10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tooming
Õppematerjali autor
Imetlusväärne on nümfide läbipaistva ja voolava riietuse voldistiku mäng. · Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja. o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja m
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste
* "Puhkust põgenemisel Egiptusesse": võluv maastik, palju ingleid, onu ja tädi.. * ümmarguse näo & pilukil silmadega naised, pikaksvenitatud alasti figuurid, seisavad ebakindlalt püsti: "Venus", laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid / manerismi tunnused / paavsti salaluure üritas teda nende pärast tappa * Portreemaal "Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga", praegu asub see maal Drestenis. PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur
suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist ,,Jahimehed lumes", ,,Laste tapmine Petlemmas". Kujutas palju talupoegade elu ,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees". Üks markantsemaid kujusid SCHONGAUER (1450-1491). Püüdis panna erilist rõhku vormile, saavutada vormipeensust
· Alastifiguur ,,Aadam ja Eeva" · Püha Hieronymos, vasegravüür LUVAS CRANACH VANEM · Maalija ja graafik · Igavese nooruse teema ,,Venus ja Cupido" · Teosed väikseformaadilised ja maneristlikud HANS HOLBEIN NOOREM · Portreede valmistamine · Rotterdami Erasmuse portree · Henri VIII portree · Cleve Anna · Edward VI lapsena · Inimkolpade kujutus · Graafika, raamatute illustratsioon, nt ,,Kiitus" Prantsuse kunst 16 sajandil Hugenotid Henry II valitsejana, kodusõdade lõpp Francois I välissõjad, temast tehtud ka mitu autoportreed, mitmete losside ehitaja või täiendaja Loire´i oru lossid (Lõuna-Prantsusmaa): 1. Chambordi loss · Itaalia palazzo põhiplaan · Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad · Tagumine tiib lõpuni ehitamata 2. Bloise´i loss · Kolmetiivaline · Keerdtrepiga kuninga töökoht
* “Pidusöök Levi majas” hiiglaslik (13 x 5.5m), veneetisa kloostri söögisaali jaoks, algselt Püha õhtusöömaaeg, aga ta lisas muid tegelasi (purjus sõdurid, koerad, narr jne) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism inkvisitsioon käskis ümber teha, kuna püha teema ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism andis maalile ls uue nime madalmaade renessanss kunst 15 saj lk 86-92 ✱ Euroopa II kõige arenenum paik (suured manufaktuurid ja sadamalinnad) ✱ skulptuuris ja arhitektuuris jätkus hilisgootika, ei levinud uuestisünni ideoloogiat, seega pole päris renessanss ✱ maalikunstis polnud eeskujudeks antiik ja jumalikkus ning polnud ka itaalialikku toretsevust ja elegantsust ✱kunst linnakodanike teenistuses ✱ esiplaanil võrdsuse ja õigluse ideed, sageli põimus veendumusega inimese patust ja tühisusest
kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid