tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evolutsioonist annab ülevaate joonis. Kõik steelid on evolutsioneerunud protosteelist, mis koosneb sambana kulgevast ksüleemist ja seda ümbritsevast floeemist. Protosteel esineb tänapäeval üksikutel sõnajalgtaimedel varre
Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumi loetakse primaarsete algkudede hulka, sest see on tekkinud otseselt kasvukuhiku algkoe rakkudest. Kambiumi abil toimub varre paksenemine. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale).
kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e
meristeemi -- kambiumi talitlusest. Kambium koosneb kahesugustest rakkudest: prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ning peaaegu isodiameetrilistest säsikiire initsiaalrakkudest. Säsikiire initsiaalrakud loovad säsielemente, prismaatilised aga floeemi ja ksüleemi. Teistest meristeemidest eristab kambiumi rohkete vakuoolide esinemine. Vööndilisest kambiumist on põhjust kõnelda siis, kui prismaatilised rakud paiknevad tangentsiaallõigul selgesti eristuvate ridadena. Kambiumi initsiaalrakkude paigutus määrab puidu ehituse ning seega kujuneb vööndilise kambiumi esinemisel vastavalt ka vööndiline puit. Floeemi- ja ksüleemirakkude moodustamisel jagunevad kambiumirakud periklinaalselt. Aktiivse kasvu perioodil toimub
mitmeaastastes taimedes. Juhtkude ·Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. ·Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). ·Paiknemine
membraantransport on membraanivalkude poolt kontrollitav protsess. Kui taimel on lisaks olemas ka ektoderm, siis sellel tasemel toimub ka kontroll. 24. Kirjutage atmosfääri veepotentsiaali arvutamise valem koos tähistuste selgitusega. 25. Kirjutage Van't Hoffi võrrand ................................ koos tähiste selgitusega 26. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 27oC, i= 1 27. Milline on floeemi suhkrulahuse kontsentratsioon kui osmootne potentsiaal on miinus ........... MPa? 28. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes Juurerõhk on madal positiivne 0,1-0,5 MPa. Kui ioonid sisenevad mullalahusest veega taime, siis läbi apoplasti, sümplasti ja sümplasti plasmodesmide satuvad ksüleemi. Ksüleemis madaldub seetõttu veepotensiaal (võrreldes mullalahuse omaga) ja vett hakkab ksüleemi sisse tulema. Samal ajal tekib ksüleemitorudes rõhk, tekib juurerõhk. 29
Sulgrakkude seina paksend, kus tselluloosi mikrofibrillid rakuseintes paiknevad õhupiluga risti. Iseloomustage kutiikula koostist Kutiinist (pikaahelalised rasvhapped) ja vahadest (alkaanid), mis on segatud rakuseina komponentidega. Kutiin koosneb 16 C aatomist sisaldavatest küllastatud rasvhapetest, vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest, samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenooldsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemi vedelik on konsentreeritum kui ksüleemi vedelik (väga lahja). Floeemi rakud on elusad, ksüleemi rakud mitte. Floeem transport enamasti toimub ülevalt – alla , ksüleemis alt-üles. Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest, floeem sõeltorudest ja saaterakkudest. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib õhulõhede sulgumisele veepuuduse tekkimisel mullas.
Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem(ehk puiduosa) ja floeem(ehk niineosa) on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja paljasseemnetaimedel, korvõielistel , ristõielistel, sarikalistel, jt. õistaimede sugukondadel),triarhne -3 kiirt, tetrarhne-4 kiirt,pentarhne -5 kiirt, heksarhne -6 kiirt või polüarhne -ksüleemikimpe üle kuue (üheidulehelistel taimedel).
b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks, missuguseid - mittetäieliku ehitusega juhtkimpudeks? Täieliku ehitusega: on nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud mittetäieliku ehitusega: juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainutl trahheed ja trahheiidid. 21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, biokollateraalne, kontsentriline, radiaalne. 22.Missugused juhtkimbud on iseloomulikud kaheidulehelistele, missugused üheidulehelistele taimedele? Avatud juhtkimbud esinevad paljasseemnetaimedel ja kaheidulehelistel. kinnised juhtkimbud esinevad üheidulehelistel ja erandina mõnedel kaheidulehelistel. 23.Millise juhtkoe elemendi juurde kuuluvad koobaspoorid? Trahheiidide 24.Millised on sekretoorsed erituskoed?
