Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis üldiselt) oli kreeklaste või nende jumalate võitlused koletistega kükloopide, kentauride või meduusadega.
dekoraatorina. 1929. alustas õlimaali katsetustega, enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
Robert Rauschenberg „Monogramm“ 1955-59 Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minevikku“ 20.saj. Karel Appel „Joonistus sinisel põhjal“ 1959 Jean Dubuffet „Võimuiha“ 1946 Figuratiivne kunst: Francis Bacon „Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele“ 1942-45 Francis Bacon „Paavst Innocentius X“ 1952 Francis Bacon „Pea I“ 1948 Francis Bacon „Pea VIII“ 1948 Francis Bacon „Pea III“ 1961 Francis Bacon „Autoportree“ 1971
Kiviaja ja Mesopotaamia skulptuuri võrdlus Kiviajast, ajavahemikus 30 000-8000.a.e.Kr, on pärit kõige esimesed skulptuuri mälestised. Kuna selle kaugele minevikku jääva ajaperioodi kohta pole palju teoseid säilinud, siis teame ka vähe informatsiooni tolleaegsete skulptuuride kohta. Väheste leidude põhjal on aga teadlased kindlaks määranud, et skulptuuride loomisel kasutati materjalidena: savi, kivi ja luid. Enam levinuimad olid külgvaates metsloomade kujud ning harva võis leiduda ka mõni üksik inimese kuju. Oma olemuselt olid kujukesed enamasti veel ka väga väikeste mõõtmetega ning mitte detailsed. Üks kuulsamaid skulptuure tollest ajast on naise kehaga kuju, nn Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. Pärit on see u 30 000-25 000 e.m.a, materjaline on kasutatud kivi ja kujukese kõrguseks on kõigest 11,9 cm. Silma paistab see kuju oma lopsakate vormide poolest ja näo puudumise tõttu. Mesopotaamia skulpt...
kommentaariumites. Nõustun autori arvamusega, sest infoajastuga kaasnevad paratamatult nii informatsiooni üleküllus kui ka sõnavabadus. Elaksime teistsuguses ühiskonnas, kaasneksid sellega ka teised tunnused. 3) Millistele sõnavabadusega seotud eetilistele probleemidele autor osundab? Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid. Esiteks toob autor välja läbi mõtlemata arvamuste avaldamise, mis on vastutustundetu. Näiteks viitab ta poliitilistele figuuridele, kelle arvamustel ja üleskutsetel on ühiskonnale reaalne mõju. Samuti on eetiliseks probleemiks see, kui arvamuse kujundajad hakkavad põhjendama oma üleskutseid või loosungeid murega rahva ja kultuuri säilitamise vastu. Nimetavad seda ligimesearmastuseks, mis on isegi meie ühiskonnas irooniline, sest kõik hoolivad ikka ainult enda heaolust. 4) Kas sõnavabadust võib olla liiga palju? Kas see võib käia üle jõu? Põhjenda.
Kontrapost tehnika skulptuuri püstipüsimise säilitamiseks. (marmori puhul toed, pronksi puhul valati jalad raskemad jms.) 5. sajandit e.Kr. kutsutakse kõrgklassikaks. Esile kerkisid kaks peamist skulptorite koolkonda - Ateena ja Sparta. Ateena koolkonna taieseid peetakse põnevamateks, kuna need annavad edasi rohkem liikumist, on valmistatud ka skulptuurigruppe ning animalitikas Sparta koolkonnas pühenduti rohkem klassikalisele meesaktile ja figuuridele üldiselt. Tähtis oli lihaste täpne edasiandmine. Pheidias tuntuim skulptor, andis suurima panuse, esindab Ateena koolkonda (5. saj. e.Kr.). Vabafiguure temalt säilinud ei ole, kuid tema tehtud olevat olnud Zeusi kuju Olümpias (13m kõrge) ja Athena kuju Ateena akropolis. Pheidias oli ka Athena Patrhenoni reljeefide autor. Tema edu ja head suhted riigimees Periklesega äratasid aga kadedust ning ta anti kohtu alla Athen kuju jaoks kasutatud kulla varastamise eest
ja müütidest, valitseja võimu ülistamine, jaht ja sõjalised võidud. Egiptuse kultuur põhines aga usunditel, seega Egiptuse kunstis nii palju sõjategevust ei kujutatud, vaid pigem jumalate tegemisi, elu pärast surma. Mesopotaamia oli aga sõjaline, seetõttu oli kunst ja kujutatavad tegelased sõjaga seotud. Vanas- Mesopotaamias kujutati tähtsamad inimesed suuremalt ning istumas aga lihtinimesi väiksemalt ja seismas. Figuuridele oli tihti lisatud ornament ning kiri. Assüüria kujutises kasutatakse stiliseerimist. Sealsed reljeefid on detailsed. Kujud on egiptuse poosis ehk esimene õlg on ees vaates ja jalg rõiva alt väljas. Jumalad kujutatakse tiibade, sarvedega mütsi, jõuliste käte ning jalgadega, enamus jumalad kujutatakse inimestena kuid leidub ka segaverelisi (pea looma, keha inimese). Loomade poosid on loomulikud ja väljendusrikkamad, kui inimeste omad. Vana-
lihtinimestest palju suurematena. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri. Nagu ka Mesopataamias domineeris Egiptuses skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega
GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m.a Figuurid joonistatakse musta läikiva värviga ja detailid kraabitakse figuuri sisse, kasutatakse peale musta ka punast ja valget värvi. PUNAFIGUURILINE- 5 saj lõpp e.m.a- Taust värvitakse, figuurid jäetakse värvimata ja hiljem maalitakse figuuridele ja esemetele peened detailid pintsliga. ROOMA ARHITEKTUURI SUURIMAD UUENDUSED- Lubimört, Silinder- ja ristvõlv, kuppel. TUNTUIM EHITIS- COLOSSEUM Rooma suurim amfiteater mahutas 50 000 pealtvaatajat, see ehitis sai võimlaikuks just tänu kaarte ja võlvide kasutamisega. ETRUSKIDE SKULPTUUR JA ARHITEKTUUR- Arhitektuuris võetakse kasutusele kõrge alus, millele tempel rajati, templi sissepääs peamiselt ühest küljest.
· Juhtivaks alaks olid skulptuurid ja reljeefid · Kunagise Mesopotaamia aladelt on leitud hulaliselt keraamikat · Inimkeha proportsioonid olid tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria
ehitatud. Põikihooned puuduvad. LATLASED. RIIA TOOMKIRIK 1215 aastal alustati ja loplik ilme saavutatud 15 saj. Kiiver parit barokkist. Skulptuur on seotud arhitektuuriga, piirkondlikud erinevused Prantsuse gootika - piiritletum,selgem, valjendatakse kristlikku sonumit. Ornament muutub looduslahedasemAks, pole enam abstraktne, kolmik, nelik ja kuuik siir. Kasutati akende raamidel jA fassaadidel. 14.saj touseb inimese keha kujutamine esikohale. Figuuridele antakse isikupara. Zatre katedraal. Perspektiivportaal laheb sissepoole. Kõrg gootikasse kuuluvad ransei katredaali figuurid. Vaba figuurid ehk seisavad taiesti vabalt. Keha hasti kujutatud. Tahtis on tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga. MÕISTED. madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps Krutsifiks - jeesus ristil/risti loodud kristus. Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga. S-poos ei tuntud tugiposti ja keha oli s kujuga vaandes.
tagapool pinnalisemad. * Trajanuse sammas Roomas, Trajanuse foorumi juures. 40 m kõrge samba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal
emotsionaalsuse loob aga pigem vorm ja värvikäsitlus kui naiste meeleolu (mis viitab eelkõige ükskõiksusele). Värving on külm, naiste nahavärvile vastandub külm vastandsinine, mis rõhutab jõulist ja dünaamilist meeleolu. Teos ei mõju rahulikuna, vaid pigem väljakutsuvana nagu tahaks naised Avignonist mingit ühist ideed väljendada ja vaatajale intensiivselt edasi öelda. Taustasinine mõjub killustunud peegli või klaasina. Tähelepanu on pööratud figuuridele, taust on neid toetamas. Täielikult juba kubismile viitab naiste jalge ees asuv natüürmordi osa puuviljavaagen, kus puuviljad on juba täielikult geomeetrilistele kujunditele taandatud. Võib öelda, et teos mõjub vaataja suhtes pigem ründavana, avades diskussiooni uute ja vanade kujutamisviiside ning kunsti uute suundade üle. Kompositsiooniliselt on tegemist vaid esiplaanil asuvate figuuridega, mille tausta moodustab vaid eri toonides sinine värv
40 m kõrge samba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rumeenlastega) põimuvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. III Maalikunst Tähtsaim oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvelmaali. Luuletajanna Sappho portree Ka siin on Kreeka kunsti mõjud suured. Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal
8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini. Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi 2 Joonis 1 3.Joonis 2 4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu. Oli levinud Gooti poos- S tähte meenutav figuuri paigutus. 5.Kuni 14. Sajandini oli taust tasapinnaline, figuuridele langes valgusvari. 14. Sajandi teisel poolel lisandus maastikulise fooni kujundamine. Miniatuurmaalidel olid tihti olustiku stseenid ning rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. 6. Itaalia kirikutes oli rohkem levinud seinamaalid, kuna seal olid kirikutes väikesed aknad ja seinamaalidele oli rohkem ruumi. Inimese kujutis on looduslähedane ja tõetruu. Maastik ja ruum olid tinglikumad. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. 7. Teravtipulised kaared ja roidvõlvid. 8
on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise rituaaliga, näiteks söögipalve lugemisega, kuid kuninga olekust tundub, nagu peaks kogu au temale omistatama. Teosel kujutatud inimestele lisab silmakirjalikkust ja tehislikkust asjaolu, et vaatamata ristatud kätele ja tagasihoidlikule poosile, on nende pilgus ja tumedates silmades pisut kurjust ja viha ning üldse mitte armastust. Figuuridele langev punane valgus jätab mulje, justkui oleks parajasti käimas sõda ning võimu juures olevad inimesed (ehk enamik pidusöögil osalejaid) oleks süütute inimeste verevalamises süüdi. Tegemist on Pavel Filonovi ühe tuntuima teosega, kuuludes tsüklisse ,,Juhatus ülemaailmsesse õitsengusse". See hiiglaslik maal oma huvitava koloriidi ja süngusega peidab endas sügavamat, ühiskonda analüüsivat kriitikat, ning seda ehk isegi rohkem kui teised Filonovi tööd,
maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt.Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel
tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4. sajandil e.Kr. inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi. Praxiteles on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Praxiteles, Hermes Dionysos lapsega. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. 4. sajandi e.m
Lisaks Neitsi Maarja teemalistele maalidele, mille järgi oli sel ajal suur nõudlus, maalis ta ka esimese portree. Lõpuks hakkas Leonardo maailma esimest suurt altarimaali ''Tarkade kummardamine''. Mitmed tema töödest on halvas seisukorras ja seetõttu halvasti tõlgendatavad või ''Püha Hieronymuse'' moodi pooleli jäänud. Sellele vaatamata on nendes töödes juba näha uuelaadsust ja eripära. Leonardo oskas paremini kui keegi muu anda oma figuuridele elavust. Leonardo leidis Milano õukonnast selle, mida kodulinn Firenze ei suutnud pakkuda: tema majanduslik toimetulek oli tagatud ning ta sai proovida oma võimeid mitmesugustel aladel. Ta tegutses porteemaalijana ja teatris lavakujundajana, koostas arhitektuurijooniseid ja kavandas suurt ratsamonumenti. Kunstialaste tööde kõrvalt sai ta pühenduda ka muule huvitavale. Ta keskendus põhjalikult tehnikaprobleemidele, uuris Milano lähistel kanaleid, kavandas
