Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset kasutamist ei teata. Üle 600 inimfiguuri, pluss u 300 hobust jne. Tegelaste juures ääremärkused. 68,3m pikk. 1) M(H?)alberstadti vaibad: a) Aabrahami vaip, u 1150 1,2x 10,65 b) Apostlite vaip. 1170- 75 1,18x 8,85m c) Karl Suure vaip 1230-40. Gerona kirik: u 1100. Tekstiil, mis on lõigatud tükkideks (Nürnbergis, Lyonis, Londonis tükke). Tugeva Bütsantsi mõjuga võitlevate deemonite figuuridega. 12.saj pakub telgedel kootud vaipu püst-, vertikaal või horisontaalsetel telgedel. Arvatakse, et umbes 8.saj tõid araablased Euroopasse lõimevaibad. NB! Koelõngade arvu järgi loetakse väärtust: neid 8-30. Tänapäeval värvimõju on kadunud. Must kadunud, roh muutunud siniseks jne. Napoleon lasi vaiba Pariisi tuua, sealt Inglismaale. Hitler tahtis endale. 1) Halberstadti St Miikaeli kirikus: Kõik kolm on lõimevaibad, suhteliselt hästi säilinud.
Kindlusele omased sõjalised jooned puuduvad. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Chambord'i loss Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist. Kui päikesekiired langevad läbi akende galeriisse, siis on tulemus meeliülendav. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Troonisaal on kõige meeldejäävam ruum Napoleoni eluruumidest. Tänapäeval on Fontainebleau loss pühendatud Napoleoni mälestusele. Fontainebleau loss Napoliooni troonisaal ja peeglite saal Château d'Amboise Kuninglik Château d'Amboise on paksult täis Prantsusmaa ajalugu. Tänapäeval on säilinud umbes viiendik kunagisest Charles II ajastu hiilgusest. Amboise' lossi Püha Hubertuse kabelis asub Leonardo da Vinci haud.
- Tehti pronksist, marmorist, sidrunipuust ja isegi hõbedast - Jalad olid kaunistatud lõvi ja pantri pea ja käppadega, hiljem täisfiguuridega- trapezafoorid · TOOLID - Sirgete ja paindus jalgadega troonid - Punutud ja puust trummtugitoolid - Kastisarnased punutud istmed - Puust või rauast ristjalgadega iste · SEINAMAALINGU STIILID 1) Inkrustatsioonistiil kujutati valdavalt ehitisi 2) Perspektiivne illusionism ehitised koos maasike ja figuuridega 3) Ornamentaalne Pompej stiil suued maalitud kangakudet imiteerivad paneelid, mille sisse maaliti raamistsse pilt(figuur,maastik) 4) Realistlik stiil realistlikud seltskonna stseenid või mütoloogilised lood, ehitise või looduse foonil. Toolid Lambid Vana-Rooma mosaiik mustrid
jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. · Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolisemaali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone. · Tema töödes avaldus see suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus, mille tõttu kaasaegsed nägid temas uue ajastu rajajat maalikunstis. Maalid ,,Armastuseaed"
Bayeri akendeks kuna need on Bayeri valitseja Ludwig I poolt kingitud. · Üks kiriku aardeid on kõrge altar, mis paigaldati 1322. aastal. See koosneb 15 jala pikkusest mustast marmorplaadist, küljed ja altariesine on kaetud valge marmori nisside ja ornamentidega ning Neitsi Maarja figuuridega. · Kõige tähtsamaks kunstiteoseks katedraalis peetakse Kolme Kuninga Laegast, mis on 13.sajandist pärinev suur kuldne sarkofaag. · Ja suurimaks LääneMaailma reliikviaks peetakse Kolme Targa luid ja nende 2000 aasta vanuseid riideid, mis juhtumisi asuvad Kölni katedraalis. Kirikul on 11 kella, millest neli on keskaegsed. Neist esimene Kölni katedraali kell (Kolme Kuninga Kell) valmistati aastal 1418 ja paigaldati 1437 ning see kaalus 3,8 tonni.
renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva
· Pääses mõjule Rubensi puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. · Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka LääneEuroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. · Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. · Rubens ühendas ehtsa ajaloolise maali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. · Rubensi kõigis naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. · Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Loomingu eripära · Rubens oli mitmekülgne kunstnik, ta maalis: altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maalie ning usuteemalisi kompositisioone.
