Sixtuse madonna - Pildianalüüs (2)
Raffael: Sixtuse madonna
Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss)
Raffael: Sixtuse madonna
Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss)
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
Silmapiir on asetatud silmadest veidi
kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et
Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks
taevas.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
Silmapiir on asetatud silmadest veidi
kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et
Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks
taevas.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
Silmapiir on asetatud silmadest veidi
kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et
Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks
taevas.
RUUMI ORGANISEERIMINE >
Selge ja suletud kompositsioon - maali
külgedel asuvad keskmesse pööratud
figuurid. Üleval servas
asetsevad kompositsiooni raamivad
drapeeringud.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
Silmapiir on asetatud silmadest veidi
kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et
Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks
taevas.
RUUMI ORGANISEERIMINE >
Selge ja suletud kompositsioon - maali
külgedel asuvad keskmesse pööratud
figuurid. Üleval servas
asetsevad kompositsiooni raamivad
drapeeringud.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
Silmapiir on asetatud silmadest veidi
kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et
Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks
taevas.
RUUMI ORGANISEERIMINE >
Selge ja suletud kompositsioon - maali
külgedel asuvad keskmesse pööratud
figuurid. Üleval servas
asetsevad kompositsiooni raamivad
drapeeringud.
SÜMMEETRIA >
Sümmeetriline kompositsioon.
Sümmeetria on antud kompositsiooni
tasakaalustavaks elemendiks.
FORMAAT >
Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
RUUM >
Kaheplaaniline kompositsioon.
Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani
figuuridele.
KOMPOSITSIOONILINE
KESKPUNKT >
Rõhk maali tsentris - Maarjal ja
Jeesuslapsel.
Kolmnurkne kompositsioon, keskel
kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel
madalad põlvitavad figuurid.
Silmapiir on asetatud silmadest veidi
kõrgemale, seetõttu jääb mulje, et
Maarja seisab kõrgemal, nagu hõljuks
taevas.
RUUMI ORGANISEERIMINE >
Selge ja suletud kompositsioon - maali
külgedel asuvad keskmesse pööratud
figuurid. Üleval servas
asetsevad kompositsiooni raamivad
drapeeringud.
SÜMMEETRIA >
Sümmeetriline kompositsioon.
Sümmeetria on antud kompositsiooni
tasakaalustavaks elemendiks.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pindadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pindadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
VÄRV >
Värvide ühtlane, küllastunud ja soe
üldtoon.
Värvi selgus ja maitsekas käsitlus
(punase ja sinise harmooniline
kõrvutamine, helesinine aktsent Barbara
varrukal).
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
VÄRV >
Värvide ühtlane, küllastunud ja soe
üldtoon.
Värvi selgus ja maitsekas käsitlus
(punase ja sinise harmooniline
kõrvutamine, helesinine aktsent Barbara
varrukal).
DÜNAAMIKA >
Staatiline ja rahulik.
Vertikaalsed jõujooned.
RÜTM >
Väljapeetud suured pinnad vahelduvad
detailirikaste pidadega.
Tundlik värvirütm - heledate-tumedate
toonide vaheldumine.
KONTRASTID >
Maalilise ja joone kontrastsus - tausta ja
figuuride harmooniline vastandamine.
Värvikontrastsus - tugev kollane,
tumesinine ja punane heledal taustal.
VALGUS - VARI >
Figuurid ja riided on tugevalt
modelleeritud valguse-varjuga,
eendudes tugevalt tasapinnalisest
taustast.
VÄRV >
Värvide ühtlane, küllastunud ja soe
üldtoon.
Värvi selgus ja maitsekas käsitlus
(punase ja sinise harmooniline
kõrvutamine, helesinine aktsent Barbara
varrukal).
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
Raffaeli kompositsiooniline lahendus
annab edasi teose idee.
Idealiseerimine ja üldistamine on
jõudnud kõrgeima tasandini - pole
kadunud side reaalse maailma ja
inimtunnetega.
TERVIKLIKKUS >
Üksikosad alluvad tervikule, ent pole
samas kaotanud iseseisvat väärtust.
Vormi üldine käsitlus.
Raffaeli kompositsiooniline lahendus
annab edasi teose idee.
Idealiseerimine ja üldistamine on
jõudnud kõrgeima tasandini - pole
kadunud side reaalse maailma ja
inimtunnetega.
Sarnased õppematerjalid
![Pildianalüüs]()
2
doc
Pildianalüüs
Pildi analüüs
Michelangelo ,,Tormento di sant'Antonio"
Esimene teadaolev Michelangelo maal, mille ta maalis
arvatavasti 12 või 13 aastaselt. Praegu asub see maal
Ameerikas, Kimbell Art muuseumis.
