, lahustit, pigmenti ja fungitsiidi (kaitse hallitusseente vastu: nt Pb, Sn, Zn, antiseptikud). Jaotatakse: 1) surve- ja vaakumimmut.: a)täisrakuprotsess (vaakum-õhk-vaakum) b)säästlik immut. (rõhk-rõhk- vaakum) c)OPM meetod (korduv rõhk-vaakum) d)vaakumimmut. (vaakum-madal rõhk-vaakum) e)vannimmut. (leotamine 24h) 2) immuti puitu süstimine aplitseerimine (postidele). 32. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist? Miks Al kui materjali oksüdeeritakse? Miks on saadav oksiidikiht värviline? ... Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga I*t. Faraday II seadus: võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil erald erinevate ainete m1 ja m2 suhe vrd vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste syhtega. m=MIt/zF
See protsess on energiamahukas: seetõttu on NaOH aine, millesse on kaudselt akumuleeritud energiat. Elektrolüüsi abil toodetakse: 1) H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; 2) (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulamist A13O4 nH2O + Na3AlF6 (t° > 940°C, pinge 4,2-4,5V) 3) leeliste ja raskevee tootmine 4) vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 5) õhukeste metallist kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 40. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline ? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi: Faraday I seadus: Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga
elektroodid; 4. Anoodne poleerimine: a. Detailide tapne tootlemine b. Oksüdeerimine; 5. Anodeerimine Al esemete katmine alumiiniumoksiidiga, kaetav ese on anoodiks, saab kasutada ka värvilist kihti värvaine pannakse elektrolüüdi lahusesse ja oksiid on kogu ulatuses ühe värvusega; 6. Keemiliste ainete tootmine; 7. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil; 8. Elektrodialuus kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist. 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (It). Faraday II seadus: võrdsete elektrihulkade (It) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete
kogu ulatuses ühe värvusega 6. Keemiliste ainete tootmine 7. Elektroforees laetud osakeste migratsioon elektroodil 8. Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: 1)H2, Cl ja F ning halogeenühendeid; 2)Me (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulast Al3O4*nH2O+Na3AlF6 (t°>940°C, pinge 4,2-4,5V) 3)leeliste ja raskevee tootmine 4)vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine 40. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday 1. seadus: Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) st. elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (I*t). Faraday 2. seadus: Võrdsete elektrihulkade (I*t) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate
laetud osakeste migratsioon elektroodil, Elektrodialüüs kolloidosakeste eemaldamine elektrolüüdist Elektrolüüsi abil toodetakse: H2, Cl ja Fl ning halogeenühendeid; (liht)metalle (Na, K, Mg, Al, Ni, Cu jne), nt Al toodetakse sulamist A13O4 nH2O + Na3AlF6 (t° > 940°C, pinge 4,2-4,5V); leeliste ja raskevee tootmine; vesinikperoksiidide jt peroksoühendite saamine; õhukeste metallist kattekihtide saamine (galvaanotehnika). 41. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? Faraday seadused käsitlevad elektrolüüsi: Faraday I seadus: Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemilistes reaktsioonides tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (laenguga). M=K*q=K*int(0>t)idt. Faraday II seadus: Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised
kontraarsust või subkontraarsust. Võib juhtuda, et kahe ülejäänud väite tõeväärtus jääb määramatuks. • Kontrollige, kas eeldusväidet mittesisaldava diagonaali otstes paiknevad väited on konstrueeritud vasturääkivate tõeväärtustega. Kui juhtub, et üks nurk jäi määramatuks, peab määramatuks jääma ka diagonaali teises otsas paiknev nurk. N5.2. Tõlgendage näitelause traditsioonilisele kujule, määrake terminid (S, P) ja väite tüüp (A, E, I, O). Formuleerige ka teised sama subjekti ja predikaadiga väited. Määrake kõikidel juhtudel terminite mahud (+, –). Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikidele ruudu nurkadele vastavate väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. N5.2.1. Kõik ei ole enda teha. (Tõene). Lahendus: Sama lauset tõlgendati näidisülesandes N5.1.1. Lause on tõlgendatav osaeitavaks (O): Mõni [asi] ei ole enda teha, S–oP+.17
Võib juhtuda, et kahe ülejäänud väite tõeväärtus jääb määramatuks. · Kontrollige, kas eeldusväidet mittesisaldava diagonaali otstes paiknevad väited on konstrueeritud vasturääkivate tõeväärtustega. Kui juhtub, et üks nurk jäi määramatuks, peab määramatuks jääma ka diagonaali teises otsas paiknev nurk. N5.2. Tõlgendage näitelause traditsioonilisele kujule, määrake terminid (S, P) ja väite tüüp (A, E, I, O). Formuleerige ka teised sama subjekti ja predikaadiga väited. Määrake kõikidel juhtudel terminite mahud (+, ). Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikidele ruudu nurkadele vastavate väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. N5.2.1. Kõik ei ole enda teha. (Tõene). Lahendus: Sama lauset tõlgendati näidisülesandes N5.1.1. Lause on tõlgendatav osaeitavaks (O): Mõni [asi] ei ole enda teha, SoP+.17
annaabi.ee 
