Valgusvihk (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Optika ehk valgusõpetus

ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valgus levimise suund on pööratav. Peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem ­ vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Jõulukuus ehte läikivat pinda, poleeritud kulpi või lusikat võib käsitleda kõverpeeglina. Kerapinnakorral on pinna ristsirge raadiuse pikenduseks. Kumerpeegel hajutab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Nõguspeegel koondab peeglile langeva paralleelse valgusvihu. Paralleelne valgusvihk koondub peale peegeldumist nõguspeeglilt teatud punktis. Seda punkti nimetatakse peegli fookuseks. Valguse hajus peegeldumine

Füüsika

4

doc

Valgusõpetus ehk optika

valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust (f). Läätse iseloomustavaks suuruseks peale fookuskauguse on läätse optiline tugevus. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus = 1/fookuskaugus. Läätse optilist tugevust tähistatakse tähega D ehk optilise tugevuse valem on D = 1/f. Läätse optilise

Optika

4

docx

Miks me näeme kehi ?

Valgusvihku mis moodustab teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguskiir. Hajuv valgusvihk. Paraleelne valgusvihk. Koonduv valgusvihk. *VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.

Füüsika

5

docx

Füüsika katseteks

OPTIKA Valgusallikas ­ valgust kiirgav keha. Valguse levimine ­ valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk ­ paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk ­ teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus ­ valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine ­ valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades.

Füüsika

3

docx

Läbipaistva aine mõju valguse levimisele

Läbipaistva aine mõju valguse levimisele *VALGUSE LEVIMISEKIIRUSE MÄÄRAMINE Valgus levib 300 000 km/s õhus ja 225 000 km/s vees. Valgus aasta ­ vahemaa mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Kõikide läbipaistvate ainete ning õhu tühja ruumi üldnimetuseks valgus õpetuses on optiline keskond. Optilise keskkonna moodustavad õhk, vesi, klaas jne. Optilist keskonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valgus kiirus keskonnas , esda optiliselt tihedamaks loetakse keskonda. *VALGUSE MURDUMINE Valguse levimise suuna muutmist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.

Füüsika

9

docx

Füüsika 8. klass

 Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks.  Kumerläätsed koondavad valgust.  Nõgusläätsed hajutavad valgust.  Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt.  Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks.  Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks.  Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks.  Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline tugevus= 1/fookuskaugus D= 1/f Läätse optilise tugevuse ühik on dioptria (lühend 1dpt) Kujutis on optikaseadmega saadav esemega sarnane pilt.

Füüsika

2

docx

Optika

1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joone abil, millele on kantud nool val

Füüsika

4

doc

Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

* Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valguskiir sirgjooneliselt. * Kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu. * Valguse levimise pööratavus. (Kui joonisel keerata valguse levimise suund vastupidi, jääb valguskiire tee joonisel ikka samaks.) * Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. * Valguse läbiminek paralleelsete tahkudega plaadist: ülemine valgusvihk joonisel jääb paralleelseks alumisega, peale plaadi läbimist. Lääts: * Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutav valgust. (Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)