Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loire'i oru lossid (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Loire'i oru lossid
Tanel Kaldma
XI klass
Loo Keskkool
Loire'i oru lossid
Üks teisest kaunim, kerkisid lossid 16.
saj. piki Loire'i jõe kaldaid.
Arvukad lossid on uskumatult
muinasjutulised ja lummavad.
Kuulsamad on: Chambord'i loss,
Fontainebleau loss ja Château
d'Amboise.
Loire'i Jõgi ja arvukad lossid
Chambord'i loss
Ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge
katus ja renessanslike palazzode jooned.
Kindlusele omased sõjalised jooned puuduvad.
Fassaadi ilmestavad akende read ja
renessanslikud dekoratiivdetailid.
Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja
kaminakorstnate padrik.
Chambord'i loss
Fontainebleau loss
Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km
Pariisist.
Kui päikesekiired langevad läbi akende
galeriisse, siis on tulemus meeliülendav.
Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest
stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega.
Troonisaal on kõige meeldejäävam ruum
Napoleoni eluruumidest.
Tänapäeval on Fontainebleau loss pühendatud
Napoleoni mälestusele.
Fontainebleau loss
Napoliooni
troonisaal ja
peeglite saal
Château d'Amboise
Kuninglik Château d'Amboise on paksult
täis Prantsusmaa ajalugu.
Tänapäeval on säilinud umbes viiendik
kunagisest Charles II ajastu hiilgusest.
Amboise' lossi Püha Hubertuse kabelis
asub Leonardo da Vinci haud.
Leonardo da Vinci elas lossist küll 500
meetrit eemal, aga tema elukoht oli
lossiga ühendatud maaalust käiku pidi.
Château d'Amboise kunagine
välimus
Château d'Amboise
Château d'Amboise saal

Vasakule Paremale
Loire i oru lossid #1 Loire i oru lossid #2 Loire i oru lossid #3 Loire i oru lossid #4 Loire i oru lossid #5 Loire i oru lossid #6 Loire i oru lossid #7 Loire i oru lossid #8 Loire i oru lossid #9 Loire i oru lossid #10 Loire i oru lossid #11 Loire i oru lossid #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marslane Õppematerjali autor
Kokkuvõte kolmest loire'i oru lossist: Chambord’i loss, Fontainebleau loss ja Château d’Amboise.


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Prantsuse renessanssi kokkuvõte

midagi selletaolist saavutada, kutsusid nad Prantsusmaale itaallastest kunstnikke ja arhitekte. Nii jõudis sinna ka Leonardo da Vinci, kes veetis oma viimased eluaastad kuningas Francois I õukonnas. Siiski ei suudetud Prantsusmaale "ümber istutada" itaalialikku kunsti, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Lossid Üks teisest kaunim, kerkisid lossid piki Loire'i jõe kaldaid. Tundub peaaegu uskumatuna, et tegelikkuses tõesti on olemas midagi nii muinasjutuliselt ilusat kui need lossid. Eriti usinaks muutus ehitustegevus siis, kui 1515. aastal sai valitsejaks Francois I. Kuninga jahiloss Chambord on omataolistest mõjukaim. Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Prantsuse kunst 16 saj

Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ­ ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Prantsuse kunst 16. sajandil

Prantsuse kunst 16. sajandil Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, sh. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ­ ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

Kordamisküsimused

Inimesed olid väiksed, tühised olendid. ,,Pimedad" 15. Eestiga seotud kunstnikud 16. Saj. Nimeta neid ja nende töid. Mihkel Sittow. Madlamaade peenmaalitehnikam eisterlik valdaja. Väikesemõõtmelised pildid. ,,Maarja kroonimine" Taani kuninga Christian II portree, Aragoni Katariina portree. Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos)

Kunstiajalugu
thumbnail
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* “Cleve Anna portree” * “Edward VI lapsena” prantsuse renessanss kunst 16 saj 107-111/117 ✱ renessanss jõudis sinna kuningate ja aadlike tellimuste tõttu ✱ sõjakäigud Itaaliasse ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism renessansi levik ✱ kunstnikke kutsuti Prantsusmaale ✱ nt elas Leonardo viimased aastad Cloux’ lossis Francois I (renessanslik valitseja, ehitas losse, täiendas neid) külalisena Loire’i oru lossid: kõrgaadel tahtis kohta, kus eemal olla lihtrahvast Blois’ loss: keerdtrepp õues kannab Francois I nime (losside ehitaja ja täiendaja) Chambord: segastiil (keskaja linnused + renessanssi palazzod ), 3 korrust, katusekorrus, 3 hoonetiiba, linnuselik - (masside jaotus, ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus) palazzod - (pole kindluslik välimus, fassaadil akende read ja renes.

Kategoriseerimata
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Konstruktsioonist sõltumatud kaunistavad detailid. Tornikiivrid mitme astmelised, rõdude ja paisutustega. Eeskujuks lossiehitajatele Põhjamaades, eriti Taanis, peamine eeskuju Eestis. Prantsuse kunst 16. sajandil Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire’i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord’i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus – ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega

Kultuuriajalugu
thumbnail
14
doc

Kunstiajalugu. Konspekt.

· Renessanssikunsti näited Eestis Tallinnas on puhas renessanss-stiil kujutatud vaid ühe hoonega - Mustpeade majaga Pikal tänaval. Tallinna Raekoda on küll Gootistiilis kui tal on Renessanss-stiilis torn. Niguliste kirikus on välja pandud Saksa kunstniku Bernt Nodke "Surmatants". Tallinnast on pärit ka renessansslike portreede meister Michel Sittow. · Barokk, rokokoo: absolutismi ja religiooni mõju kunstile. Ehituskunst (kirikud, lossid, pargid) Absolutismi ja religiooni mõju kunstile Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti

Kunstiajalugu
thumbnail
9
doc

Renessans-Barokk

RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallu

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (1)

nublu1994 profiilipilt
nublu1994: enamvähem aitas
16:21 17-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun