Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia, loogika ja normid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süllogism, eurooplased, valgenahalised, muhameedlased, propositsiooni, süllogismis, asendada, nimetame, tegelikku, asetab, tuleta, wittgenstein, filosoofid, marx, laused, lauseid, lausetkorrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär
korrespondentsiteooriat: väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär
mahtu kuuluvaid objekte. OTSUSTUS JA VÄIDE OTSUSTUS on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. PROPOSITSIOON – on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustutest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta. VÄIDE- on mingi propositsiooni jaatus(või eitus). Väite keeleline väljendusvorm on VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
Näiteks on väide ``kui praegu sajab vihma, siis praegu sajab vihma'' õige sõltumata sellest, kas praegu ka tegelikult vihma sajab või ei. ``Praegu sajab vihma'' asemele võiksime uuritavas väites samahästi kirjutada ``kaks pluss kaks on neli'' või ``kaks pluss kaks on viis'', uuritav väide jääks ikka tõeseks. Kuna meid huvitab esmajoones väidete üldine ehitus, siis kasutame nüüdsest kokkulepet, et need väite osad, mida võib suvaliselt asendada, tähistatakse suurte tähtedega, mida nimetatakse lausemuutujateks. Niisiis on alati ehk tautoloogiliselt õige järgmine: · ``kui väide A on õige, siis on väide A õige'' ehk lühemalt ja peaaegu ekvivalentselt · ``A-st järeldub A'' Nagu öeldud, tähistab lausemuutuja A siin suvalist väidet: A sisust või õigsusest meie suurema väite õigsus ei sõltu. Viimane on õige oma ehituse ehk vormi ehk struktuuri tõttu. Samamoodi on oma ehituse tõttu õiged
Ükski kooniline kujund ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis Üldreeglilt üksikfaktideni – deduktsioon 1. Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused Kuld on metall Kuld juhib elektrit M P Metall Elekter Kuld Metall Kuld Elekter Süllogism- Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause loogilisest kooskõlastamisest nim süllogismiks. Lihtkategoorilises süllogismis fikseeritakse kahe mõiste S ja P omavaheline suhe mõiste M kaudu. (2 esimest on eeldused) 1. Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark. M P Filosoofid Targad Aristoteles Filosoof Aristoteles Tark SÜLLOGISMIREEGLID 1.Süllogismis peab olema vähemalt 3 terminit. Kõik filosoofid on targad Aristoteles on filosoof. 2.Süllogismis ei tohi olla rohkem ega vähem kui 3 otsustust 3
Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku objekti kohta, teeb seda ka tulem. Kui süllogismi üks eeldus on väljendiga "mõned", on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on üldised on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on jaatavad, on seda ka tulem. Kui süllogismi mõni eeldus on eitav, on seda ka tulem. Kõikidel süllogismidel on nn kesktermin. See on omadus, mõiste, liik või hulk, mida mainitakse mõlemas eelduses. Süllogismis BARBARA on selleks terminiks inimene, järelduse tulemis seda terminit enam ei esine. Süllogistika, nii nagu Aristoteles ja tema järgijad seda esitasid, on väga keeruline teooria. Süllogisme jaotatakse mitmesugustesse rühmadesse (nt. hüpoteetiline, hierarhiline, kategooriline süllogism) ja seejärel veel alamrühmadesse. Aristoteles eeldas, et süllogismides võib rääkida vaid sellistest liikidest, millel on olemas vähemalt üks esindaja. Näiteks ei saa