Kuid vaatamata üksikfiguuride ilule pole Michelangelo ülistanud inimese seisundit ja kindlasti pole ta esitlenud humanistlikku ideaali, milleks oli platooniline armastus. Õigupoolest näitavad Kristuse esivanemad, mille ta maalis seina ülemisele osale, perekonnasuhete kõiki halvimaid külgi, demonstreerides väärtalitlust niisama mitmes erinevas vormis kui on olemas perekondi. Vasari ülistas Michelangelo märgatavalt ääretuid leiutajavõimeid figuuridele asendite loomises. Raffael, kellele anti eelvaade Bramante poolt pärast seda, kui Michelangelo oli langetanud oma pintsli ja tormanud oma ägeduses Bolognasse, maalis vähemalt kaks figuuri Michelangelo prohveteid imiteerides, ühe Püha Agustinuse kirikus ja teise Vatikanis, kus ta portreeris Michelangelot ennast oma maalil Ateena kool. Raffael Koos Leonardo da Vinci ja Michelangeloga on Raffaeli nimi sünonüümne kõrgrenessansiga.
skulptuurid muutudes esialgu staatilistest kujudest väga dünaamilisteks ja keerukateks. Ilmselt olid kreeklased ka üpris edevad, kuna enese jäädvustamise soovi tulemusena tekksi portreekunst. Eraldi vajab märkimist Kreeka vaasimaal. Vanemad vaasid on ornamentidega kaetud (muna ja muud vöödid), järgnesid musta figuuriga punasel taustal kujutised, hiljem lisandusid ka muud värvid nagu valge, ning peale seda tuli mustal taustal punased figuurid võimaldades peene pinstliga figuuridele detaile juurde joonistada. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 Vana-Kreeka mööbli materjalideks olid: puit-pähkel, tamm, küpress, seeder ja oliivipuu. Kehvem mööbel kaeti tihti väärtuslikuma puidu vineeriga, metalli või luuga.
kogu keha. Kreeka skulptord hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 4.sajandil eKr taandub skuptuuris pidulil, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhtuama dramaatikatja kasutama rahutumad, maalilsemat vormi, nt SKOPAS. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. "ODAKANDJA", POLYKLEITOS. ATHENA ja ZEUS'i kujud, PHEIDIAS. "KETTAHEITJA", MYRON. HELLENISM 323 eKr-30 pKr Hellenistlik skulptuur muutus toretsevaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata.
ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus ,,Kristuse haudapanek". 1508 asus Rooma, kus pidi kaunistama Vatikanis kolm stanzat (Vatikani lossi piduruumi). I stanza (allkirjade ruum): laevõlvile maalis usu-luule-filosoofia-õiguse allegoorilised figuurid. Seintele nendele figuuridele vastavad pildid: usukangelased, Ateena kool, Parnass (muusade elukoht), õiguse valitsemine. II stanza Heliodorosest, mille tegemisel kasutas õpilaste abi. III tulekahju stanza, mis oli maalitud visandite järgi õpilaste poolt. Talt telliti Sixtuse kabeli jaoks suur vaip, millele pidi tegema kartongid/eskiisid (Peetruse-Pauluse lugu). Leo X tellis talt Vatikanis Laggia (kaarkoda) kaunistus, mida tuntakse Raffaeli piiblina (58 pilti piiblist). Villa Parnesesse maalis ,,Galata triumph"i
Suurt tähelepanu pöörati vormile/figuurile, seega jäi värvidele teisejärguline tähtsus, puudub maaliline ühtne üldkoloriit, enamasti maaliti lokaaltoonidega. Inimese juures oli eeskujuks antiikaja skulptuur, mistõttu inimesed mõjusid maalidel nagu antiiksed marmorkujud- 9 teatraalsed poosid, plastilised, skulpturaalsed. Figuuridele omistati järgnevaid isikuomadusi: rahulikkus, kindlameelsus, tõsidus, väärikus, heroilisus, õilsus. 4.1 Horatiused Horatiused oli rooma patriitsisuguvõsa. Legendi järgi puhkes u. 8. sajandil e. Kr. Horatiuste ja Curatiuste vahel tüli sellepärast, kas tekkivas riigis peaks võim kuuluma Roomale või Alba Longale. Draama on selles, et üks Curatiuste õdedest - Sabina oli abielus ühe Horatiuste vennaga ning üks Horatiuste õdedest - Camilla oli kihlatud ühega Curatiuste vendadest.
Jalgade ja keha asend on nii vastandliikumise kui ka vastandliikumise asendi korral enam-vähem ühesugune, ainult esimesel juhul on tegemist keha liikumisega jalgade suhtes, kuna teisel juhul liigub jalg keha suhtes. Vastandliikumise asendit läheb vaja alati, kui üks partnereist sooritab möödaastet. Paljude sammude juures esinevad vastandliikumine ja vastandliikumise asend korraga. Vastandliikumise asendis sammud on iseloomulikud peaaegu kõigile tango figuuridele. Jalgade töö Iga sammu puhul on tähtis ka see, milline labajala osa on sammu eri faasides põrandaga kontaktis. Sellest sõltub jalalihaste koormus ja liigustuste loomulikkus. Jalgade töö tutvustamise meetod on järgmine: 1. Samm ette, mis on astutud üle kanna ja mille lõpul ei alga ega toimu tõusu päkale, on tähistatud ,,kand". 2. Samm ette, mis on astutud üle kanna ja mille lõpul algab või toimub tõus päkale, on tähistatud ,,kand-päkk".
– 40. aastani Tallinna „Päevalehes”, kus kunstnik tollel perioodil töötas, ent ka mitmetes teistes väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „Pikker”.Feliks Randeli varane looming keskendus eelkõige graafikale. 1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Kubistlik joon ja rütmistatud kompositsioonid saadavad tema loomingut ka hiljem ning on ilmekatena esindatud 50.- 60.-ndate aastate loominguski. Randeli figuuridele on omane selge karakteersus ning karikatuurile sotsiaalkriitiline alatoon. Randeli õpingud kulgesid Venemaal Penza kunstikoolis (1916-1918) ja Pallases Tartus (1919-1921). Kahekümnendatel aastatel töötas ta joonistusõpetajana Väike-Maarja ja Võru gümnaasiumis ning just see periood oli Randelile kui maalikunstnikule kõige õnnelikum. Kubistina saavutas ta kohe oma loomingu kõrgtaseme - "Pühapäev" ja "Kontsert", mõlemad 1924 – kusjuures
Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas kehadele ümaruse illusiooni andmist valguse ja varju abil. Samale teele pöördus lühikese ajaga enamik itaalia maalijaid. Looduslähedus sai maalikunsti lipukirjaks. Toimusid kirglikud vaidlused selle üle, kuidas on õige kujutada loodust. Kui skulptoritel oli olemas teatud traditsioon antiikplastika näol, siis maalijatel need eeskujud praktiliselt puudusid. Üldjoontes oli eesmärk sama, mis skulptoritelgi, kuid kunstiliigi
keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt. 7 Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema
Skulptuuride vanem osa on oletatavasti metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile. Alkamenese tööd pole säilinud, kuid on rooma koopia tema Aia Aphroditest. Theseioni poolt Ateena Nike templi skulptuurid, ilusaim on sandaali jalast võttev Nike ainulaadne on maitse ja virtuoosne tehnika, millega on teostatud jumalanna rikkalikus
Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas kehadele ümaruse illusiooni andmist valguse ja varju abil. Samale teele pöördus lühikese ajaga enamik itaalia maalijaid. Looduslähedus sai maalikunsti lipukirjaks. Toimusid kirglikud vaidlused selle üle, kuidas on õige kujutada loodust. Kui skulptoritel oli olemas teatud traditsioon antiikplastika näol, siis maalijatel need eeskujud praktiliselt puudusid. Üldjoontes oli eesmärk sama, mis skulptoritelgi, kuid kunstiliigi
