Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID JA ELEMENDID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fiskaalpoliitika, rahade, eelarvepoliitika, instrumendiks, toetamine, paranemise, raamistik, viimiseks, maksud, koguprodukti, automaatsed, stabilisaatorid, mehhanismid, tulumaks, agregeeritud, maksutulud, vähenenud, sotsiaaltoetused, toetavad, itemid, 1555p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3
Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat: Sisemajanduse koguprodukt Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust) SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses! SKP arvestusel on kaks poolt:
juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka
madalaid maksumäärasid Pehme majanduspoliitikapooldajad: Suuremad avaliku sektori kulutused ja ühtlasi ka kõrgem maksukoormus kiirendab majanduskasvu Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus Täiendavad ressursid võimaldavad vaestel omandada hariduse, leida parema töö saada produktiivsemateks Millal peaks riik sekkuma majandusse? Küsimusele otsib vastuseid heaoluökonoomika teooria Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses
· Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis · Kauba hinna muutumise korral vajavad tootjad tootmise ümberkorraldamiseks aega. Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .......
kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17.Rahapoliitika eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on stabiilne mahandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabillsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 18.Raha teooriad.
• Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem
8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid
arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast, otsused rahapakkumise muutmise kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus. 18. Raha teooriad. 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 21. Euroraha teke. 1979
Turu areng Konkurentsis püsimise - Firma professionaalsus neli eeldust - Efektiivne teenindus - Õigete tehnoloogiate valik - Müügi- ja hooldusvõrgu rajamine Ettevõtte Ainuomaniku firma ehk sooloettevõte organisatsioonivormid Partnerettevõte Aktsiaseltsid Ainuomaniku firma ehk + Kasumid sooloettevõtte eelised ja + Maksud puudused + Isiklikud saavutused - Piiramatu vastutus - Piiratud fondid - Piiratud potentsiaal Partnerettevõtte eelised + Lisafondid ja puudused + Võimed + Organisatsioon - Piiramatu vastutus - Piiratud eluiga - Piiratud fondid
mida rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: 1. tehnoloogia tase; 2. hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; 3. alternatiivsete hüviste hinnad; 4. tootjate ootused; 5. tootjate arv; 6. maksud ja subsiidiumid. PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutust põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. TURU ÜLEJÄÄK on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. TURU PUUDUJÄÄK on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17. Rahapoliitika eesmärgid (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 18. Raha teooriad. -Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle -Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine 19
Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest
, et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: Tarbimiskulutused (C ) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul(nende rahaline väärtus) Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid
majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus.
3) ergutab kolmanda ja neljanda lapse sündi perre, selleks muudab seadusi selliselt, lli lt ... 4)) maksab alates vanemahüvitise maksmise lõppemisest pp lapsetoetust p kolmanda jja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika Valitsusliidu majanduspoliitika j p p pikaajaline j eesmärk on Eesti inimeste jjõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele efektiivsemale energia tootlikkusele, energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne
ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni.
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu. Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on:
orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. · sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. · liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h
Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK. EKAK on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel Kodanikuühiskonna ettevõtmiste toetamiseks on toimib alates 2008.a. Kodanikuühiskonna
2)Rahapoliitika karmistamine – intressimäärad on finantsinstrument, mille kaudu saab mõjutada vaba raha turutehinguid, kuna keskpank saab osaleda rakendamisel avaturutehingutes, siis on tal võimalus rakendada kas karmimat või leebemat rahapoliitikat. Karmima rahapol. Rakendamiseks võib keskpank kasutades administratiivseid vahendeid vähendada rahapakkumist. 3)Kõrgemad intressimäärad välisturul 4)Reaalmajanduslikud tegurid – toimivad pikema perioodi jooksul. 5)Valitsuse fiskaalpoliitika – valitsus määrab ära, milline on avaliku sektori laenuvajadus, mida suuremaks see kujuneb, seda rohkem võetakse raha ära majandussektorilt ning see toob kaasa laenuvahendite hinnatõusu, seega võib suur eelarve defitsiit otseselt mõjutada intressimäärade tõusu. 6)Ebakindluse taseme tõus finantssektoris – finantskeskkonna ebakindlus tekitab uusi ja suuremaid riske, mis omakorda mõjutavad reaalse intressimäära tõusu. Intressimäärad panga tasemel
heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav.
Üheks näiteks on õppelaenud. Pikk tasuvusaeg ja küllalt suur risk laenusaaja tulevase tulutaseme ning laenu tagasimaksmise võime suhtes olid põhjuseks, miks laenuandmine ülikoolihariduse finantseerimiseks ei saanud pikka aega ka lääne-riikides hoogu sisse. Alles õppelaenude garanteerimine valitsuste poolt alates 1960 aastatest käivitas selle turu. Teised näited: ühendused elamuehituseks vajalike hüpoteegilaenude garanteerimiseks, ekspordiimpordi toetamine vastavate garantiide ja finantsvahenditega. Enne iga niisuguse programmi käivitamist on väidetud, et juurdepääs krediiditurgudele on olnud piiratud. Omaette probleemi moodustab täiendavate turgude puudumisega kaasnev. Näide suhkruga kohvi kohta - eeldusel, et kõik inimesed joovad kohvi ainult koos suhkruga ja tarbivad suhkrut põhiliselt kohvi magusaks tegemiseks. Üksik ettevõtja, kes planeeriks kas kohvi või suhkru eraldi toomist, ei teeks seda, kuna kummalegi eraldi puudub turg
maksud Rootsi, Norra, Taani. Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgema palgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid. Selle mudeli järgi ei taheta näha naist tööturul ning sellepärast ei tee riik erilisi kulutusi lasteaedade rajamisele Saksamaa, Belgia. Liberalism riigi esmaseks ülesandeks ei ole heaolu teenuste jagamine kõigile, vaid kõrge tööhõive tagamine inimestele. Maksud on suhteliselt madalad, palgad suhteliselt kõrged, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta oma raha paigutab lastele hariduse andmiseks, tervishoiu jaoks või koguma vanaduspäevadeks. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär ja läbilöögivõime ning raha kogumine USA, Jaapan. Infoühiskond. Alates 1970. aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka
sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esimene ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab
6 Põhivastuolu seisneb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku lähenemisviiside vastandumises. Kui heaoluökonoomika uurib peamiselt ideaalolukorda sellest, kuidas indiviidid n-ö peaksid käituma, siis ühiskondliku valiku lähenemine arvestab enda käsitluses poliitilises maailmas tegutsevate indiviidide tegelikku käitumist, mis on omakasupüüdlik. 35. Mis mõttes kujutavad maksud endast hinda avalike hüvede ja hüviste eest? Millise maksustamisprintsiibi aluseks on maksude käsitlus hinnana? Makse nähakse kui hinda, mida mida kodanikud peavad mingi avaliku hüvise eest maksma. See käsitlus võimaldab aru saada kui otstarbekas mingi avalik hüvis on, sest kui indiviid hindab hüvise eest makstavat maksu liiga kõrgeks, siis ta ei maksa selle eest ja hüvist ei tule enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav
Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). 2) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). 3) Liberalism riigi esmane ülesanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan). Infoühiskond Alates 1970-ndatest aastatest algas Läänes teadus- ja tehnikarevolutsiooni ja majanduse süveneva tööjaotuse raames üleminek infoühiskonda. Seda kiirendas oluliselt ka esimene suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti
(kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja, ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani). Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia). Liberalism riigi esima üelsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
annaabi.ee 