Sahharoos, stahhioos, rafinoos Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmid : plasmamembraanist toru, mille sees on ER toru, selle ümber on valgud ning sees varras = desmotuubul. Plasmamembraani ja desmotuubuli vahel on tsütoplasma vooder = annulus. Annulus on seotud desmotuubli välispinna ja plasmamembraani sisepinnaga. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu 1cm/min Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse Kandjavalk, teostab sahharoosi transporti sümpordis prootonitega. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab rõhkude erinevuse teket tootva ja tarbiva piirkonna vahel? Rõhu erinevus laadimise ja tühjakslaadimiskoha vahel põhjustab floeemivedeliku liikumist. Floeemi laadimine : sõeltorudesse koguneb aineid, konsentratsioon kasvab à veepotentsiaal väheneb à vesi rakkudesse à rõhk suureneb.
ajal varustab taime mullast võetud vee ja selles lahustunud mineraalainetega. 11.Mille tagajärjel tekivad mitmeaastase puittaime varres (tüves, okstes) aastarõngad? Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel. 12.Kuidas ühe- ja kaheidulehelisd taimed üksteisest erinevad juhtkimpude ehituse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 13.Mis on varre ülesanded? 1) kannab lehti ja pungi 2) ühendab lehti ja juuri 3) võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist ja nende parimat asetust valguse suhtes 4) varuainete kogunemise koht 14.Mida endast kujutab leht (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või terves ulatuses (kaheidulehelised). Sõnajalgtaimedel ainult
Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude · Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. · Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). · Paiknemine
Neid võib leida põhikoes, kuid võivad moodustada tugeva koe nt luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Juhtkude Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). Paiknemine
sekundaaraktiivse transpordi vahendusel Sekundaaraktiivne transport ei kasuta otseselt ATP energiat, et aineid transportida, vaid elektrokeemiliste potentsiaalide erinevust. Nt Glükoosi transporditakse niimoodi rakku koos Na ioonidega. [*Seda tüüpi transport on oluline laenguta molekulide absorbeerimisel, samuti anioonide neeldumisel. Prootonitega sümport nitraadi, kaaliumi, sulfaadi ioonidele ning ka aminohapetele, sahharoosile ja heksoosidele.] Milline transportvalk tagab floeemi laadimise sahharoosiga apoplastist ja kuidas? Transportvalk (kandjavalk), mis transportib glükoosi sümpordis prootonitega. [Sahharoos väljub apoplasti alles bundle sheet rakkudest (mitte mesofülli rakkudest) ja liigub saaterakkudesse sümpordis prootonitega. ] Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Seda tõestab floeemi isoleeritus mesofüllirakkudest ja negatiivsem osmootne potentsiaal,
Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused. Taimerakul on vakuool ja plastiidid ja rohuleht. Loomarakkudel need puuduvad. 6. Kus asuvad õhulõhed? Õhulõhed asuvad epidermis ja asuvad õitel. Varrel, leherootsul ja õie kroonlehel. 7. Mis kude on kambium? Kus paikneb? Laseb taimel paksuks kavada. Külgmine algkude. Kambium paikneb taimedel juurtes ja vartes juhtkudede läheduses (floeemi, ksüleemi vahel). 8. Mis on emergentsid? Epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roos, vaarikas. 9. Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Lihakvilja tüüp, viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane väliskest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Ploomid, kirsid. 10. Millest koosneb juhtkimp? Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast. 11
jne.). · Kutiin koosneb 16 süsiniku aatomit sisaldavatest küllastatud rasvhapetest; · Vahad koosnevad pikaahelalistest alkaanidest (30-32 süsiniku aatomit), pikaahelalistest rasvhapetest ja alkoholidest (24-26 süsiniku aatomit), samuti rasvhapete estritest. Ka terpenoidsed ja fenoolsed ühendid on kutiikula koostises väga levinud. 59. Nimetage juhtkudede floeemi- ja ksüleemi vett juhtivate rakkude peamised erinevused Floeemis on sõeltorud ja saaterakud.: · Puudub tuum ja tonoplast, Golgi kompeks, ribosoomid, mikrofilamendid , mikrotorukesed · kloroplastid, mitokondrid ning ER on modifitseerunud · Rakuseinad pole puitunud (erinevalt ksüleemist), elusrakud · rakuseintes esinevad sõelpiirkonnas suured poorid -(1-15 µm)
c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 14.Millistest osadest koosneb vars? Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või kogu ulatuses (kaheidulehelised). Puudel ja põõsastel on ta ajutine elund. 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused
Kambiumirakkude paljunemise ja eristumise tagajärjel tekib järjest juurde puit ja niin, esimene neist sissepoole, teine väljapoole. Juhtkimpude kambiumiga kohakutiolevad säsikiire rakud omandavad taas paljunemisvõime ning kambium kujuneb ühtlaseks rõngaks varres. Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht
alumisest osast. Kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. 2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva kambiumi (algkude, külgmine e. lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d. Taimehormoonid e kasvuained on taime poolt sünteesitavad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut. Need on ühest taimeosast
trahheiidid Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemi ehk niineosa kaudu · Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime · Lahused liiguvad takistamatult nn torudes, ühest rakust teise pääseb vedelik läbi pooride Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest · Ksüleemi funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine · Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud
JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR On tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. Ülesanded: (1) taime kinnitamine pinnasesse; (2) vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transpot; (3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend
*Suguline( tulemusena tekivad oospoorid ) ja mittesuguine pajunemine *Toitumiselt saproobid või taimede ja loomade parasiidid *Ristõieliste ebajahukaste, Sibula ebajahukaste, Kartuli lehemädanik, 4. VIIRUSED *Valgukapsliga ümbritsetud DNA või RNA *Lihtsa ehitusega ja vajab paljunemiseks elavaid rakke ( sobiva leidmisel sisestab ta sellesse oma pärilikkusaine) *Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi . *Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest
õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng / otsene moondega
Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. *Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. *Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. *Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel.
palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Ülesanded fotosüntees ja varuainete säilitamine. Paiknemine - moodustavad valdava osa taimede kehast. Põhikudesid saab liigitada nende paiknemise järgi taimes- esikoore põhikude asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammaskoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine.
elusatest põhikoerakkudest. Mõlemad läbivad katkematult taime kogu pikkuses. Primaarne ksüleem ja primaarne foleem differentseeruvad prokambiumist juba varakult. Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumist sekundaarne foleem ja ksüleem Foleem/niineosa:laskuv vool, Koosneb:sõeltorudest, saaterakkudest(iga sõeltoru kõrval üks saaterakk), niinekiududest. Sõeltoru: pikad, tömbid, prosenhüümsed rakud. Rakukestad rohkete pooridega(sõelplaat). Juhtkimbu jagamine Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal: Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)( niineosa ümber, puiduosa), Kollateraalne (sagedaseim)( puiduosa ja niineosa kõrvuti), Bikollateraalne (kõrvitsalistel)( kahe puiduosaga: niineosa puiduosa niineosa), Radiaalne (juurtes) puiduosa ja niineosa vaheldumine: niineosa puiduosa niineosa puiduosa jne. Osadel Sammaldel on jäänud rudiment sporofüüdile- sulgrakkudega õhu lõhe. Sellest saab
kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem). Ksüleemis trahheed- (sooned) on trahheiididest
floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimpude tüübid: 1)kontsentriline- üks juhtkimp teisega ümbritsetud(risoomis). 2)kollateraalne-ksüleem ja floeem kõrvuti(lehtedes,vartes). 3)bikollateraalne- floeem, ksüleem, floeem(korvõielised, kõrvitsalised). 4)radiaalne-ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi(juurtes). Floeemis on sõeltorud- koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest., saaterakud- esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti arenevad need sõeltoruga samast algkoe rakust., niinerakud - niinerakud (floeem), millest sisemine tüvi ja sealt hiljem arenev korp valmib, või üks puidurakk (ksüleem).
Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed kambium – produtseerib sekundaarset floeemi ja ksüleemi korgikambium e. fellogeen – produtseerib sekundaarset kattekude peridermi Nimetage kolm peamist kudede tüüpi mis moodustuvad tipumeristeemidest Kattekoed(protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist) Nimetage peamised embrüogeneesi etapid Viljastatud munarakk jaguneb ebavõrdselt apikaalseks ja basaalseks rakuks, mis on ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo
suurus ja kuju on identne emarakuga. Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1. Imab mullast vett, mineraalaineid, vähesel määral ka orgaanilisi aineid ning juhib need varre sisse 2. Kinnitab taime substraadisse 3
omastamine antagonistlik Ca,K,Mn ja NH4+. Vaja klorofülli molekulis, rakuseintes, ei osale ainevahetuses vaid stabiliseerib ja reguleerib. 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? muld,vesi. Vaja rakuseinte stabiliseerimiseks, osmootne regulatsioon,reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? vaja ph regulatsiooniks, osmootseks regulatsiooniks, floeemi transport,paljude ensüümide aktiveerija, valgussünteesi mõjutaja 25. Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud ?mered 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem?pilved 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?kuivendamine, tehased , aerosoolid 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb?ookeanid(taimed). Rappa? 29
Süsivesikud 22. Kust lisandub keskkonda Mg ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Klorofülli molekulis • Rakuseintes 23. Kust lisandub keskkonda Ca ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • Stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga eriti kasvufaasis • Osmootne regulatsioon • Reguleerib prootonite gradienti mitokondrites 24. Kust lisandub keskkonda K ja milleks taimed seda vajavad? Vaja • pH regulatsioon • Osmootne regulatsioon • Floeemi transport • Paljude ensüümide aktiveerija • Valgusünteesi mõjutaja 25. Kust asuvad maakeral kõiges suuremad veevarud? - ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? - Atmosfääris (9 päeva) 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud? *aerosoolide kasutamine *kuivendamine, kastmine * tammid, paisud 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? ookeanis 29
õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium enamasti ühekihiline. • Kõik koed, mida kambium toodab väljapoole, moodustavad teiskoore, sissepoole tekib aga teispuit. • Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet.