ülikoolide religioosne jagunemine puudutas teoloogide kõrval ka juriste. Riigikirikud (Anglikaani – 1534 Henry VIII suprematsiooniakt). Usutõe asemele looduse tõde Rene Descartes (1596-1650) Cogito ergo sum Soov mõelda maailm selgeks ajalugu ja esteetika ainult segavad Ürgkaos ja igavik hirmutavad Mos geometricus, geomeetriline meetod Kõik olemasolev püüti taandada lihtsatele geomeetrilistele figuuridele: aiad, tantsud, kindlused, lahingud, ei pääsenud ka õigus 26. Kodifitseerimine õiguse ajaloolises arengus. Meenutame juba tuntud: a. Ur-Nammu seadused b. Toora c. 12 tahvli seadused d. Corpus Iuris Civilis e. Süstematiseeritud f. kehtiv 27. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid . Loomulik vastab loodu korrale Kalvinistid arvasid, et loodus on loomult patune ja ei saa olla jumaliku ilmutuse
olmeline tegevus. 8. * 4 saj eKr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. * Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi . * Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS (reljeefid Halikarnassose mausoleumile). Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. 9. * Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. 5 saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4 saj eKr inimlikkust. * Aktina hakati kujutama ka naisi * PRAXITELES on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Nt Hermes Dionysos-lapsega on tõenäoliselt originaalina säilinud, Aphrodite kuju on aga tuntud arvukate koopiate kaudu * Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak tihti
Prantsusmaa ja National Gallery, London, Inglismaa. K�ik Willem Duysteri tuntud teosed paistavad silma oma k�rge kunstilise taseme poolest. Tema t��de mahlakas, ajastu olustikku kandev v�rvigamma, meisterlikult edasi antud r�ivaste kangafaktuurid ja ilmekad kompositsioonir�tmid muudavad selle kunstniku hollandi vara�anri eredaks n�iteks. Antud kompositsioon, mis on �les ehitatud t�hja ruumi keskele koondunud figuuridele, meenutab teatri misanstseeni. Maal kuulub meistri k�psesse loominguperioodi, mida iseloomustab t�� �htne tonaalsus, lihtne ruumik�sitlus ning Duysterile omane huvi valguse k�sitlemise vastu. Varjud sellel pildil on otsekui t�iendavad tegelased loomas soovitud meeleolu ja atmosf��ri. Teos ei ole liialt koormatud esemetega; kogu t�helepanu on viidud sellel olevatele persoonidele, pannes m�istatama nende maailma, olemust ja kokkusaamise p�hjusi. Salap�rane
kreeka vaasimaalis tuuakse välja mitmeid eri stiile, tavaliselt kuulub vaasimaal tarbekusti alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla. kõige varajasem teaadolev stiil on geomeetriline stiil. peamiseks kaunistuselemendiks on geomeetrilised kujundid, võib kohata ka taim ja loom kujusid kuid need on väga üldistavad. Sageli rakendatud ka meander mustrit. mustafiguurilime vasimaalikunst on ülesehitatud figuuridele ja inimkujudele. figuurid on värvitud musta lakiga, seda on peetud suursugusemaks stiiliks, paljuon kujutatud jumalaid. nüüd hakkavad vaasimaalimeistrid oma teoseid ka allkirjastama. sageli on neid kaunistatud mitmekesi, seega võib näha 3-4 allkirja. Kõige tuntum vaasimaal on suur krateer, mis leiti kesk-itaaliast toscanast, seda kutsutakse leidja järgi francois vaasiks. seal on mitme vööndina arvukalt kujutisi homerose eepostest. punasefiguurline stiil tekib juba 6
