Filterpress (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Keemiatehnika

1 Hindamata

Tallinna Tehnikaülikool
Keemiatehnika instituut
Laboratoorne töö õppeaines
Keemiatehnika

FILTERPRESS

Üliõpilased:

Juhendaja : E. Tearo
Tallinn
2006
TÖÖ EESMÄRK
Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul.
KATSESEADME SKEEM
Joonis 1. Filterpressi skeem
KATSEANDMED , ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED
Tabel 1. Katseandmed
Nr
Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa

Aeg
Aja muut
Nivoo
Filtraat
Ruumala muut
Filtrimise kiiruse pöördväärtus
Δτ/ ΔV pinnaühiku kohta
Filtraat pinnaühiku kohta

τ (s)
Δτ (s)
h (cm)
V (l)
ΔV (l)
Δτ/ ΔV (s/m3)
Δτ/ ΔV (sm2/m3)
V (m3/m2)
1
0
0
0
0,00
0
0
0
0
2
30
30
0,5
0,04
0,04
750000
11854,500
0,00253
3
60
30
0,8
0,06
0,02
1250000
19757,500
0,00405
4
90
30
1,3
0,10
0,04
750000
11854,500
0,00658
5
120
30
1,8
0,14
0,04
750000
11854,500
0,00911
6
150
30
2,2
0,18
0,032
937500
14818,125
0,01114
7
180
30
2,6
0,21
0,032
937500
14818,125
0,01316
8
210
30
2,9
0,23
0,024
1250000
19757,500
0,01468
9
240
30
3,2
0,26
0,024
1250000
19757,500
0,01620
10
270
30
3,4
0,27
0,016
1875000
29636,250
0,01721
11
300
30
3,7
0,30
0,024
1250000
19757,500
0,01873
12
330
30
3,9
0,31
0,016
1875000
29636,250
0,01974
13
360
30
4,1
0,33
0,016
1875000
29636,250
0,02075
Tabel 2. Katseandmed
Nr
Töörõhk P=100 lbf/in2 = 689398,636 Pa

Aeg
Aja muut
Nivoo
Filtraat
Ruumala muut
Filtrimise kiiruse pöördväärtus
Δτ/ ΔV pinnaühiku kohta
Filtraat pinnaühiku kohta

τ (s)
Δτ (s)
h (cm)
V (l)
ΔV (l)
Δτ/ ΔV (s/m3)
Δτ/ ΔV (sm2/m3)
V (m3/m2)
1
0
0
0
0,00
0
0
0
0
2
30
30
1,2
0,10
0,096
312500
4939,375
0,00607
3
60
30
2
0,16
0,064
468750
7409,063
0,01012
4
90
30
2,9
0,23
0,072
416667
6585,833
0,01468
5
120
30
3,6
0,29
0,056
535714
8467,500
0,01822
6
150
30
4,3
0,34
0,056
535714
8467,500
0,02176
7
180
30
4,8
0,38
0,04
750000
11854,500
0,02429
8
210
30
5,3
0,42
0,04
750000
11854,500
0,02683
9
240
30
5,8
0,46
0,04
750000
11854,500
0,02936
10
270
30
6,2
0,50
0,032
937500
14818,125
0,03138
11
300
30
6,6
0,53
0,032
937500
14818,125
0,03341
12
330
30
6,9
0,55
0,024
1250000
19757,500
0,03492
13
360
30
7,1
0,57
0,016
1875000
29636,250
0,03594
14
390
30
7,2
0,58
0,008
3750000
59272,500
0,03644
15
420
30
7,3
0,58
0,008
3750000
59272,500
0,03695
Tabel 3. Filterkoogi eritakistuse leidmine

