I P * A * T I-mõju on kas ressursside ammutamine loodusest või jääkide paiskamine keskkonda (impact) P-indiviidide hulk; mõõdetakse loendades (population) A-jõukus kaupade või teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga, SKP (affluence)T-tehnoloogia; ammutatud ressursside või heitmete hulk SKP kohta (technology). Rahaühik taandub välja, seega on tulemuseks tavaliselt tonnid. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine-ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Inimühiskonna ajalugu on jagatav kolme faasi: 1) küttimine-korilus, kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit. (I P * A * T) P ja A väga väikesed; T väga lihtne, välist energiat per capita 1 HEE (Human Energy Equivalent). Keskkonnamõju väike, P suurenemine viis kas uude (põllumajanduslikku) formatsiooni või väljasuremisele
Mõlemad on dogmaatikud, kuid targad dogmaatikud. Marx ja Engels lisavad uue aspekti, küsimuse "teadvuse vahekorrast olemisega, vaimse vahekorrast materiaalsega". "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Niisiis meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib viidata alati nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on ühiskondlikud ja majanduslikud. "Soetades uusi tootlikke jõude, muudavad inimesed oma tootmisviisi, ent muutes tootmisviisi, oma eluülalpidamise viisi, muudavad nad kõiki oma ühiskondlikke suhteid. Käsiveski annab teile lääniisandaga ühiskonna, auruveski tööstuskapitaliga ühiskonna. Needsamad inimesed, kes oma materiaalse tootmise arengu kohaselt kujundavad ühiskondlikke suhteid, loovad ka oma ühiskondlikke suhete kohaselt printsiipe, ideesid ja kategooriaid."
4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, kliima on suvel liiga kuiv ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks olla edukas peale piiratud kohtade, kus kasvatatakse oliive ja viinamarju. Horvaatia suplusvett peeti 2011 aastal üheks parimaks.
taimede kasvu soodustamiseks). Kuna praegu ei ole CO2 ärakasutamiseks piisavat turgu, tuleb suurem osa kinnipüütud CO2 -st ladustada. CCS hõlmab CO2 kinnipüüdmist söe- või gaasiküttel töötavate elektrijaamade ja tööstusrajatiste juures, transportimist torujuhtmete kaudu või laevadega ladustamiskohta ning selle sisestamis läbi puuraugu sobivasse geoloogilisse formatsiooni pikaajaliseks ladustamiseks. Sügavad soolase põhjavee kihid on maaalused formatsioonid, peamiselt liivakivid, mis sisaldavad soolast vett. Nendel kihinditel on tohutu ladustamispotentsiaal. Neid leidub enamikus riikides ja tihti tööstuslike CO2- allikate läheduses, nad on tavaliselt väga suured ning seetõttu mahub neisse väga palju CO2.
eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi, orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8 Spinoza kirjutas, et filosoof ei pea mitte ainult nutma ega naerma, vaid ainult aru saama. Nõukogude filosoofia ajalugu annab tunnistust, et päris nii see ei ole. Aru saada on mõistagi tarvis. Nutu võib teatud määral asendada naeruga või sellega ühendada (,,naer läbi pisarate").
