Fossiilsed kütused (0)

Keskkool - Geograafia - Keskkonnageograafia

1 Hindamata

Lõik failist

Fossiilsed kütused- mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad
põlevmaavarad. Ta on päritolult settekivim , millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud
süsinikuühendid .
Peamised fossiilkütused: nafta , maagaas, kivisüsi , pruunsüsi, põlevkivi , turvas .
Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on
aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust.
Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et
tulevikus ei tekiks energiapuudust.
80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis seega Eesti energeetika baseerub
peaaegu täielikult fossiilkütustel.
          Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine , vaid ka energia
tootmisega kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. Fossiilsete kütuste
põletamisel   paisatakse   atmosfääri   saasteaineid:   lämmastikoksiide,   vääveloksiide,
süsivesinikke ning tahma . Need ained mõjutavad happevihmade teket, seeläbi maapinna ja
veekogude

hapendumist.

Kuna
fossiilkütuste

põletamine
suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris,   siis   see   omakorda   tugevdav
Maa atmosfääri kasvuhooneefekti,   ms   viib   globaalse   soojenemiseni.  Õhusaaste   on   kõige
olulisem keskkonnaga seotud enneaegsete surmade põhjus Elis. Välisõhus avaldavad kõige olulisemat
tervismõju peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5).
Peenosakeste peamised

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DancexDance Õppematerjali autor

Fossiilsetest kütustest ja jäätmetest

põlevkivi nafta kihid Fossiilsed kütused

Sarnased õppematerjalid

doc

CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine......................................................... 4 1.1. Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4 2. Elektrienergia.....................................................................................................4,5 2.1 Energiamajandus..........................................................................................5,6 2.2Biokütus................

Keskkond

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas. Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1

Energia ja keskkond

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu. Elurikkuse säilitamise vajalikkust ei väärtustata piisavalt. Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab

Keskkonnakaitse ja säästev areng