kook1
kook2
Filterkoogi kaal
Mkook (g)
842
923
Märja proovi kaal
Mm (g)
43,8
22,6
Kuiva proovi kaal
Mk (g)
20,1
18,2
Filterkoogi niiskussisaldus
z (%)
54,10958904
19,46902655
Tahke osa mass koogis
Mt (g)
386,3972603
743,300885
1 kg kuivainele vastav märja filterkoogi kaal
m (kg/kg)
2,179104478
1,241758242
Tahke faasi kontsentratsioon suspensioonis
x (kg/kg)
0,330254069
0,503932803
1 m3 filtraadile vastav koogi mass, arvestatuna abs kuivale ainele
x0
1178,040428
1346,559574
Filterkoogi eritakistus
r0
2329186297
224263409586
Tabel 4. Abitabel
Filterraami pindala
A(m2)
0,015806
Töörõhk 1
P1(Pa)
551578,4
Töörõhk 2
P2(Pa)
413683,8
Vee viskoossus
müü (Pas)
0,001005
Vee tihedus
roo(kg/m3)
1000
Joonis 2. Filtrimise kiiruse pöördväärtuse sõltuvus filtraadi hulgast rõhul P = 2757,595 Pa
Joonis 3. Filtrimise kiiruse pöördväärtuse sõltuvus filtraadi hulgast rõhul P = 689398,636 Pa
ARVUTUSED
1) Aja muutuse leidmine:
2) Filtraadi ruumala leidmine, teades, et ühele cm-le nivoo muutusele vastab 80 ml filtraati :
3)Ruumala muudu leidmine:
4) Filtrimise kiiruse pöördväärtuse leidmine:
5) Filtrimise konstantide K ja C leidmine:
Joonistelt 2 ja 3 saame me filtrimise kiiruse pöördväärtuse ja filtraadi hulga lineaarse sõltuvuse võrrandid; mis on vastavalt:
Δτ/ ΔV = 1000000V + 5753,1 rõhul 2757,595 Pa ja Δτ/ ΔV = 440230V + 859,11 rõhul 689398,64 Pa
Teame üldist võrrandit , seega

rõhul 2757,595 Pa:

rõhul 689398,64 Pa
6) Filterraami vaba ristlõikepinna leidmine:
7)Niiskussisalduse leidmine:
8) Tahke faasi massi leidmine koogis:
9) Tahke faasi kontsentratsiooni leidmine suspensioonis:
10) 1 kg kuivainele vastava märja filterkoogi kaalu leidmine:
11) 1 m3 filtraadi saamisel filterriidele eraldunud filterkoogi massi, arvestatuna absoluutselt kuivale ainele, leidmine:
12) Filterkoogi eritakistuse leidmine:
KOKKUVÕTE
Töö tulemused on esitatud eelpool tabelites 1, 2, 3 ja 4 ning graafikutel (joonised 2 ja 3).
Töö viidi läbi kahes etapis , kahel erineval töörõhul (2757,595 ja 689398,636 Pa).
Joonistelt 2 ja 3 saame me filtrimise kiiruse pöördväärtuse ja filtraadi hulga lineaarse sõltuvuse võrrandid; mis on vastavalt:
Δτ/ΔV = 1E+6V + 5753,1 rõhul 2757,595 Pa ja Δτ/ΔV = 440230V+859,11 rõhul 689398,636 Pa.
Leitud sõltuvuste kaudu arvutasime filtrimise konstandid, mille väärtused on järgmised:
rõhul 40 lbf/in2:
ja
rõhul 100 lbf/in2:
ja
Nagu näha, vähenes filtrimise konstant K rõhu vähenedes ligi kaks korda. C aga suurenes rõhu vähenemisel. Kuigi teoreetiliselt peaks ka see vähenema, suureneb C tõenäoliselt kuna suurema rõhu toimel läbib filtraat filterriiet paremini ja katse lühiduse tõttu ei jõunud viimane ummistuda.
Filterkoogi eritakistus suurenes, kui rõhk tõusis:
rõhul 40 lbf/in2: r0 = 2,3· 1010
m/kg
rõhul 100 lbf/in2: r0 =2,2· 1011 m/kg
Filtrimise kiiruse pöördväärtuse sõltuvus filtraadi hulgast peaks olema lineaarne funktsioon, kuid graafikutelt on näha, et katsepunktid (ka keskmises osas) ei paiknenud päris hästi sirgel, vaid kõikusid selle ümber päris suures ulatuses, mis võib olla tingitud sellest, et konstantse rõhu hoidmine osutus üpris keeruliseks.
Katse õnnestus ja koogid tulid hästi välja. Teine kook oli tunduvalt tihkem kui esimene, sest rõhk oli sel korral üle kahe korra suurem kui esimesel korral. Esimese koogi vesisust võib seletada rõhu madaluse ja katse lühidusega.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 52 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

leppinda Õppematerjali autor

Filterpress, plaat, raam, arvutused
(labor keemiatehnikas)

filterpress keemiatehnika plaat arvutused tearo

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika

doc

Soojusõpetus

Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteis

Füüsika

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

100

pdf

Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis

Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle esitatavatele nõuete

Materjalitehnika

doc

Füüsika põhivara

FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendu

Füüsika

doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.

Füüsika

docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus

Füüsika

doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12

Füüsika

Rohkem sarnaseid