Omastatakse: antagonistlik Ca, K, Mn ja NH4 23. Kust lisandub keskkonda Ca (kaltsium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga, eriti kasvufaasis, osmootne regulatsioon, reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. Lisandub: floeemis liigub ainult valguga seotuna, kogus raku vananedes kasvab. 24. Kust lisandub keskkonda K (kaalium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: pH regulatsioon, osmootne regulatsioon, floeemi transport, paljude ensüümide aktiveerija, valgusünteesi mõjutaja. Lisandub: mineraalidest 25. Kus asuvad maakeral kõige suuremad veevarud? Ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? Atmosfääris 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud? Põllumajanduses (kuivendamine ja kastmine), tammide ehitamine, aerosoolide kasutamine. 28. Kus asuvad maakeral kõige suuremad süsinikuvarud? Kuhu seotakse rohkem C kui seal vabaneb?
Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata. Lateraalne meristeem Külgmine algkude ehk kambium. Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse silindrilise kihina floeemi ja ksüleemi vahel Kambiumi kasvusuund Kambium tekitab uusi rakke nii ksüleemi kui floeemi poole. Puittaimedel tekitab kambiumi perioodiline kasv aastarõngaid. Juurikatel võib esineda korraga mitu kambiumi kihti – polükambiaalsed. Vahemeristeem Asub lehtede alusel ning sõlmekohtade alusel. Võimaldab varrel kiiresti pikkusesse kasvada – sõlmevahed pikenevad. Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi.
katioonide ning neg laenguga ühendite liitumisel). Fosfaat On koheselt taimejuurtele omastatavad läbi H+-HPOn (2-) sümporteri, mille järel lisatakse nad mitmete orgaaniliste ainete koostisesse (fosfolipiidid, nukleotiidid) Väävel Kõrgemate taimede rakkudes olev S pärineb sulfaadist. Esimese etapina muudetakse sulfaat tsüsteiiniks. Lehtedes assimileerunud väävel muudetakse glutaatiooniks ja viiakse läbi floeemi valgusünteesi piirkondadesse. Ammoonium Muudetakse ruttu aminohapeteks glutamiini sütetaasi (GS) ja glutamaadi sütaasi (GOGAT) järjestikuste reaktsioonidega. Nitraat enamik juure poolt absorbeeritud nitraatidest seotakse org. ühendutesse. Esimene aste nitraadi redutseerimine nitritiks (toimub tsütosoolis). Nitrit transporditakse kohe kloroplastidesse või plastiididese. Seal redutseeritakse see ammooniumiks. Toimub nii võsundites kui ka juurtes
Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele
Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi. Okka juhtkimbu sekundaarne kasv toimub väheaktiivse kambiumi talitlusel. 5.3. Veetaime lehe ehitus Veesiseste lehtede mesofüll on diferentseerumata. Hästi on aga arenenud rakuvaheruumistik ning õhukambrite võrk, neis säilitatakse elutegevuseks vajalikke gaase. Tänu õhukambrite olemasolule püsivad taimed vees vertikaalasendis. Gaasivahetus toimub kogu lehepinna (ja ka varre) kaudu, õhulõhed puuduvad või asetsevad ujulehtede pealmisel pinnal.