paratamatute tõdede teadmist. Sest nagu Hume otsustavalt näitas, ei saa ükski üldine propositsioon, mille kehtivust saab kindlaks teha tegeliku kogemuse abil, olla loogiliselt kindel. Ükskõik kui sageli seda ka praktikas verifitseeritaks, jääb ikka võimalus, et see millalgi edaspidi ümber lükatakse. See, et mingit seadust on kinni- tatud n - 1 juhul, ei anna mingit loogilist tagatist, et seda kinnitab ka juht n, ükskõik kui suureks me n-i peame. Ja see tähendab, et ühegi üldise propositsiooni puhul, mis osutab millelegi faktilise- le, ei saa iialgi tõestada, et see on paratamatult ja universaalselt 1 Alfred J. Ayer tõene. Parimal juhul on see tõenäoline hüpotees. Ja näeme, et see ei kehti mitte ainult üldiste propositsioonide, vaid kõigi faktili- se sisuga propositsioonide kohta. Ükski neist ei saa kunagi olla loogiliselt kindel. Seda järeldust, mida edaspidi üksikasjalisemalt käsitleme, peab tunnustama iga järjekindel empirist
Liigi erisuse tunnus – ballett; võistlustants; disko, pidu 3. vale: klassitunnus – sihilikult esitatav alusetu, tõele mittevastav väide v. teade. Liigi erisuse tunnus - Süllogism Süllogism on järelduse vorm millest kahest eeldusest saadakse tuletis. kõik lõvid (M) söövad rohtu - I eeldus kõik lehmad on lõvid - II eeldus ----- kõik lehmad söövad rohtu - tuletis S P S - väiksem termin P - suurem termin M - terminus medius (vahendaja) Reeglid: 1. Süllogismis on kolm otsustus. 2. Süllogismis on kolm terminit. 3. M+ a P- M- ; P- S+ a M- S+ a M- ----------- -------------- S+ a P- ? 4. Termin mis on eelduses täismahus (piiritlemata mahus) peaksid olema ka tuletises. Lühem variant: termini maht ei muutu. M+a P- S+e M+ -------- S+e P- 5. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletist Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi
ja tõepärasus , siis me peaksime valima reeglid nii, et nad ei rikuks tõepära, ja valima oma uskumused nii, et reeglipärased arutlused neid ei saaks kummutada. Kui arutlusreeglid on valitud suvaliselt, siis ei ole arutluste tulemustel tähendust: arutlused jäävad mänguks. Kui uskumused on meelevaldsed, siis ei ole arutlemisel mõtet, sest usutakse ikka seda, mida tahetakse. Formaalse loogika määratlus Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni või (lõpliku) propositsioonide kogumi heaks põhjendiks mingile propositsioonile. Õigustus (ehk põhjendus) seisneb mingile propositsioonile (uskumusele) põhjendite esitamises. Iga põhjend on propositsioon. Lõplikku propositsioonide kogumit võib vaadelda propositsioonina, mille kohaselt kõik kogumisse kuuluvad propositsioonid on tõesed (propositsioonina, mis väidab kõiki kogumisse kuuluvaid propositsioone).
olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige. Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism Inimesed on surelikud. Kai on inimene. siit saame järeldada, et Kai on surelik. Selle vastand on osaline süllogism Sokrates on inimene. Sokrates on kiilaspea Sokrates on 3-silbiline sok-ra-tes järeldada ei saa midagi, sest kiilas on sokrates, aga kolmesilbiline on sõna sokrates. Need on eri asjad. Kuna need laused pole omavahel seotud, siis me ei saa midagi järeldada, kuigi mõlemad laused vastavad tõele. Kui näed põllul kivi, siis see ei ole märk, see on kivi
Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Sokrates mõstab aga keele loomuomasust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi- teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. 2) Aristoteles (surnud 322 eKr) lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) nt hobune, mees