metoobid, mis on teostatud tugevas kõrgreljeefis. 1687. aastal sai Parthenon kannatata, kui veneetslased Ateenat piirasid ja paljud skulptuurid hävinesid. Alles Parthenoni viilu figuurides on avastatud naisekeha ilu, sest seni kujutati neid mehelike vormidega. Teine Pheidiase töö oli Zeusi kuju Olümpia templis – 13 m kõrge, hävinud, kullast ja elevandiluust. Skulptuurides väärikus ühineb iluga. Pheidiase figuuridele iseloomulik: keha toetub oma raskusega ühele jalala, teine jalg asetseb vabalt, rõivastus langeb sirgetes voltides alla, vaba jalg tuleb natuke riide alt esile. Alkamenese tööd pole säilinud, kuid on rooma koopia tema Aia Aphroditest. Theseioni poolt Ateena Nike templi skulptuurid, ilusaim on sandaali jalast võttev Nike – ainulaadne on maitse ja virtuoosne tehnika, millega on
Esiplaanil olevad figuurid peaaegu täisplastilised, tagapool pinnalise mad. * Trajanuse sammas Roo mas, Trajanuse foorumi juures. 40 m k õrge sa mba tipus keisri kuju. Reljeefsed ribad võitlusest daaklastega (rume enlastega) p õi muvad ümber samba, reljeefiriba pikkus 200 m. Maalikunst Tähtsai m oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvel maali. Ka siin on Kreeka kunsti m õjud suured. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka m ütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, p üüti luua ruumilise sügavuse muljet. Roo ma seinamaalis eristatakse neli stiili: 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist mar m orit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava j ärg misse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sa mbad.
kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi. Kui Rooma riik vallutas Kreeka, Kreeka kunst alistas omakorda Rooma. Rooma toodi laevadega Kreekast tuhandeid skulptuure, kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid Roomas välja kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala: portreed ja ajaloolised reljeefid. (Nt. Cicero büst
võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. (Kriisitundest joobumusse pääsu otsides sai kujurite üheks lemmikmotiiviks veinijumal Dionysos, kes peab koos kaaslastega meeletut prassingut. Nii Dionysose kui tema saatjate kujud rabavad sageli suurte mõõtmete ja naturalismiga.) Jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" kodanike idealiseeritud üldistavad kujud loovutasid koha naturalistlikele figuuridele ja portreedele, milles rõhutati kujutatava isiku individuaalsust. Loodi kujusid ja reljeefe igas vanuses inimestest, imikutest nõtrade raukadeni; meisterlikult anti edasi etnilisi iseärasusi. Pergamoni koolkonna kuulsaim ja suurepäraseim teos oli Zeusi altar, mida ümbritses 2,3 meetrit kõrge ja 130 meetrit pikk friis. Sellel on kujutatud jumalate võitlust gigantidega. Pergamoni altaris on ilmekalt näha hellenistliku plastika üldised tunnused püüe tohutute
roht- ja puhmastaimi - lavendlit, rosmariini, münti, tüümiani; hiljem levis soodsa kliima tõttu pukspuu, mis tänaseni rohket kasutamist leiab. Sisepinnad soovitas ta täita lilledega - kannikeste, levkoide, võõrasemade või maikellukestega, seejuures mitte segu, vaid ainult üht sorti lilledega. Ümber parteri üksikosade tuli kasutada värvilist killustikku või liiva, et tagada hea väljanägemine erinevatel aastaaegadel. Lisaks pukspuust pügatud figuuridele kasutati ka kivikujusid, obeliske, püramiide, marmorist või mõnest poolvääriskivist kaunistusi. Erinevate mustrite valimine, taimede, värvide ja teiste kasutatud elementide harmooniline kooskõla olid efektse parteri loomise eeldusteks, mis oli nauditav eelkõige ülalt vaadatuna. Claude Mollet (u 1563 - u 1650) oli Henry IV ajal Fontainebleau aednik, andis välja samuti aiandusalase raamatu, kus toetub paljuski de Serresele. Mollet soovitas kasutada erinevatel
annaabi.ee 