vastastikuse sõltuvuse suurendamise ja tsentraliseeritud loomise paneb aluse individuaalse enesekontrolli mehhanismile. Tsiviliseerumisprotsess seisnebki ennekõike sotsiaalse sunduse muutumises isiklikuks sunduseks. ühiskonna normaalne tasakaalsuseisund- sotsiaalne muutumine on vaid üleminekuperiood kahe muutumiseta normaalolukorra vahel Sildid: ühiskonna protsessid, aadel ja kodanlus, kuningamehhanismid, sotsiaalsete gruppide vastastikune sõltuvus, universaalsed kategooriad ja formatsioonid, kodanluse faasid: koloniseerumisfaas, indiviid ja ühiskond- samade inimeste erinevad aspektid, Eeldatakse, et ,,süsteemi" sees valitseb inimeste vahel suur sarnasus; sest integratsionn põhineb inimeste sarnasel sotsialiseeritusel, nende väärtuste ja normide ühetaolisel kogu süsteemi ulatusel. Teisisõnu joonistub siin ilmsisks tuleva ,,sotsiaalse süsteemi" ettekujutuses välja kujutlus rahvusest kui kollektiivist.49 Tegelikkuses vastupidine: ettekujutus absoluutsest
-Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: · Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel · Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid · Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Konfliktiparadigma looja Spencer. · Püüdis luua sünteetilist filosoofiat · Oli mõjutatud evolutsiooniteooriast loodusteadustes, eriti Darwini töödest, aga ka Malthuse teooriast. · Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab
rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas nende valdkondadega, mis jääksid ammutatud ressursside või heitmete hulgana turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. arvestamata. Keskkonnakaubad mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise
materialismi esimene suur esindaja ja häbenematu religioonikriitik. Töötab koos Engelsiga. Teoseid: Kommunistliku partei manifest, "Filosoofia viletsus", "Teesid Feuerbachi kohta", "Kapital" I osa (kokku 4, eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on ühiskondlikud ja majanduslikud. Selle materialismi uueks tahuks on "sotsiaalne kausaalsus". Võõrandunud töö - Töös väljendub inimese tõeline, piiritu inimlikkus. Loovas töös väljendub inimese suhe loodusesse. Töös konkretiseerub ja materialiseerub inimese olemine. Töö kaudu inimene loob iseennast. Töö on oma olemuselt aga ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära
ameeriklased siiski hävitada vastase laevastiku. Edasine sõda kulges USA poolt mitmete saarte hõivamisega ja ka esimeste tuumapommide kasutamisega. Septembris 1945 Jaapan alistus ja sõda lõppes ameeriklaste võiduga. 14 9 6. Anaüüs Tegemist oli suurima merelahinguga II maailmasõjas ja tõi välja lennukite osatähtsuse meresõjas. Kuna sõda oli liikunud kolme dimensiooniliseks, oli kõikide osatähtsus suur. Endised tuntud formatsioonid läbi ajaloo enam ei töötanud. Aegunud oli kiilveerivi ja samuti T-formatsioon. Lahinguedu oli tihedas sõltuvuses kolmest keskonnast: veealusest, veepealsest ja õhuruumist. Jaapani esmarünnak Pearl Harborile ja teistele objektidele ei andnud lõpuni eelist, kuid pikendas oma edu sõja alguses. Kui ameeriklaste pealvee laevad olid ajutiselt rivist väljas, täitsid suuremjaolt ülesandeid allveelaevad. Midway lahing näitas ka seda, et sidepidamine on oluline
ladestute vahelistes piirkihtides. Selle versiooni järgi pääses iriidium pinnale Maapõue seest suurte basaltlaava väljavoolamistega. See katastroof võis muuta kliimat ning dinosaurused ei suutnud enam uutes tingimustes elada. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) On teada, et suured laavaväljavoolamised toimusid tänase India alal, kust on leitud ulatuslikud Dekkani plattobasaltiks nimetatavad vulkaaniliste kivimite formatsioonid (Sepp, S. 2010), leidsid aset umbes samal ajal kui Mesosoikumi massilised väljasuremised toimusid. (Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004) 8 Kuid ka sellel teoorial on mõned puudused. Esiteks, kliima muutus ei ole sugugi kiire protsess, sellepärast dinosaurused, kes olid väga kohastumisvõimelised (sellest räägib meile nende väga suur mitmekesisus ning ka see, et dinosaurused suutsid elada nii
