Füüsika I perioodi arvestus. (0)

1. Elektrilaeng . - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti
keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes
2. Mõiste „laeng“ kolm tähendust.
-füüsikaline suurus
-keha omadus
-osakeste kogum
3. Elektrilaengute liigitamine . - positiivne ja negatiivne
4. Elementaarlaeng . -Vähim looduses eksisteeriv laeng
5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu
laeng on jääv.Täienda
6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. -
Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil
liikuma panna.
Pooljuhid-On olemas laengukandjad , kuid nad ei ole vabad, neid saab
muuta soojendades.
Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad
7. Elektrivool . Voolutugevus .
Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine
Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A( amper ) I=q/t
8. Coulomb ́i seadus. Punktlaeng .
Coulomb ́i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid.
Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja
pöördvõrdeline laengute vahekauguste ruuduga.
9. Punktlaeng.
Punktlaeng- Selline laetud keha, mille mõõtmed ei ole olulised.
10. Elektri- ja magnetväli. Homogeenne väli. Pöörisväli.
Elektriväli-  Seisvaid laetud kehasid ümbritsev väli
Magnetväli- Tekib laetud kehade liikumisel
Homogeenne väli- Selline väli, mille jõujooned on ühesuguse tugevuse ja pikkusega ning paralleelsed.
Pöörisväli- Selline väli, mille jõujooned on kinnised, kõverad.
Magneetumine-Nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama magnetvälja
11. Püsimagnet- Keha, mida ümbritseb alati magnetväli
12. Voolu magnetväli. Ampère’i seadus.
Voolu magnetväli-Vooluga juhtmeid ümbritseb magnetväli.
Ampère’i seadus- Kirjeldab magnetilisi jõudusid, mis on kahe vooluga juhtme vahel. VALEMID!!
Fm=K*(I1*I2*l/r)ehk
Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata
peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N
Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui
erisuunaline vool, siis esineb tõukumine.
Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu.
13. Elektrivälja tugevus- Näitab meile seda, milline jõud mõjub selles väljas ühikusele laengule E=F/q,
ja
elektrivälja tugevusel on 2 ühikut. V/m (?) ja 1 N/C  
14. Magnetinduktsioon - iseloomustab magnetvälja tugevust
Fm= BIl B= Fm/I*l    
15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis
ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii)      fii=E/q  fii=E*d
16. Elektriline pinge - elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet
nimetatakse pingeks. Pinge näitab kui palju tööd peab tegema ühikulise laengu liigutamiseks potentsiaalide vahe 1V
U=A/q ja
saab tuletada töö valemi - A=Uq (ühik eV)
17. Elektromagnetiline induktsioon- on nähtus, kus magnetvälja
muutumine tekitab elektrivälja.
18. Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laetud kehale mõjuv jõud.
Fl= q*v*B*sin( alpha )
laetud osake võib olla prooton või elektron
19. Induktsioonivool. - nimetakse voolu, mida tekitab vooluallikas
juhtmes vastupidise suunaga.
20. Pööriselektriväli. - tekib induktsioonivoolu tõttu, mille jooned on kinnised kontuurid.
21. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel tekkiv pinge.
U=v*l*B*sin(alpha)
U-induktsioonivool l- juhtmelõigu pikkus
alpha - nurk juhtme liikumise suuna ja magnetvälja suuna vahel
v-juhtmeliikumise kiirus B-magnetinduktsioon
22. Elektromotoorjõud. - suurim pinge, mida vooluallikas suudab
tekitada.
23. Induktsiooni elektromotoorjõud, seda mõjutavad suurused. - näitab tööd,kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise ükskord läbi vooluringi;mõjutab magnetvoo muutumine
24. Faraday induktsiooniseadus-induktsioonvoolu tugevus oleneb magnetvoo muutumise kiirusest
25. Lenzi reegel-induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu tekitavale põhjusele.
26. Endainduktsioon , endainduktsiooni elektromotoorjõud-
Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, kui vooluga juhtme magnetväli indutseerib (tekitab) elektromotoorjõu antud juhtmes.
Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks.
27. Induktiivsus -näitab kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul.Henryd
28. Elektrimahtuvus . Kondensaator -näitab kui palju laenguid saab kehasse salvestada ;keha või kehade süsteem,mis omab kindlat mahtuvust
29. Elektri- ja magnetvälja energia.ja
Magnetvälja energia all mõtleme me energiat, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha.
Elekrivälja energia-laetud keha saab omada elektriväljas energiat.
30. Elektromagnetlaine, seda iseloomustavad suurused.(homogeenses väljas)
Elektri- ja magnetväli levib ruumis elektromagnetlainetena
iseloomustab:
kiirus
lainepikkus
sagedus
periood
31. Elektromagnetlainete liigitamine (EML skaala).
raadiolaine(suur lainepikkus,väike sagedus)
mikrolaine
infrapuna
nähtav valgus
UV
röntgenkiirgus
gammakiirgus (väike lainepikkus,suur sagedus)
32. Elektromagnetlainete kasutamine. Raadio,röntgen,telefonides infrapuna,antennid
33. Valguse dualism, valguse laineliste ja kvantomaduste avaldumine-
Valguse dualism- Valguse kahesugune iseloomustus. Laineline ja osakeste kiirgumine.
Kvantomadused :
    laine c=λ*f
    kiirgus E=h*f
34. Geomeetrilise optika põhiseadused.
valguskiired on üksteisest sõltumatud,
valguskiired peegelduvad,ristjoon pinnaga
valguse murdumise seadus,
kiirte pööratuvuse seadus,
valgus levib sirgjooneliselt ühtlastes keskkondades
35. Kiirte käigu kujutamine valguse peegeldumisel ja murdumisel-
Kiirte pööratavuse seadus- Päripidises suunas ja vastupidises suunas liikudes liigub kiir sama teed mööda.
36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja.
sinα  =n
sinγ  
Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise.
Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v
Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades   n(alaindeksiga s)=n2/n1
                    n2-alati see, millest kiir tuleb
                    n1- alati see, kuhu kiir läheb
37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer –ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks . Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks.
Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma)
38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt ,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse.