Laboratoorne töö - Anorgaaniliste ainete põhiklassid (0)

Laboratoorse töö protokoll
Anorgaaniliste ainete põhiklassid
Tallinna 32. Keskkool
10B klass
Koostasid: Getterly
Monika
Stiina
Mari-Liis
18.oktoober 2012 Tallinn
Katse 1. Happe reageerimine soolaga
Katsevahendid : Katseklaas , tahke sooda ( Na CO ), pird , tikud , vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH).
Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas . Tõestame põleva pirruga, kas eralduv gaas soodustab või ei soodusta põlemist. Koosatame reaktsioonivõrrand toimunud reaktsiooni kohta nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
Katse tulemus: Tahke sooda lisamisel vesinikloriidhappesse toimub mullitamine. Põleva pirru asetamisel katseklaasi kohale, pird kustub .
Katse analüüs: Tahke sooda lisamisel vesinikkloriidhappele, tekkiv mullitamine viitab ägeda reaktsioon tekkimisele. Seega on tahke sooda ja vesinikkloriidhape reageerivad omavahel hästi. Järelikult on vesinikkloriidhappe tugev hape. Reaktsiooni tulemusel eraldub gaas, mis ei soodusta põlemist, vaid selle tulemusel hoopis pird kustub, seega on tegemist süsihappegaasiga ehk CO -ga.
Reaktsiooni võrrandid:
Molekulaarvõrrand:
Ioonvõrrand:
Lühendatud ioonvõrrand:
Katse 2. Oksiidide reageerimine veega
Katsevahendid: 2 katseklaasi, vesi, fenoolftaleiin , tahke CaO ja tahke PbO .
Katse kirjeldus: Me panime katseklaasi umbes 2cm³ vett. Lisasime mõlemasse katseklaasi veele paar tilka fenoolfetaeiini. Seejärel lisasime ühte katseklaasi hernesuuruse koguse CaO ja teise sama palju PbO. Uurime mis muutused toimusid ja miks. Kirjutame toimunud reaktsioonide võrrandid.
Katse tulemus: Katseklaas, kus oli CaO lisatud fenoolftaleiinile, muutus lahus roosakaks.
Teises katseklaasis, kus oli PbO lahustatud fenoolftaleiinis tekkis kollane lahus, sest PbO oli kollne , kuid see sadestus põhja.
Analüüs: CaO reageeris veega ja tekkis alus CaOH , mis muutis fenoolftaleiini roosaks , sest värvitu fenoolftaleiin muutub alusega kokku puutses lillakas -rooskas.
Tahke PbO on kollakat värvi ja fenoolftaleiinis lahustades tekkib samuti kollast värvi, kuid aja möödudes sadestus Pb põhja, sellepärast et see ei lahustunud, kuna on liiga vähe aktiivne veega reageerimiseks. Lahus ei muuda ka värvi, sest ei teki aluseliste või happeliste omadustega ühendit, mis lisades fenoolftaleiinile muudaks värvust.
Reaktsioonivõrrandid:
Katse 3. Happe reageerimine metallidega
Katsevahendid: 2 kuiva katseklaasi, vesinikkloriidhappe lahus, tikud, pird, Zn graanulid.
Katse kirjeldus: Panime katseklaasi mõned tükid tsinki ja lisasime nendele 2cm³ vesinikkloriidhapet. Algab reaktsioon tsingi ja vesinikkloriidhappe vahel. Keeasime katseklaasile, milles toimub reaktsioon tagurpidi peale teise kuiva katseklaasi ja kogume veidi aega eralduvat gaasi. Seejärel süütame pirru ja asetame katseklaasi suudme juurde. Kirjeldame toimunut. Kirjutame reaktsioonivõrrandid.
Katse tulemus: Toimub väike plahvatus .
Analüüs: Tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega eraldub vesinik , mis on kergesti süttiv gaas ja seega toimubki väike plahvatus.
Reaktsiooni võrrandid:
Katse 4. Aluse reageerimine oksiidiga
