Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Filosoofia kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meditsiin, filosoof, empirism, induktsioon, ratsionalism, narratiiv, fenomenoloogia, lähenemine, falsifikatsioon, merleau, ponty, holistlik, olend, filosoofiat, teoloogia, skisofreenia, inimesena, induktiivne, tuletamine, vaimuhaigus, heideggeri, olemuselt, eksistentsialism, reaalsus, holism, enamat, tervikut, hingeline, mentaalsed, humanism, kitsasseob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus. Seaduse täielik kinnitamine võimatu. Seaduse ümberlükkamine. Loogiline ja statistiline: induktiivne – faktiline. Kasutada loogilist tõenäosust. Universaalsus – tõenäosus 1. Teoreetilised seadused, mille kohta need käivad, kuidas saadakse? All. Milleks on vaja vastavusreegleid? Kust need tulevad? All. Kokkuvõte niisama Empiirilised ja teoreetilised seadused:
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .....
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
......................................................................... 34 AuR-uM meetod võimaldab.............................................................................................34 10 Kaanirani ehk hirudoteraapia...............................................................................................36 10.1 Milline ta on?................................................................................................................ 36 10.2 Apteegikaan ja endisaegne meditsiin............................................................................37 10.3 Miks kaaniravi oli nii populaarne? ...............................................................................37 10.4 Hirudiin - biokeemiline salarelv nii kaanide elus kui ka biomeditsiinis.......................38 10.5 Apteegikaanide kasutusvõimaluste ring avardub..........................................................39 10.6 Haiguste vastu...........................................................
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e
Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud?
Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö filosoofilised probleemid kaovad sootuks, kui rakendada loogikat. Siia alla kuuluvad analüütiline keelefilosoofia, vaimufilosoofia, loogika ja biheiviorism
Ekstensionaalsus. Mentaalsed on need vebrid, mis tekitavad mitteekstensionaalse konteksti. Ekstensionaalses kontekstis on samaosutuslikud terminid asendatavad tõeväärtust säilitades. 1. Karl andis Jürile pliiatsi. 2. Toivo vend andis klassi kõige ulakamale poisile 10 cm pikkuse eseme. Mitteekstensionaalses ehk intensionaalses kontekstis ei ole samaosutuslikud terminid vahetavad tõeväärtust säilitades. 1. Juhan usub, et see lektor on filosoof. 2. Juhan usub, et see lektor on muusik, keda tuntakse Islandil. Ehkki need kirjeldused rakenduvad samale isikule, võib nende vahetus muuta lause tõeväärtust. Printsiipidest. (1) On igapäevane tõde. Tegude alused on ka nende põhjused. Argument puudutab üksnes neid vaimusündmusi, mis on põhjuslikult seotud füüsiliste sündmustega. (2) Toetub põhjuslikkuse nomoloogilisele teooriale. Põhjuslik seos eeldab vastavat seadust. Kui c
ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil:
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka sellest, millega nad ei tegele. Kuigi samas on filosoofias olemas suhteliselt püsiv probleemide kogum ning kasutusel on äratuntavalt eriomane mõistestik. Filosoofia on ainus akadeemiline vaimse tegevuse ala, kus ühte filosoofiavoolu kuuluv filosoof võib teise filosoofiavoolu malle järgivat kolleegi filosoofina koguni välistada. Näiteks täppisteaduse keele ja kontseptuaalse aparaadi loogilise analüüsiga tegelev positivist võib inimolemise absurditundega tegelevat eksistentsialisti pidada väljaspool filosoofiat (seega nt poeesiasse, psühhiaatriasse, erinevatesse kunstialadesse vm) kuuluvaks. Täiesti tavaline on olukord, et erinevad õppejõud võivad ühte ja sama teemat käsitleda väga erinevalt.
kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine, kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus). -) Ta oli esimene filosoof, kes asetab asjade tõelise olemuse loodusest väljaspoole. -) Ta pani alguse ka oma koolile, mis oli revolutsiooniline, kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted. Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja.
....................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon.........................................................................................
Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism
(http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ps %C3%BChhobioloogia) • Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades 7 8 kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule. (Wikipedia) • Sotsiokultuuriline lähenemine - põhineb arusaamal, et inimene on universaalselt mitmemõõtmeline biosotsiokultuuriline olend, kes kehastab endas keerulist tervikut looduslikust, kultuurilisest ja sotsiaalsest algest. (http://e-ait.tlulib.ee/65/1/jarva_inna2.pdf) TEINE LOENG (KESKNÄRVISÜSTEEM. AJU EHITUS. ) Refleks- Vastus mingile kindlale muutusele välis või sisekeskkonnas. Samuti on refleks ka enesekaitse, tõrje ja kaitseliigutused, imemisliigutused vastsündinul.
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst:
levikust. Tulemused: 1. heidetakse kõrvale "repressiivne hüpotees" (et tänapäeva industriaalne ühiskond pani aluse represseerimistele sooküsimustes. Vastupidi -- ketserlike seksuaalsuse liikide plahvatuslik areng). 2. medikaliseerimine -- kui varem kuulusid seksuaalsus ja sellega kaasnevad tabud Piibli ja kiriku valdkonda, siis tänapäeval on selle rolli üle võtnud meditsiin ja psühhiaatria. Foucault arvates toimub just siin võimu ja seksuaalsuse lõikumine ja tekivad 4 priviligeeritud objekti: naise keha hüsterialiseeritakse. Naine-hüsteerik. Siin on tunda Freudi mõjusid. lapse soo pedagogiseerimine. Lapse kasvatamisele ja tema kompleksidele suunatud tähelepanu suur tõus. Masturbeeriv laps.
muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine. Idiograafiline lähenemine – igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Omadused pole püsivad ja on muutuvad ajas ning ruumis. Tüübid – kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse. On teada looduses esinev kombinatsioon omadusi, mis moodustab tüübi
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Sind · Seda tõlgitakse tavaliselt filosoofiana, kuid selle virgutab üks taevast pärit valgus, mida üks kõrgem tähendus oli avaram. tahe alla saadab. · Dante. · Nad uskusid, et kreeka filosoofide Jumal on identne al-Lahiga. · Failasufid uskusid, et ratsionalism kujutab endast · Johannes Scotus Eriugena religiooni kõige edasijõudnumat versiooni. u. 810 - 877 · Jumal ei olnud nende jaoks müsteerium, vaid · Karl Kiilaspea kutsus ta oma õukonda. mõistus ise. · Yakub al-Kindi (surn. 870) Esimene Koraani
Soolisi erinevusi eriti ei ole Holistlik vs analüütiline tööpõhimõte Kopeerimisülesandes ameeriklased eksivad enam suhtelise, jaapanlased absoluutse joone pikkused - Holistilik – kontekstitundlik, aasiapärane - Analüütiline – taustast sõltumatus – euro-ameerikalik Kaks jaotust tajus: - Ventraalne (objektitaju) ja dorsaalne (tegevuseks vajalik taju) juhteteed - Taju jaotamisega kiireteks ja aeglasteks protsessideks Ka - Vahetu ja vahendatud lähenemine - Globaalne ja lokaalne eristamine ÄRATUNDMINE Äratundmise võtmeprotsessid - Stiimulite eristamine ja grupeerimine objektideks ja mitte-objektideks - Vahemaadest ja vaatepunktidest sõltumatus – kujutis on piisaavalt täiuslik peas - Tajukategooriate mitmetahulisus – koerte näide, koerad võivad väga erinevad olla See, et mittekanoonilised (tavapärased) objektide vaated n äratuntavad annab tunnistust et äratundmine on kõrgem kognitiivne protsess
09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused;
8 rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist · Maktro-sotsioloogia tuleb uurida suuremastaabilisi nähtusi-gruppe. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas?
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
normisüsteemi enda sisemist loogikat. Loomuõigus käsitab õiguslikku regulatsiooni teatud viisil korrastatud juriidiliste normide süsteemina, kuid tahab seda süsteemi konstrueerida lähtudes loomuliku korra ideest, mitte seadusandja tahtevabadusest. Võib arvata, et loomuliku alusena peavad nad silmas ühiskonna objektiivset eneseregulatsiooni protsessi. Loomuõiguse lähenemine õigusele kui tervikule on rajatud haprale alusele. Selleks aluseks on kujutlused, ideaalid, meelevaldselt konstrueeritud mõttepildid sotsiaalsest tegelikkusest. Õiguspositivistid leiavad, et puutuvalt inimkooslusesse, ühiskonda pole alust rääkida mingist loomulikust korrast. Kui üldse tekib mingi inimkooslus teadliku regulatiivse tegevuse tulemusel. See lähenemine tundub alguses üsna erinev loomuõiguslikust, aga tegelikult on üpris sarnane
Mitteformaalsed grupid liikmed on koondunud mingite huvialade sarnasuse tõttu (klubid). e. Kollektiivne käitumine grupiline käitumine, kus situatsiooni lahend sõltub sellest kelle käitumine võetakse eeskujuks. 4. Suhteline lähenemisviis (tuleneb sõnast SUHE) selle järgi on oluline uurida inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid ja inimeste ja omavahelisi suhteid nende sotsiaalsest positsioonist ja rollidest lähtuvalt. 5. Kulturoloogiline lähenemine tuleneb sõnast KULTUUR analüüsitakse ja selgitatakse välja ühiskondlikud väärtused, ühiskondlikud kirjutamata/tud reeglid, ning reeglites sisalduvad käitumisnormid. Kõiki neid 5 lähenemisviisi ühendab see, et töötlemine toimub statistilis- matemaatilismeetoditega. Õigussotsioloogia ülesanne on tegelda õiguse olemisega, selgitada ja arendada indiviidi, ühiskonna ja õiguse seoseid. Nii
(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof * Oluline aga eristada neid rolle! Kirjutades näidata, mis on empiiria, mis on väärtuste osa (praktikas väga raske!) * kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. # Vrd. jälle luuramine: NL lagunemise aastatel sai ilmseks, et nõukogude juhtkonnale ei olnud selge, mis protsessid toimusid
Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist: 1) Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline lähenemine 2) Humanistlik lähenemine 3) Kognitiivne-käitumuslik lähenemine (Kõige uuem. Väga selgeid klassikuid ei olegi veel tekkinud.) 4) Isiksuse joonte teooriad On ka väiksemaid, kuid need neli käsitlust on peamised. ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas
areneda ja end arendada? 12. Mis on "mina"? Millised on "mina" analüüsi erinevad strateegiad ja erinevad tasandid? Kuidas oma ja teiste "minast" rohkem teada saada? 13. Kes vastutab minu tervise eest? Kuidas psühholoogia aitab terve olla? Kuidas targalt võidelda eluraskustega? Kuidas olla hea haige? Millised psüühikahäired meid tabada võivad? Kuidas psüühikahäireid ära hoida, leevendada ja ravida? Kas psühholoogia suudab inimesi ravida sama hästi/ halvasti kui meditsiin? © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 4 14. Millised on inimestevahelised suhted? Kas psühholoogia tundmine aitab meil paremaid suhteid luua? Kas psühholoogiat tundes saab teistel hõlpsamini "nahka üle kõrvade" tõmmata? 15. Millised mängureeglid korraldavad meie töist elu? Kuidas olla alluv, juht, kolleeg? Kas
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
annaabi.ee 