Lisagaasist või -naftast saadavat tulu on võimalik kasutada CO2 ladustamiskulude katmiseks. Nafta või gaasi tõhustatud ammutamist CO2 abil on USA-s naftatoodangu suurendamiseks (mitte CO2 ladustamiseks) rakendatud juba mitu aastat. Kanadas on maagaasi puhastamisel üle jäävat happelist gaasi, mis koosneb peamiselt CO2 -st ja H2 S-ist, hulk aastaid pumbatud nafta- või gaasiväljadesse ja sügavatesse soolase põhjavee kihtidesse. 3.2.2 Sügavad soolase põhjavee kihid on maaalused formatsioonid, peamiselt liivakivid, mis sisaldavad soolast vett. Nendel kihinditel on tohutu ladustamispotentsiaal. Neid leidub enamikus riikides ja tihti tööstuslike CO2-allikate läheduses, nad on tavaliselt väga suured ning seetõttu mahub neisse väga palju CO2. CO2 pumbatakse neisse kihinditesse niisama moodi kui nafta- ja gaasiväljadesse. Norra Sleipneri projekt on esimene tööstuslik CO2 maassepumpe-projekt maailmas. Igal aastal pumbatakse Põhjamere all asuvasse
ühiskonna ümberkujundamise võimalused revolutsiooni teel, jõudmaks kommunistliku ühiskonnani. Marxi teoreetiline pärand kuulub nii filosoofia, sotsioloogia kui majanduse valdkonda. Marxi hinnatakse sotsioloogias ja teistes ühiskonnateadustes: - materialistliku ajalookäsitluse e. arengu ajaloolis-determinalistliku mudeli väljatöötajana ((tootmissuhted ja tootlikud jõud, ühiskondlikud formatsioonid, majanduse primaarsus teiste ühiskonnasfääride ees) - konfliktiteooria looja, konflikti roll ühiskonnas - sotsiaalse võõrandumise teooria looja Võttis kasutusele mõisted sotsiaalne kord ja konflikt ühiskonnas. HERBERT SPENCER (1820-1903) Võttis ülesandeks luua sünteetiline filosoofia.(10 osa, 5 teost, millest 2 pühendatud sotsioloogiale) Teoses "Sotsiaalne staatika" sõnastas võrdse vabaduse seaduse:
lahendus Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia) Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid
Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia) Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid. on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid
klassiühiskond.Valitsevad klassid ja rõhutud klassid. Ta on seisukohal, et religioon on inimese produkt. Religioon see on oopium rahvale. X räägib ka võõrandumisest. Inimene on võõrandunud tööst. Inimene on looduse osa, kuid inimese tõeline inimlikkus väljendub töös. Töö tegi abezjanast inimese. Võõrandumist on võimalik ületada, aga see on võimalik ainult klassideta ühiskonnas. Klassivõitlus, tugevam jääb ellu (nagu Darwinil olelusvõitlus). Ühiskondlikud formatsioonid: Ürgkommunism Orjanduslik kord Feodalism Kapitalism Sotsialism Kommunism Et ühiskond jõuaks sotsialismi ja kommunismi on vaja klassivõitlust. Valitsev klass ei taha loobuda oma tehastest jne, et jõuda sotsialismi tuleb valitsev klass kõrvaldada revolutsiooniga. Sellega pannakse alus sotsiaalsele võrdsusele, kaotatakse eraomand, raha pole vaja. Eksistentsialism Soren Kirkekaard (1813-1855)
Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta. 43. *Veepide - geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti(savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte. Veepide võib talletada suure hulga vett ja on suuteline seda loovutama väga väikese kiirusega. 44. Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt ülesse tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusev vesi, veekogudest(inversioon). Reziimi tihe
Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata või sealt saaks olulises koguses põhjavett võtta;*Veepide-geoloogilised formatsioonid, mis juhivad vett halvasti (savikad setted) ja moodustavad vettpidavaid kihte. Veepide võib talletada suure hulga vett ja on suuteline seda loovutama väga väikese kiirusega. *(6) Millest sõltub puurkaevu toodang? Puurkaevu toodang sõltub gravitatsioonist ja rõhust, mis vett alt poolt ülesse tõstavad. Samuti toitumisest: sademed, sügavamatest kihtidest tõusev vesi, veekogudest (inversioon) Reziimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab seda rohkem vett.
Ta oli krooniliselt haige ja kui tema abikaasa, kellega ta oli 40 aastat abielus suri vähki, siis kustus ka Marx. Ka tema teosed kirjeldavad vaesust. Marx oli teoreetik. Ta ei olnud Lenini-sarnane revolutsioonijuht. Revolutsioon on tema element, siiski pürgis ta teaduslikkusele ja püüdis oma teooriaga tungida alusmüürideni. Marx annab materialismile uue sisu. Filosoofia põhiküsimuseks saab teadvuse ja tegelikkuse suhe. „ühiskondlik “ tootmine, „tootmissuhted“ ja majanduslikud formatsioonid on tema olulisemad mõisted. Ta on majandusteadlane. Materiaalsed tootmissuhted vajutavad oma pitseri kõikjale. „Vaimul“ lasub kohe algusest peale needus, olla koormatud mateeriaga. Ta on majandusteoreetik, filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge. Võõrandunud töö. Tema uurimustest üks paeluvamaid on võõrandumise analüüs, filosoofiliselt kõige hiilgavam töö. Tema lähtekohaks on tegutsev, meelelisse reaalsusesse lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa
süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Keskkonnamõju tegurid Inimeste arv Isiku tarbimine Hüviste tootmise tehnoloodiad Toodetud hüvised I=P*A*T I - mõju (impact); P - indiviidide hulk (population); A- jõukus (affluence); T- tehnoloogia (technology) 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik). Formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus. Utilitaarsed ressursid eeldavad vahetut füüsilist tarbimist (nt nafta, põlevkivi). Mitteutilitaarsed ressursid ei eelda vahetut füüsilist tarbimist (nt maastiku esteetiline väärtus, bioloogiliste liikide olemasolu väärtus).
Päris nõrgad, sest oli väiksem kui 6 magnituudi. Selliseid maavärinaid toimuvad maailmas igal päeval ja neid ei saa tõsiselt võtta. Lähemad tegivulkaanid asuvad Islandil ja Itaalias. Eestis on 5 meteoriidi langemis kohad on Ilumetsa, Kaalijärv, Kärdla , Neugrund, Tsõõrikmäe. Skandinaavia Eesti piirkonda on koondunud suurem hulk . Ei ole kõige suurem kogus langenud meteoriidid, vaid siin on selliseid geoloogilisid formatsioonid, mis võimaldavad neid kraaterid üles leida. 30. Inimeste energiavajadus ja energiatarbimine Maailma inimeste energiatarbimine alates 1950 aastast kotostrofiliselt kasvanud ja kasvab edasi. Inimene loob enda jaoks uusi mugavusi, inimeste arv suureneb tulemuseks suureneb energiatarbimine. Eesti seisneb selles kohas kus taastava energetika kasutamine on võimalik ja oluline lähenemine. Päike energia, tuule energia, biomassi kasutamine kasvab ja natukene kompenseeruvad söe ja nafta
7. SLAIDSHOW Kirjandusajalugu variatiivsus / ajalooline muutumine palju teoseid / üks teos seaduspära ja eesmärk? seesmised või välimised reeglid? pidev või katkeline? kaanon / dekanoniseerimine Kirjanduslugu ja - bioloogia - ühiskond - kultuur etc Juri Tõnjanov 1. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine. 2. Printsiibi rakendumine. 3. Printsiibi levimine. 4. Printsiibi automatiseerumine. Michel Foucault - Diskursiivsed formatsioonid (hilisemates töödes dispositiivid) versus empiirilised sidususprintsiibid (nt periood, kultuur, kirjandus, autor) - Järgmisi formatsioonireegleid ei ole võimalik loogiliselt tuletada eelmistest ning muutustes pole mingit üldkehtivat loogikat. Kirjanduslikke traditsioone · Ida- ja Lõuna-Aasia (Hiina, Jaapan, India) · Lähis-Ida (islam) · Euroopa (kristlus) · Põhja-Ameerika · Ladina-Ameerika · Austraalia · Aafrika · Venemaa etc
saavutatakse ressursside optimaalne paigutus (Pareto mõttes) 26. Saaste reguleerimine. Miks on vaja saaste reguleerimist? Kaks eesmärkide liiki: 1) Turg ei toimi efektiivselt -esinevad välismõjud -teised turutõrked. Nende tingimuste juures on eesmärk ”ressursside efektiivne paigutus” 2) Muu eesmärk -sotsiaalne õiglus (toimetulekutoetus, põlevkivienergeetika versus regionaalne tööpuudus) 25. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Küttimine-korilus: Somaatilisele energiale lisandub eksomaatiline energia, (Inimenergia ekvivalent (IE): inimesele vajalik somaatilise energia hulk 10 MJ (106J) päevas) • Tule kasutuselevõtuga tarbis inimene energiat 2 IE päevas. Kestis 90000 a, lõpus indiviide 4 miljonit.
11. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: a. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel b. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid c. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. Inimkonna ajaloo võib jaotada 3-e etappi I etapp: 12000BP – 500 e.Kr. Populatsiooni suurus ca 100 miljonit II etapp: 500 e.Kr
Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad (normide puudumine). Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna (suitsidaalne meeleolu, apaatia, pettumus jne). 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: 1. Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel 2. Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid 3. Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Majanduses 2 kategooriat: tootlikud jõud - inimene ja kapital; tootmissuhted - omandisuhted. Seetõttu tekib kaks klassi: kodanlus - tootmisvahendite omaja; proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
millal muutus vajalik on. Teatud ideed ju on. Suunavad ajaloolast küsima, et miks ja kuidas see juhtus. See omab uurimise seisukohast mingit mõtet. Aga mis on siis, kui leiutatakse ainult uued majandussuhted, mitte riigikorda? Marx väidab, et ikkagi tuleb kõik komponendid leiutada, sest muidu ei hakka asi tööle. Marx nimetas algselt nelja formatsioonitüüpi. Järgmine võiks olla kasvõi kommunism, aga ta jätab selle siiski empiiriliseks küsimuseks. Marxi poolt nimetatud formatsioonid on 1. Aasialik 2. Antiikne 3. Feodaalne 4. Kapitalistlik 23 Loone arutleb kääpa kuhjamise teemadel. . . püramiidi ikka nii ei ehita. Kui inimesed tulevad kokku ja leiavad, et külavanem on juba niigi maha maetud. Samas võimaldab tsent- raliseerimine ka vaeses riigis ilusaid ja huvitavaid asju teha. Näiteks Moskva metroo — mujal sellist muidugi ei olnud. . . (EL) 1.9
ei ole lihtsalt kirjeldavad, vaid need fromeerivad objekti. Kolm toimetasandit: Võimaldav Piirav Konstitueeriv Nt. Keel võimaldab meil rääkida, ta lubab meil rääkida. Keel piirab seda, mida me öelda saame, ta seab ka piirid. Keel paneb meid kui teatavat objekti kokku, konstrueerib meid rääkijatena. Kas midagi asub väljaspool diskursusi? Kas mingisugune ´mina´ asub diskursustest väljaspool? Foucaulti arvates ongi ´mina´ diskursuste tulemus. Diskursiivsed formatsioonid . Faucault toob küsimuse võimust. Kõikides diskursustes on olemas võimusuhted. Teadmine (valgustusajastul oli teadmisel vabastav mõju) Foucaulti ideede taga on suuresti Nietzche. Ta ei usalda objektiivset teadmist. Temas tekitab umbusku, et on olemas objektiivne teadmiste kogu, mis ootab avastamist, ta ei usalda neutraalsust teaduses. Ta ei ole nõus, et teadmine on midagi, mis on kasulik kogu inimkonnale. "Võim produtseerib teadmist
Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), formatsioonide energiatarve ja mõju keskkonnale. Majanduslik formatsioon on ühtede kindlate tootmisvahendite kompleksi juures välja kujuneva tootmiskorralduse (baasi) ja sellest tuleneva ühiskondlik- poliitilise korralduse (pealisehituse) kogusumma. • Kütid ja korilased I - Põhiline tegevusala inimliikide eksistentsi jooksul • Bioloogiliselt: mittespetsialiseerunud omnivoorne imetaja
13. Mida tähendab anoomia? Anoomia kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja; konfliktiparadigma looja; ,,baas ja pealisehitus", kus ühiskonna aluseks on majandus ning kõik muud institutsioonid pealisehituseks; Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel; Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid; Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi:
kavatsuste tagajärjed ega nö ajaloos tegutseva mõistuse tagajärjed. Erinevalt Hegelist ja saksa historitsismi traditsioonist asetab Elias rõhu vastastikuste 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 13 sõltuvusvõrkude sundusjõule, mis kujundavad igale ajastule iseomase sotsiaalsete vormide konfiguratsiooni. Elias loobub klassikalisest vaidlusest vabaduse ja determinismi mõistetes (mõlemad eeldavad isoleeritud subjekti olemasolu) ja soovib ennekõike tuvastada ,,formatsioonid", mis ühendavad inimesi omavahel ja kujundavad seeläbi nende võimalike otsuste ja tegevuste ruumi. Nende ,,formatsioonide" (nt õukod) vorm ja sisu on omakorda keeruliste ajalooliste protsesside tulem, kus vastastikuses sõltuvuses põimuvad ühiskonna diferentseerumise ja riigi ehitamise protsessid. Tsiviliseerumiosptrotsess seisneb E. jaoks ennekõike sotsiaalse sunduse (gesellshaftliche Zwang) muutumises isiklikuks sunduseks (Selbstzwang).