Katsevahendid: 2 keeduklaasi, tahket Ca(OH) , vett, lehter filterpaber , klaaspulk, klaastoru, statiiv.
Katse kirjeldus: 1) Panime keeduklaasi tahket Ca(OH) ja lisame sellele veidi vett. Segame klaaspulgaga. Selgitame, kuidas nimetatakse saadud lahust.
2) Paneme kokku filtrimisseade. Setititame saadud lahust ja filtreerime. Anname saadud filtraadile nimetuse.
3) Võtame klaastoru ja puhume ettevaatlikult läbi selle väljahingatavat õhku sellesse lahusesse.Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame ka reaktsioonivõrrandid toimunu kohta.
Katse tulemus: 1) Ca(OH) le vee lisamisel muutub vesi läbipaistmatuks, valgeks ja häguseks.
2) Filtreeritud lahus on selge ja läbipaistev.
3) Peale õhu puhumist muutub lahus häguseks.
Katse analüüs: 1) Saadud lahust nimetatakse küllastumata lahuseks, sest vees on võimalik veel Ca(OH) lahustada.
2) Saadud filtraati nimetatakse küllastunud lahuseks, sest selles ei võimalik enam rohkem ainet lahustada
3) Lahus muutub peale sinna õhu puhumist, häguseks, sest meie väljahingatavas õhus on ülekaalus CO , mis reageerib vees lahustunud Ca(OH) ja tekitabki hägususe.
Reaktsiooni võrrandid:
Katse 5. Soola reageerimine leelisega. Aluste lagunemine .
Katsevahendid: 2 katseklaasi, CuSO lahus, NaOH lahus, piirituselamp, tikud, katseklaasihoidik.
Katse kirjeldus: 1)Paneme katseklaasi umbes 2cm³ vasksulfaadi lahust ja lisame sellele tilkhaaval naatriumhüüdroksiidi lahust kuni sademe tekkimiseni. Kirjeldame, mida märkasime. Kirjutame reaktsioonivõrrandid nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
2) Kallme tekkinud sademelt selge vedelik pealt nii, et sade jääks võimalikult puhas. Kuumuta sadet ettevaatlikult. Kirjeldame, mida märkame. Kirjutame reaktsioonivõrrandi.
Katse tulemus: 1) Naatriumhürdoksiidi lahus moodustab vasksulfaadi lahuses sademe, mis esialgu püsib lahuse pinnal, kuid hiljem vajub katseklaasi põhja.
2)Sademe kuumutamisel piirituslambi peal hakkab sade mullitades praksuma ning sinaks värv muutub mustaks.
Katse analüüs: 1) Kuna naatriumhürdoksiid moodustab vasksulfaadis sademe järelikult naatrium hürdoksiid ei lahustu vasksulfaadis.
2) Sade hakkab mullitades praksuma, sest sealt eraldub gaas ja kuumutamisel muutuvad lähteained aktiivsemaks ning reaktsiooniprotsess hakkabki toimuma.
Reaktsioonivõrrand:

Molekulaarne :
Iooniline

Katse 6. Soola reageerimine soolaga
Katsevahendid: Katseklaas, CaCl lahus, Na CO lahus
Katse kirjeldus: Paneme ktseklaasi umbes 2cm³ kaltsiumkloriidi lahust ja lisame sellele niisama palju naatriumkarbonaadi lahust. Kireldame, mida märkame. Teeme reaktsiooni võrrandi nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
Katse tulmus: Kaltsiumkloriidi lahusele naatriumkarbonaadi lahust lisades tekiv valge piimjas läbipaistmatu lahus.
Katse analüüs: Soola reageerimisel soolaga ehk CaCl reageerimisel Na CO tekivad uued soolad ehk
Reaktsiooni võrrand:
Molekulaarne:
Iooniline:

Sisukord

Sisukord 7
Katse 1. Happe reageerimine soolaga..…………………………….2
Katse 2. Oksiidide reageerimine veega…………………………….3
Katse 3. Happe reageerimine metallidega………………………….4
Katse 4. Aluse reageerimine oksiidiga……………………………..5
Katse 5. Soola reageerimine leelisega. Aluste lagunemine………...6
Katse 6. Soola reageerimine soolaga……………………………….7