Milleks meile filosoofia? (0)

Keivin Kivimägi
12A
28.09.2011
Milleks meile filosoofia?
Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises.
Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga . Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin . Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõtetes selgusele ja langetama õige otsuse. Pealtnäha paistab see lihtsana, kuid tegelikult see nii ei ole.
Märgatav seos filosoofiaga on ka poliitikal. Poliitikud tegelevad mingis mõttes praktiliselt iga päev filosoofiaga. Nad peavad alatasa andma selgitusi ja põhjendama öeldut, et ka teised saaksid nende maailmapildile pihta. Olla poliitik , on minu arvates suur ja vastutusrikas töö ja igaüks sellega hakkama ei saaks. Alati peab olema küsimustele vastus ja neid osata ette aimata, sest kui küsimustele vastust ei saada või põigatakse teemast kõrvale, on kohe kõik meedias ja selle peale näidatakse „näpuga“. Poliitikutel peab olema mõte terav ja kiire ning alati tuleb anda põhjendatuid vastuseid, kui tahetakse elus edasi lüüa. Kui praegu vaadata, tundub, et suurem osale inimestele loevad sõnad rohkem kui teod.
Ma arvan, et ka advokaadid on suhteliselt palju seotud filosoofiaga. Nende tööks on nimelt kaitsta inimeste kohta ja võimalusi maailmas. See on ka üks filosoofia põhi probleemidest. Samas peavad kaitsma ja mõnikord seisma ka nende huvide eest, olenemata sellest, kas mingi tegu oli õige või väär. Advokaatide töö on väga vastutusrikas, sest nad peavad oma kaitse all olevatele inimestele abi pakkuma. Tihtipeale võivad nende sõnad päästa inimese, kuid samas võib olla tulemus hoopis vastupidine . Sellepärast peavadki advokaatidel olema juba varem endale asjad selgeks tehtud ja olema mingi teatud teema või olukorraga väga kursis, kui tahetakse enda kaitsealust aidata.
Kultuurivaldkondadest on minuarvates mingi seos filosoofiaga ka kunstis. Tihti arutletakse kunstnike maalide üle ja püütakse aru saada nende mõtetest. Mõni maal või pilt tundub pealtnäha üsna tavaline, kuid kui vaadata hoolikalt ja mõtlema hakata, võib selle taga olla hoopis midagi huvitavat ja salapärast. Et sellest aru saada ja sinna üldse jõuda, peab olema inimene haritud ja ka laia silmaringiga. Mulle tundubki, et kunstnikud on justkui filosoofid , kes panevad enda maailmapildi ja mõtted piltidesse mitte sõnadesse. Seda tuleb osata lihtsalt välja lugeda.
Ma olen jõudnud arvamusele, et Meil kõigil on vaja filosoofiat. Me peame oskama mõelda ja avaldada oma seisukohti, vastasel juhul oleks maailm justkui üks hall keskkond. Kõige olulisem ongi minu arvates just see, et oma arvamusi peab oskama põhjendada ja tuleb osata ka enda või siis kellegi teise eest seista.