Valgusvihk (0)

Valgus
Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha.
Infravalgus(IV)
Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks.
Ultravalgus (UV)
Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski.
Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht.
Valguse levimine
Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt.
Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk . Valgusvihu , mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihu, mis moodusub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustab teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks.
Valgusvihk:
Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk:
Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk:
Valguse peeldumine
Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge . Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav.
Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega α.(alfa)
Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel.Peegeldumis nurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega β.(beeta)
Langemis nurk ja peegeldumis nurk:
Peegel
Peegleid on kahte sorti. Nõguspeegel ja kumer peegel.
Valguse hajus peegeldumine
Valgust, millel puudub kindel suund, nimetatakse hajusaks valguseks.Ruumis võib olla nii otsene ehk suunatud valgus kui ka hajus valgus. Hajus valgus tekib enamasti valguse peegeldumise tulemusena. Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks.
Keha pinda, mis peegeldab valgust kindlas suunas, nimetatakse peegelpinnaks. Keha pinda, mis peegeldab valgus hajusalt, nimetatakse mattpinnaks.
Valguse peegeldumine mattpinnalt:
Valguse neeldumine
Peegelpind peegeldab ühte suunda. Valge pareb peegeldab valguse igasse suunda.
Valguse energia kehaga kokku puutudes muutub soojuseks. Tumedad pinnad neelavad rohkem valgust kui heledad.
Nägemine
Nägemine on meile väga oluline. Nägemiseks on vaja valgust. Mida eredam on valgus, seda paremini me näeme. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis.
Vari
Varjuks nimetatakse osaliselt valguskiirte eest varjatud piirkonda.

• Poolvari on piirkond, kuhu valgus kiired satuvad osaliseld.
  
• Täisvari on piirkond, kuhu valgus kiired ei satu üldse.
  

Poolvari on olukord, kui me keha näeme.
Täisvari: Poolvari:
Valguse kiirus
Valguse kiirus on 300 000 km/s
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus levib ühe aastaga.
Kõikide läbipaistvate ainete ning õhutühja ruumi üldnimetuseks valgusõpetuses on optiline keskkond. Optilise keskkonna moodustavad õhk, vesi, klass jne. Optilist keskkonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil.
Valguse murdumine
Valguse levimise suuna muutumist kahe keskonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks.Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku järgi ɣ( gamma )
Valguse pööratavus.
Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks, jääb valguskiire tee samaks.

• Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole.
  
• Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale.
  

Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
Valguse murdumine:
Prisma
Valguse murdumine prismas :
Valguse levimisel läbi prisma, muutub valgus prisma aluse poole.
Lääts
Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks.
Kumerlääts: Nõguslääts:
Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti.
Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest.
Mida kumeramad on läätse pinnad, seda lähemal läätsele on fookus .
Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust.
Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus (D) = 1
___________
Fookuskaugus
Kumerlääts ja nõgus lääts:
Kujutised
Kujutis saab olla pärispidine ja ümberpööratud, suurendatud, vähendatud, tõeline või näiline.
Tõelise kujutise saab projietseerida seinale. Näilist kujutist ekraanile tekitada ei saa, see on ainult silmaga vaadeldav.
Kujutis(tõeline) on objektiga sama suur kui objekt on kahe fookuse kaugusel.
Kujutise joonmõõtmete ja eseme joonmõõtmete suhet nimetatakse läätse suurenduseks.