majanduse valdkonda kuuluvad tööd · Huvi ühiskonnas toimuvate muutuste vastu · Kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria väljakujundamine 24 Karl Marx sotsioloogina · Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel Karl Marx sotsioloogina · Kapitalism ja klassivõitlus: Karl Marx sotsioloogina · Lähtudes omandijaotusest eksisteerivad järgmised tootmisviisid: · 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses; · 2) orjanduslik · 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; · 4) kapitalistlik Karl Marx sotsioloogina
Loovas töös väljendub inimese suhe loodusesse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Töö on ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. "Poliitilise ökonoomia kriitika" - inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. 19.saj. IRRATSIONALISM Vastus Hegeli ratsionalismile. Alusepanijaks Sören Kierkegaard (1813-1855), Arthur Schopenhauer (1788-1860), Friedrich Nietzsche (1844-1900). Peavad mõistuse ja mõtlemisvõime tunnetusvõimalusi piiratuks, tegelikkus kaootiline mitte mõistuspärane. Irratsionalistlikud õpetused tekivad murranguaegadel. Pole süsteem, vaid killud, mõju ei tohi alahinnata.
erinev. Ühiskonna ja ettevõtte suhted sõltuvad eeskätt poliitiliste tõekspidamiste ja neist tulenevate seadustega määratud omandisuhetest riigi ja eraisiku vahel. Nende suhete erinevust eri riikides ja aegadel on näidatud tabelis 4.1. Tabelis on paigutatud vasakule enam ühiskondlikule omandile orienteeritud ühiskonnakorrad ja maad, paremale enam eraomandile toetuvad formatsioonid ja riigid. Maade nimetuste järele paigutatud nooled näitavad hinnanguliselt nendes riikides paari viimase aastakümne jooksul toimunud muutusi ja nende maade liikumist ühiskonna ja ettevõtete vaheliste suhete skaalal. 1. EESTIS TÖÖTAVAD PRÜGILAD Prügila määrusele vastavaid prügilaid on Eestis hetkel 6: 1. Joelähtme 2. Uikala 3. Väätsa 4. Torma 5. Paikuse 6. Tallinna ehitusjäätm.ladestus
Teooriat arendab edasi Empedokles (arst), kes tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning 6 seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. Sofiste iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia. (Hierarhia selles vallas kehtestas alles Aristoteles hellenismi perioodil, tekitades olukorra, kus ühiskondlikud formatsioonid ja teaduses toimuv hakkasid vastastikku teineteist mõjustama ning toimus teaduse pidurdumine ühiskondlike protsesside kontrolli all hoidmise huvides.) Elementide teooria puuduseks oli ka elementide omaduste liiga lai käsitlus lisaks mateeriale olid asjasse kaasa tõmmatud ka kõikvõimalikud mittemateriaalsed omadused: niiskus ja kuivus, kuumus ja külmus, kergus ja raskus jne. Samas oldi avaldamas arvamusi nagu kaasajal õigeks peetakse aine kolm (agregaat)olekut nt.
korral võib kannatanul olla liittrauma, tada. Lahastama peab jäseme luumur- st kahe või enama kehapiirkonna või ru tingimata üle kahe naaberliigese. 146 esmaabi Joonis 9.10. Käsivarremurru lahastamine Joonis 9.11. Vigastatud jäseme fikseerimine Lülisambamurrule viitavad valu ja de- lalahasega ning kaitstakse kannatanut formatsioonid lülisamba piirkonnas. alajahtumise eest (kannatanu kaetak- Seljaaju vigastusele viitavad tundehäi- se termotekiga). Ilma äärmise vajadu- red, võimetus liigutada käsi või jalgu. seta ei tohi muuta kannatanu asendit. Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi häda- Kaelavigastuse kahtluse korral fiksee- abinumbril 112, et kannatanu haiglas- ritakse kael olemasolevas asendis kae- se viidaks.
annaabi.ee 