Pildil on kujutatud maastikulist tausta ning fookuses on õhus
hõljuvad figuurid. Figuurideks on Püha Antonio, keda rebitakse
põrguloomade poolt lõhki.
· Formaat: vertikaalne, kõrgusesse pürgiv
· Ruum: tagaplaan teisejärguline, fookus figuuridel
· Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris
Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune
kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi
põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio
nagu hõljuks taevas
· Ruumi organiseerimine: selge, maali kujud on keskmesse
pööratud.
· Sümmeetria: sümmeetriline kompositsioon
· Dünaamika: jõuline, tegev
· Rütm: suured pinnad vahelduvad väikeste detailsete
pindadega
![Kunstiajaloo ajatabel]()
12
odt
Kunstiajaloo ajatabel
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud
13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik,
viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm,
veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita,
14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik
saavutamisvajadus.
15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur:
kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472)
pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446)
![Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015]()
66
pdf
Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)
loomingus on „Pietà“ Rooma Peetri kirikus (1500).
● A. 1504 valmis kolossaalne marmorist „Taavet“ (ca 5, m; seisis algselt Palazzo Vecchio
ees Piazza della Signoria’l), teos, mis sümboliseerib Firenze vabadust, renessanssinimese
võitleja ideaaltüüp. „Taavet“ tähistab uut arengut terves kõrgrenessansi plastikas. Taavetit on
kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja
ilmekas.
● Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9
freskot (5 väiksemat, 4 suuremat), mis kujutavad maailmaloomist ja Noa lugu. Peastseene
ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; kolmnurksetesse
võlvisiiludesse akende kohal on Kristuse eelkäijad. Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva
ajaloost. Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350
üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi.
![Kompositsioon ja värviõpetus konspekt]()
32
doc
Kompositsioon ja värviõpetus konspekt
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON
VALGUS
Mida Päike kiirgab?
Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest.
Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780
nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus.
Mis on päikesetuul?
Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja
see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev
vaatepilt.
Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad
need neutriinod ja gammad samamoodi?
Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse
kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see
just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi.
1
![Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester]()
16
doc
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
Tuntuim, Ateena kool, 1509, Stanza della Stegnatura paikneb Paavst Julius II tööruumis. Rekonstruktsioon
antiiksest kultuurist Maali keskel on kujutatud antiikfilosoofe Platonit ja Aristotelest vestlemas.
Tsentraalperspektiiv. Vestlevad inimesed on paigutatud kindlatesse gruppidesse.Samas jätab sundimatu
mulje. Kasutas õpilaste abi.
Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid.
Sixtuse Madonna. 1512 Tema madonnapiltidest hoovab õrna emaarmastust. Neil maalidel paiknevad
figuurid kolmnurkse rühmana.
Raffaeli olukord muutus 1513. a Leo X troonileastumisega. Uus paavst lausa külvas Raffaeli töödega üle. Et
toime tulla kõigi talle antud tohutute ülesannetega, oli Raffael sunnitud kasutama õpilaste abi. Tööga
ülekoormatus põhjustas Raffaeli originaaltööde hulga vähenemise.
Borgo tulekahju, 1514, Raffaeli eskiis, meisrid Giulio Romano juhatusel. Täiusliku lihasgrupid
![kunstiajalugu renessansist romantismini]()
38
docx
kunstiajalugu renessansist romantismini
● RAFFAEL:
* eelkõige maalija (renessansi kõige meisterlikum?), tahvelmaalid
tähtsaimad
* töötas paavstide heaks
* kasutas hulgaliselt õpilaste abi
* Raffaeli inimene = klassikaline ilu
* töödes rahu, harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja
dramaatilisuse, keha ja vaimu vahel
* lemmikmotiiviks Madonna (ülistab → emaarmastus, naiselik õrnus)
* kompa sümmeetriline või kolmnurkne: keskel tähtsaim, kõrgemal,
madalamal vähem tähtsam
* teema tähtsam kui detailid, maastik ja ümbritseb tagaplaanil
üksikfiguuride ja paigutus kooskõlas pildi iseloomuga
* eemaldus töödes reaalsest maailmast, kuid side säilis (idealiseerimine
ja üldistamine nõnda kõrgel tasemel, et side ei kao)
* “Ateena kool”
![Barokk-kunst]()
30
docx
Barokk-kunst
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid
Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine
roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus
illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede
barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse.
Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus.
Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja
ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel
puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid
– nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine.
Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus.
Barokk stiili- ja ajastumõistena:
o Kinnistis stii
![Kordamine kunstiajaloo eksamiks]()
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused
1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited.
· Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on
olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja
profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse
kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel
religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri
olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati
olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline
tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel
(ansam
Meedia
Kommentaarid (2)
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 43 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vixik
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid