Fossiilsed kütused (0)

Fossiilsed  kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad 
põlevmaavarad. Ta on päritolult  settekivim , millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud 
süsinikuühendid .
Peamised fossiilkütused:  nafta , maagaas,  kivisüsi , pruunsüsi,  põlevkivi ,  turvas . 
Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on 
aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust.
Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et 
tulevikus ei tekiks energiapuudust.
80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti  energeetika  baseerub 
peaaegu täielikult fossiilkütustel.
          Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude  ammendumine , vaid ka energia
tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste
põletamisel   paisatakse   atmosfääri   saasteaineid:   lämmastikoksiide,   vääveloksiide,
süsivesinikke ning  tahma . Need ained mõjutavad  happevihmade  teket, seeläbi maapinna ja
veekogude
 
hapendumist.
 
Kuna
 fossiilkütuste
 
põletamine
suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris,   siis   see   omakorda   tugevdav
Maa atmosfääri kasvuhooneefekti,   ms   viib   globaalse   soojenemiseni.  Õhusaaste   on   kõige
olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete  surmade  põhjus Elis. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat
tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5).
Peenosakeste peamised
 
allikad
 
on sõidukite
heitgaasid , ahiküte, katlamajad  ja tööstusettevõtted. Peentolm põhjustab Eestis aastas ligikaudu 600
varajast   surma,   enam   kui    8000     kaotatud     eluaastat ,   millele   lisanduvad    sajad    haiglapäevad.  Eesti
välisõhu   suurim   saasteallikas   on   Ida-Virumaal   paiknevpõlevkivil põhinev   energiatootmine   ja
põlevkiviõlitööstus, järgmise koha haarab transport.
Samuti nt   põlevkivi  kaevandamine  mõjutab  pinnavee  ja põhjavee kvaliteeti, ohtlike ainete
sisaldus veekeskkonnas, veerežiimi muutus mõjutab piirkonniti veest sõltuvaid elupaiku. 
80% Eestis tekkivatest jäätmetest, õhkupaisatavatest  kasvuhoonegaasidest ja veekasutusest
on seotud põlevkivitööstusega. Kaevandatud põlevkivi kogusest ligi pool muutub põlevkivist elektri
saamise protsessis täna põlevkivituhaks (aastal 2012 tekkis 6,9 mln t põlevkivituhka).
Fun  FACT : Eesti  elanik  põhjustab rohkem kliima soojenemist, kui Euroopa riikide üks elanik
keskmiselt, eelkõige põlevkivist toodetud elektri tarbimise tõttu.
Fossiilsete kütuste (nagu  nafta  ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon 
atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 
taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka 
vähemalt 60-80% võrra. CCS’il võib olla selles tähtis koht, kuna arvatakse, et võiks anda 33% 
vajalikust co2 vähendamisest aastaks  2050 .
(CCS kinni püüda võib kuni 90%  elektrijaamas  toodetud CO2 emissioonist)
Kuna maailma on nii suuresti sõltuv fosiilkütustest siis pole üllatav, et meie ühiskonna 
ümberkujundamine  kliimasõbralike energiallikate põhiseks nõuab aega ja raha. Seega me vajame 
lühiajalist  lahendust , et vähendada meie sõltuvust fossilkütustest ja vähendada co2 sattumist 
atmosfääri. See oleks ajavõit kliimasõbralike energiallikate  arendamiseks .
Kinnipüütud CO2 saab kas ladustada või ära kasutada (nt karastusjookide tootmisel või kasvuhoonetes
taimede kasvu  soodustamiseks ). Kuna praegu ei ole CO2 ärakasutamiseks piisavat turgu, tuleb suurem
osa kinnipüütud CO2 -st ladustada.
CCS hõlmab CO2 kinnipüüdmist söe- või gaasiküttel töötavate elektrijaamade ja tööstusrajatiste 
juures, transportimist torujuhtmete kaudu või laevadega ladustamiskohta ning selle sisestamis läbi 
puuraugu sobivasse geoloogilisse formatsiooni pikaajaliseks ladustamiseks. 
Sügavad soolase põhjavee  kihid  on maaalused formatsioonid, peamiselt 
liivakivid, mis sisaldavad soolast vett. Nendel kihinditel on tohutu 
ladustamispotentsiaal. Neid leidub enamikus riikides ja tihti tööstuslike CO2-
allikate läheduses, nad on tavaliselt väga suured ning seetõttu  mahub   neisse  
väga palju CO2.