50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marslane
Õppematerjali autor
midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid
Prantsuse kunst 16. sajandil Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, sh. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus
Inimesed olid väiksed, tühised olendid. ,,Pimedad" 15. Eestiga seotud kunstnikud 16. Saj. Nimeta neid ja nende töid. Mihkel Sittow. Madlamaade peenmaalitehnikam eisterlik valdaja. Väikesemõõtmelised pildid. ,,Maarja kroonimine" Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree. Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos)
* “Cleve Anna portree” * “Edward VI lapsena” prantsuse renessanss kunst 16 saj 107-111/117 ✱ renessanss jõudis sinna kuningate ja aadlike tellimuste tõttu ✱ sõjakäigud Itaaliasse ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism renessansi levik ✱ kunstnikke kutsuti Prantsusmaale ✱ nt elas Leonardo viimased aastad Cloux’ lossis Francois I (renessanslik valitseja, ehitas losse, täiendas neid) külalisena Loire’i oru lossid: kõrgaadel tahtis kohta, kus eemal olla lihtrahvast Blois’ loss: keerdtrepp õues kannab Francois I nime (losside ehitaja ja täiendaja) Chambord: segastiil (keskaja linnused + renessanssi palazzod ), 3 korrust, katusekorrus, 3 hoonetiiba, linnuselik - (masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus) palazzod - (pole kindluslik välimus, fassaadil akende read ja renes.
Konstruktsioonist sõltumatud kaunistavad detailid. Tornikiivrid mitme astmelised, rõdude ja paisutustega. Eeskujuks lossiehitajatele Põhjamaades, eriti Taanis, peamine eeskuju Eestis. Prantsuse kunst 16. sajandil Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire’i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord’i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus – ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega
· Renessanssikunsti näited Eestis Tallinnas on puhas renessanss-stiil kujutatud vaid ühe hoonega - Mustpeade majaga Pikal tänaval. Tallinna Raekoda on küll Gootistiilis kui tal on Renessanss-stiilis torn. Niguliste kirikus on välja pandud Saksa kunstniku Bernt Nodke "Surmatants". Tallinnast on pärit ka renessansslike portreede meister Michel Sittow. · Barokk, rokokoo: absolutismi ja religiooni mõju kunstile. Ehituskunst (kirikud, lossid, pargid) Absolutismi ja religiooni mõju kunstile Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid