Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsraamatupidamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, omakapital, aktsia, erisoodustus, osaühing, hüvitamine, päevaraha, hüvitis, osakapital, kahjum, kasumiaruanne, töötasu, sõiduauto, maksuvaba, maksud, sotsiaalmaks, kapitalist, tulum, majandusaasta, kassa, ettemaksed, võlad, eraldis, arveldused, majutus, brutotasu, minevik, organisatsioon, võlg, aastaaruanne, kahjumiArveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
· finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse?
volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid:
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul;
12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS Raamatupidamise bilanss näitab ettevõtte vahendite ja allikate seisu teatud hetkel s.o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Raamatupidaja kutse-eeika. Raamatupidajalt oodatakse ausust ja otsekohesust, objektiivsust, kompetentsust, parimat töö kvaliteeti, usaldusväärsust ja lojaalsust. Raamatupidaja peab kutsetegevuses lähtuma kutseala standarditest ja tagama oma tegevuse kõrge kvaliteedi. Kohustus täita hoolikalt ja oskuslikult kliendi või tööandja antud ülesandeid kuni need ühtivad aususe, objektiivsuse ja sõltumatuse nõuetega. Konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kaks aastat peale raamatupidaja ja kliendi või tööandja vahelise lepingu lõpetamist. Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa.
Phivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 000 182 000 3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL - RAHA - LÜHIAJALINE - VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine
majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel. Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud kasumit või kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena. Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes. 4. ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA Aruandevaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige. Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1350 Aruandvad isikud. Avanssi aruandvatele isikutele reeglina ei anta. Juhataja esitab aruandava isikult saadud ning seejärel tema poolt kinnitatud kuludokumendid raamatupidamisse, kus nende alusel vormistatakse lähetusaruanne. Lähetusaruandele lisatud kulusid tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamise algdokumentidele kehtestatud nõuetele (RPS §7 lg 1).
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte. 2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on
2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik, - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Kassapidajaga sõlmitakse materiaalse vastutuse leping, millega sätestatakse kassapidaja materiaalne vastutus. Tööajal hoitakse kassas vajalikku hulka sularaha tehingute teostamiseks, mis paigutatakse kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
Lisa 7 Kapitalirent 14 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Osakapital 16 Lisa 12 Müügitulu 17 Lisa 13 Muud äritulud 17 Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 18 Lisa 15 Üldhalduskulud 18
221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad töövõtjatele 244 Palgast muud kinnipidamised 261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud
varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab
Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1. koosseisu ja paigutuse järgi 2. moodustamise allikate ja sihituse järgi vahendid ettevõtluseks = omanike poolt hangitud vahendid VARAD = OMAKAPITAL VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000
registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina:
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
Kasulik eluiga on aeg aastates, kui kaua seda PV on otstarbekas kasutada. Tüüpkirjend D PV/biol.vara D KM K tarnijad/kapitalirent/pank/kassa 20. Kohustused, nende teke, erinevad kohustuste liigid, kajastamine raamatupidamisregistrites ja aruannetes Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes. Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta. Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta. 21. Omakapitali vajadus ja tähtsus. Omakapital tekib ettevõtte loomisel s.o omanike poolt tehtud investeering ettevõtte tegutsema hakkamiseks. Edaspidi hakkab omakapital muutuma, see oleneb tekkinud kasmist/kahjumist. Omakapital- siis kui ettevõtte alusatb, Osakapital- siis kui osaühing alustab. Omakapital- omanikepoolne investeering ettevõtesse, kas varaliselt v materiaalse varana; Muutub: tegevuse käigus, olenedes kasumist-kahjumist. Jaotus: aktsiakapital v osakapital; registreerimata aktsia- v
varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand
· Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi.
Vajalikud on kindlasti 3 kohustuslikku lisa- arvestuspõhimõtted, tööjõukulu, seotud osapooled BILANSS On aruanne, mis annab ülevaate RPK varadest, kohustustest ja omakapitalist aruandekuupäeva seisuga. Oluline on varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline liigitamine. Koostatakse käibeandmiku alusel saldode järgi. Bilansil on kaks poolt aktiva ja passiva. Aktiva poole alla kuuluvad käibevara ja põhivara ning passiva poolele kohustused ja omakapital. KASUMIARUANNE Kajastab aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Koostatakse kas skeem1 või skeem2 järgi. Skeem1 liigendab kulud lähtudes kulude olemusest. Skeem2 liigendab kulud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. Valikul tuleb lähtuda sellest, milline liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Koostatakse käibeandmiku ja bilansi alusel. Skeem 1sisu:müügitulu,muud äritulud,PV valmistamine,toodangu muutus,kaubad/toore,
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000-60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ, Eesti väike ettevõte. 7 3. Tuha Talu OÜ personalitöö Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavatel punktidel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul
tulumaksuseadus käibemaksuseadus sotsiaalmaksuseadus töötuskindlustuse seadus kogumispensionide seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks V Töölepingu seadus Vastu võetud 17. detsembril 2008. a VI Äriseadustik Vastu võetud 15.02.1995. VII Võlaõigusseadus Vastu võetud 26.09.2001. a TEKKEPÕHINE RAAMATUPIDAMINE Ettevõtte varad, kohustused, omakapital Õmblustöökoja avamiseks tuleb osta hoone või rentida ruumid, soetada õmblemiseks õmblusmasinad, varuda vajaminevat materjali jne. Autoremonditöökoja asutamiseks tuleb samuti leida sobivad ruumid, osta töökojale sisustus, vajaminevad töövahendid jne. Majandustegevuses osalemiseks on ettevõttel vaja vahendeid ehk varasid. Asutamise hetkel ei saa ettevõte majandustegevuses osaleda, kuna tal ei ole varasid. Järelikult tuleb ettevõttel varad soetada
hiljem kui 12 kuu jooksul Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus See osa konsolideerimisgruppi Vastavalt juhendis RTJ 11 RTJ 11 (seda kirjet kasutatakse kuuluvate tütarettevõtete kirjeldatud ainult konsolideeritud netovarast, mis ei kuulu arvestusmeetodile aruannetes) emaettevõttele Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või Emiteeritud aktsia- või Aktsiate või osade osakapital1 osakapitali nimiväärtus (siin ei nimiväärtus kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks)
2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes, mida ka bilansi koostamise seisukohast on algselt silmas peetud. Kohustis eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital (netovara) (equity) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute (aktsiaseltside, osa-, täis- ja usaldusühingute) puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse vastavat bilansi osa netovaraks. Tulu (revenue) aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus,
annaabi.ee 