Hinnang ei saa olla tõene või väär (teda ei saa ei tõestada ega ümber lükata). Üht ja sama propositsiooni võivad väljendada väga erinevad grammatilised konstruktsioonid: a) Suvel sajab vihma, talvel lund. b) Kui on suvi, siis sajab vihma ja kui on talv, siis sajab lund. c) It rains in summer and it snows in winter Laused a) - c) väljendavad üht ja sama propositsiooni; erinevus on ainult keelelises konstruktsioonis. Järgnevad laused väljendavad täpselt sama propositsiooni: 1) Vaprad metsavennad tapsid reeturliku kommunisti. 2) Reeturlikud metsavennad tapsid vapra kommunisti. Erinevus on ainult nendesse lausetesse kätketud hinnangutes: esimeses peetakse metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse
6) Tegevus (istub, valetab) 7) Tegevuse objektiks olemine (x-i istutatakse) Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidma äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati vältima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. Praktiline süllogism a) püüdlen eesmärgile; b) usun, et ei saavuta eesmärki x, kui ei soorita tegu y; c) järelikult: hakkan sooritama tegu y Atomistika põhiprintsiibid. 7 Traditsiooniliselt peetakse antiikatomistika rajajaks Demokritost (460-371) tema tööde kohta teatakse peamiselt teiste autorite vahendusel, säilinud on üksnes üksikud fragmendid. Üldiselt peetakse Demokritust Leukippose õpilaseks ning tema vaadete süstematiseerijaks. Atomistide suurim panus antiikfilosoofia mõttemaailma
Seega A on a põhjuseks. (Vt veebis nt: http://en.wikipedia.org/wiki/Mill's_Methods ja üht rakendusnäidet: http://philosophy.hku.hk/think/sci/mill.php ) 3) Seletus-meetodid: Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus empiirilistelt algandmetelt loogiliselt paratamatule järeldusele, mis algandmetest sõltuvalt võib siiski vale olla (seega on loogiliselt mittekehtiv). Hüpoteetilis-deduktiivne järeldus on sümmeetriline seletusega: Süllogism rakendatuna reaalsusele (empiiriliselt interpreteeritud süllogism): Inimesed on surelikud (H) Aristoteles on inimene (T) Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud
süllogismi väärtus ja tähendus väga suurel määral sõltub temas antud kahe eelduse laadist nin väärtustest. Seda arvestades kirjelas ta tervelt neljateist süllogismi moodust. Eelduste iseloomu muutuvus ent juhtis Aristotelese pilgu viimaste endi lähemale uurimisele, milles kujuneb tema loogika teine oluline probleemidering. 12 7. OTSUSTUSÕPETUS Igas süllogismis antus eeldused nimelt et A on B ja B on ühtlasi C on tegelikult otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on subjektiivset laadi- ja sisaldab seeda endas võimaluse olla kas tõepärane või ekslik, tõde või vale. See asjaolu kohustabki lähemalt uurima otsustuste iseloomu, nende mõeldavaid liike ja mooduseid
(Neljas reegel jääb lausearvutusest väljapoole.) Tõe korrespondentsteooria järgi võib lause tõeväärtust käsitleda kui lause tegelikkusele vastavuse määra. Tõeväärtuse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Kui mingi lause tõeväärtuse kindlakstegemine ei ole konkreetses kontekstis võimalik, siis pole tegemist lausega lausearvutuse mõttes. Lausearvutuses võib lause asendada selle tõeväärtusega. Lause võib olla lihtlause või liitlause. Lausearvutuse tehteks nimetatakse niisugust lausetes kasutatavat seost, mille tõeväärtus on tema osalausete tõeväärtuste funktsioon. Lausearvutuse tähestik: · lausemuutujate sümbolid: A, B, C, B2, ... (suurtähed); (väiketähed: p, q, ... tähistavad metamuutujaid); · loogilised konstandid: tõene ja väär ;
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema seal või mujal sel hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk
palju.... Aga juhul kui 2 läheb kaduma, siis on 5 parem. 2. Kvaliteet: räägi sellest, millest sa räägid ja ära räägi sellest, millest sa ei räägi. Fokusseeri asjale. Näiteks: ära too mutrite asemele 3 taskulampi 3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine?