Vesi liigub kiiremini tüve alumises osas, aeglustub tõustes, olles aeglasem okstes ja võrsetes. JUURERÕHK Juurerõhu tõttu toimub juurte aktiivne vee väljasurumine. Nõrga või puuduva transpiratsiooni korral tekib soontes ülerõhk, mis ilmneb võrse või juure lõikepinnalt väljuvas mahlavoolus. Juurerõhk tekib varuainete (tärklis) hüdrolüüsist põhjustatud kõrge osmootse konsentratsiooni (suhkrud) tagajärjel. Haavapinnast väljub mahl nii floeemi kui ka ksüleemiosast. Floeemimahla vool üheidulehelistel (palmid). Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Toimub veelõhede ehk hüdatoodide kaudu, mis ehituselt sarnanevad õhulõhedele. Hüdatoonid jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks. Gutatsioon esineb väga paljudel taimeliikidel, kuid mitte okaspuudel. Mõjutab juurtoitumine, mulla temp, niiskus, õhustatus. Vee liikumine ksüleemis: Vesi ja selles lahustunud mineraalained, mida taim võtab juurekarvade kaudu
• abstsiishape (ABA) – vähendab kasvukiirust, väikeses koguses kasvuks vajalik. ABA liigub läbi membraanide ja koguneb aluselisemasse keskkonda, plasmamembraanis on ka ABA transporterid. Ksüleemis ja rakuseintes liigub ABA koos vee vooluga. (Nt. kui ksüleemi veepotentsiaal langeb, sünteesitakse esmalt juurte ja varre elusates rakkudes ABAt mis liikub koos transpiratsiooni- vooga lehtedesse). ABA-t transporditakse ka floeemi kaudu (noortes lehtedes on ABA kontsentratsioon suur aga sünteesikiirus väike. ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused). • ABA optimeerib kasvu stressi tingimustes (tõenäoliselt osmootse potentsiaali reguleerimise kaudu) ja muudab näiteks juurte-lehtede suhet. ABA reguleerib akvaporiinide hulka ja juhtivust veele (nii juurtes kui ka lehtedes)
Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, st parenhüümrakud, millel on võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, valgub vaik välja, tardub ning katab sel viisil haava. Kambium Tüve perifeerses osas, seespool niint ja väljaspool puidukude, asub puidu juurdekasvukiht - kambium e mähk. Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljapoole tekitab kambium koorerakke e floeemi. Kuna kasvades puu mõõdud suurenevad, peab ka kambium moodustama juurde uusi kambiumrakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired Säsikiired on radiaallõikes nähtavad mitmesuguse kõrgusega ribadena. Need ühendavad niine, milles toitemahlad liiguvad lehtedest või okastest allapoole, puiduga ja moodustavad selliselt esmased säsikiired. Teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest
rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog ei puitu. Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud. alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu. ERITUSKUDE Piimasooned on elusad rakud, Elundite sisemuses mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast taimtoiduliste loomade vastu, saadakse kautšukki)
köietaolisteks fiibriteks. Annavad taimele tugevuse ja esinevad põhiliselt taime varres. – c) Sklerenhüüm – valdavalt surnud rakud tugevasti ligniiniseerunud sekundaarse rakukestaga. Annavad taimele tugevuse ja toestuse. Seemnete ja viljade kestas. Juhtkude e. vaskulaarkude - juhib vee ja selles lahustunud ainete liikumist taime organite vahel ning annab taimele mehhaanilise tugevuse. a) floeemi kaudu toimub lahustunud orgaaniliste ainete transport b) ksüleem juhib vett ja selles lahustunud ioone Kõrgemate taimede kudede tüübid. Taimede juure ja varre ehitus. Juur-juure karvad,koor,endoderis,floeem, ksüleem Vars-Koor, floeem,kambrium, ksüleem,aastaring.säsi,säsikiir Primaarse ja sekundaarse rakukesta ehitus. Primaarse rakukesta-Happeline pektiin, tselluloosi kiud, ksüloos,galaktoos, fukoos, hemitselluloos Sekundaarse- tselluloosi fiibrid
Peajuur puudub, ainult lisajuured. Eospesad neerjad, sporofüllidel, mis on enamasti koondunud eospeadeks. Eelleht maasisene. Arenevad aeglaselt. Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Levinud kogu maailmas, üle 200 liigi Eestis neli perekonda: kold 2 liiki vareskold 2 liiki ungrukold 1 liik sookold 1 liik Madalakasvulised igihaljad rohttaimed Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega Olemas juhtkude, puiduosa (ksüleemi) ja niineosa (floeemi) ribad asuvad steelis vaheldumisi (plektosteel) Võib esineda erilehisust Õhulõhed mõlemal lehepinnal.Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed.Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga 25. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed
mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor. Esikoorele järgnevad juhtkimbud, millised moodustavad varre põhiosa ja annavad sellele mehhaanilise tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega
annaabi.ee 