Voorus tekib suhtes kahte äärmust moodustavasse pahesse. Mõistus peab otsima keskpaiga. Nii liitub voorusega sünteesiv element, mis tõstab selle pahedest kõrgemale. Kesktee ei puuduta üksikuid tegusid. Praktikas juhib inimest eriline mõtlemine, mis erineb nii teoreetilisest mõtlemisest kui oskustest. Praktiline mõistus erineb teoreetilisest mõistusest just selle poolest, et haarab üksikuid tegureid. Praktilise mõistuse tegevus on seotud suhte ja situatsiooniga. Praktiline süllogism. Vooruslik inimene toimib paratamatult vooruslikult. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. AQUINO THOMAS Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ei loonud oma mõistestikku. Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus
sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust. • Sokrates ironiseerib kohati, kuid ei eita täielikult keele loomuomasuse (ikoonilisuse) väidet. • Ütleb näiteks, et kuigi sõnades võivad olla “vastupidised” häälikud, saavad inimesed neist siiski aru. • Itkonen: Platon kombineerib tegelikult keele pildi- ja instrumendi-teooriat. Mõlemad on tänaseni väga mõjukad. Aristoteles (surn 322 eKr) • Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult: Sokrates on surelik. • A. loogika jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. • Kuna A. loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua (või on tänaseni), olid ka tema arvamused keele kohta pikalt väga mõjukad. • Kõne on tunnetuse kogemuste representatsioon (esindus), kiri on kõne representatsioon.
kogenud on. Häälikusümbolism: nt sõna katoptron- Sokratese arvates on kummaline, et sinna on lisatud r, tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi-teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) – nt hobune, mees kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline
Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused
Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused
Seejärel saab seda kasutada. KINDLASTI on vaja teha ka import, mis lubab ArrayListi kasutada. Seda tehakse lausega import java.util.ArrayList; ning see pannakse enne klassi algust. VII. Stringide töötlemine Tihti on vaja töödelda stringe. Me oskame juba Stringe liita, neid võrrelda. Kindlasti kuluks ära ka teadmised, kuidas leida mingit osa Stringist. Veenduda, kas mingi osa on Stringis olemas. Kuidas asendada mingeid märke/tähti Stringis jne. 1) Alustame Stringi lõikamisest. Selleks on java sisemine funktsioon substring(x, y); Kus x on esimese tähe numbriline koht ja y viimase tähe numbriline koht, mis Stringist välja lõigatakse. y-i mitte kirjutamisel lõigatakse välja string esimesest etteantud tähemärgist sõna lõpuni. Näide: 2) Mõnikord me ei tea, mis koha peal mingi täht asub. Selleks on olemas java sisemine funktsioon indexOf(täht);
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, retoorika, tõendus" Tuna 4/2003
Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? A. ? Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. B. Õige! See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. C. ? See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") A. ? järeldub Eukleidese paralleelide aksioom teistest aksioomidest ning seetõttu ei saa teda asendada uue aksioomiga, sest siis tekiksid vasturääkivused B. Õige! on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi C. ? on Eukleidese paralleelide aksioom mõistusest tulenev ilmselge tõde ning sõltumatu teistest aksioomidest Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") A
Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Et programmeerimiskeeled on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks, siis on harilikult võtmesõnadena kasutatud inimeste loomulikust keelest laenatud sõnu ja enamlevinud keeleks, millest võtmesõnu on laenatud, on inglise keel. Andmeobjekt Programmeerija saab programmeerimiskeeles lisaks keele enda vahenditele defineerida tegevusi ning andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks. ANDMEOBJEKTIKS nimetame me sellist objekti, mis on võimeline kandma endas meie poolt kasutatavat informatsiooni. Käesoleva kursuse käigus huvitavad meid eeskätt sellised andmeobjektid, mida me oleme suutelised kirjeldama arvuti ja meie poolt valitud programmeerimiskeele võimalusi kasutades. Lihtsa näitena võib öelda, et arvud on andmeobjektid. Te võite muidugi küsida, mida tähendavad mõisted 'objekt' ja 'informatsioon', kuid sellisele küsimusele ei ole kerge vastata
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) M
annaabi.ee 