Albrecht Dürer [Albreht Düürer] o Kunstnik ja teadlane, graafikutehnikate võimaluste avardaja. o Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud saksalike traditsioonidega. o Puulõikesarjad, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. o Tema täiuslikumad maalid valmisid tema viimastel eluaastatel, näiteks mitmed portreed ja kaheosaline tahvelmaal nelja apostli elusuuruste figuuridega. · Tööd: o Dürer on esimene kunstnik, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel. o Vasegravüüridel ,,Rüütel, surm ja kurat" ja ,,Menanhoolia" võib paljude detailide hulgast leida Dürerit ennast. o ,,Püha Hieronymus". Vasegravüür. o ,,Neitsi Maarja sündimine" o ,,Autoportree maastikuga" o Pattulangemine, Paradiisist väljaajamine. Puulõikesarjast ,,Väike passioon". o ,,Ninasarvik"
· peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal)
tugevus, kannatlikkus see neiu lihtsalt pidi olema reaalses elus üdinisti hea ja positiivne naine. Minus vähemalt tekitas see skulptuur ainult häid mõtteid. Teiseks minu lemmikuks " mälestuskilde" (1968). See oli väga huvitav kokkupanek inimeste tegevustest ja emotsioonidest, mis neid valdasid.. Omamoodi mosaiikne teos. Kui seda esimest korda vaatasin, ei süvenenud väga, kuna tundus selline kastikeste lappimine üksteise peale, kuidagi vägivaldselt vahele surutud inimeste figuuridega, mis ise ka tundusid sellised üksluised ja tuimad. Kuid hiljem uuesti mööda minnes hakkas tunduma nagu iga inimesekene seal vahel vaataks mulle otsa ja näitaks midagi endast. Järsku tundusid nad kõik väga elavad, kuid erinevast eelmisest lemmikust olid nad kõik kurvad ja kohati isegi meeleheitel, Tundus nagu nad olid elanud rasket elu, nad näisid kurnatud ja väga väsinud. Mulle jättis see kompositsioon kuidagi väga kurva meel, . kuna need panid tõepoolest mõtlema selle üle,
Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja hõbeda kasutusviis, mille puhul väärismetallist traat joodetakse metallalusele, millele on puistatud metallipuru. Traadist ja metallipurust sai punuda ehteid. Email klaasitaoline värviline mass Kõrgsulatus- metallplaadile joodetakse kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at
ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on
Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga. *Jean Francois Millet kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike ,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid. *Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad, Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.) Maalis ainult seda mida silma nägi. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmorti kujutamist.
Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3. Aleksander Vardi maal ,,Suplejad" See looming valmis aastal 1939 ning on tehtud õli lõuendil
Postimpressionism Vincent van Gogh(1853-1890) Hollandi maalikunstnik 15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus,
Seejärel asus elama Moskvasse, kus maalib mitmeid töid ajaloost. Tuntuimad on ,,Ivan Julm pojaga" ja ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile". Maal ,,Ivan Julm pojaga" kujutab vene tsaari, kes vihahoos tappis oma poja. Esiplaanile on toodud meisterlikult väljendatud meeleheide mõrtsuka näol. Taibates, mida ta on teinud, surub tsaar poega enese vastu ja on endal pool nägu verega määrinud. ,,Zaporoozlased..." on suure hulga figuuridega kompositsioon, kus on jäädvustatud vabadust armastavad inimesed, uhkus ja enesekindlus, veendumus oma jõus paistab kõigis maalile jäädvustatud figuurides. Maalilt torkab silma kunstniku oskus inimtundeid edasi anda. Sellemaali ostis erakordselt suure summa (35000.- rubla) eest Aleksander III. 1887.a. purunes Repini perekond, kaks vanemat tütart jäid isa juurde ja kaks nooremat last ema juurde. Samal aastal kaugeneb Repin ka peredviznikutest, süüdistades neid bürokraatias.
,,Põrgu" 1930-1932 Eduard Wiiralti ,,Põrgu" on teos, millest on väga palju räägitud ka väljaspool kunstiajaloo raamatuid. ,,Põrgu" on sattunud kõneaineks nii hinnarekordite löömise kui kunstivarguse tõttu ning tundub, et ka lihtsalt näitusesaalis seinal rippudes, äratab see töö tähelepanu ja ärgitab seisukohta võtma. Töö on tehtud vasegravüüri tehnikas. 6 6 ,,Põrgu" , http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing/newwin/hor/pic_id-2045 "Kabaree" 1931 ,,Kabaree" kui figuuridega täidetud teos sarnaneb ,,Põrguga" nii visuaalselt kui temaatiliselt, ent erinevalt viimasest iseloomustab ,,Kabareed" kunstiteadlase Mai Levini sõnul pildi sisse viiv perspektiiv ning selles on rohkem jutustuslikkust ja alateadvuse hoovust. ,,Kabarees" põimuvad sürrealismi ja saksa ekspressionismi mõjud, kuid see jääb siiski Wiiralti suurepäraseks ja omanäoliseks loomeaktiks, milles mõju andvad suunad on sünteesitud vaid talle omaselt. Pealtnäha paheline
Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renesansslike palazzode jooned. Väga palju tornikesi ja korstnaid. ,,Fotainebleau loss" Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmoristornamentika ja figuuridega (pikad jäsemed, saledad kehad ja väikesed pead). ,,Chenonceaux' loss" Üks osa lossist on ehitatud veest kõrgemale (nagu sild), ilmselt selleks, et üleujutuste ajal maja kahjustada ei saaks. PIERRE LESCOT ,,Louvre'i loss Pariisis" Eeskujuks võetud keskaegseid linnusetorne. Kasutatud ainult Itaalia renesanssist pärinevaid detaile.Tervik on tasakaalus. Paljususes säilib ühtsus.
jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega. Olulisemad esindajad: Tizian, Giorgione, Tintorello. Firenze koolkond: kõige tähtsam oli figuur, keha, mida püüti maalida väga täpselt, rõhku pandi perspektiivile ja täpsusele, erinevalt Veneetsia koolkonnast ei panda rõhku värvidele ja taustale. Tähtsamad esindajad: Da Vinci, Botticelli, Allori, Michelangelo. 5) Leonardo Da Vinci (1452-1519) tegutses Firenzes, Milanos ja Roomas, (Prantsusmaal). Tegeles maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri ja teadusega
protsessiooni. Punane, kuldne ja pruun koloriit loovad piduliku õhustiku, mida kunstiajaloolased on interpreteerinud ülistusena reaalse maailma ilule. ''Surmatantsu'' tekkeks andis tõuke Euroopat haaranud katkuepideemiad. Maalil on sümboliseeritud erinevast klassist inimeste võrdsust ja jõuetust surma ees. Sellel on kujutatud erinevate ühiskonnakihtide tantsurivi alustades piiskopist ning lõpetades kõige madalama seisuse ehk orjaga. Tantsivate figuuridega on vaheldumisi tantsimas luukered, kes sümboliseerivad surma. Pildi all on tekst neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale on loo seletamiseks pildid. Maali iseloomustab kõige enam ladinakeelne väljend ''mementi mori'', mis tõlkes tähendab ''mäleta, et sa oled surelik''. Arvan, et ''Surmatants'' oli omal ajal ja ka kaasajal suurepäraselt fatalismi illustreeriv suurteos, teadustamaks piltlikult kõigile inimestele, et pole oluline kes sa oled või palju sul
ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm · Lucia Corrain "Renessanss kunst ja kunstnikud"
olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreed ja kodused olmestseenid on need, mille puhul võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Tema maalilaadi iseloomustavad lopsakate figuuridega jutustava sisuga suurkompositsioonid. Värvid on säravad, kujutatud tegelaste poosid dünaamilised. Eriti armastas Rubens kujutada täidlasi alasti naisfiguure. Tema maalid olid: "Kristuse ristilt mahavõtmine", 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de' Medici ülesandel 16211625 naise elu kujutavad pildid on barokk-kunsti suurimad meistriteosed, "Jeesuslapse kummardamine",
majusklitest. ) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier' kloostrikirik Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud,
karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide sek. Elementide kuhjamine- nt pilaster, poolsammas, sulptuurid katuse servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · I ehitised kirikud · Fassaadi ehitised eenduvad ja taanduvad osad · Mõnik. Fassaadipind kaare kujul. Astmeline või lainel. · 3 korrust ühendas valuut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehiviilud · Uudne- ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhidektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid Carlo Maderna 1556-1629 · Rooma pühapeetri kiriku juurdeehitus- fassaad · Ladina risti kujuline · Üks ssurimaid sakraalhooneid maailmas
Veenus- naise ideaal. Hellenistlik arhitektuur: teatrid ehitati alla orgudesse, väga suured, pinkide read mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr. Ees on sambad, kaunistatud marmoriga, laes kassetid
(saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalseltmõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee] (1819-1877). Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet ´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süeesid.
karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid katuste servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · Esim ehitised kirikud · Fassaadi ehtisid eenduvad ja taanduvad osad · Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline
Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist. Kase vaatepunkt oli kõrge ja tema vaateväli avar. Ta armastas täpsust ja tegi tihti elust-olust statistikaid, ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt.
· PSC (Picture Comminication Symbols) · BLISS sümbolid · (Lihtsustatud) viiped · Tehnilised kommunikatsiooni abivahendid (kõnekommunikaatorid) esemeline kommunikatsioon foto- ja piltkommunikatsioon LÖB süsteem · "koosneb 60 lihtsast piktograafjoonisest (sümbolist), mis on hõlbsasti mõistetavad. Sobib suhtlusõppe alustamiseks." (Väljataga 2009: 32) Piktogrammid (PIC) · musta taustaga valgete figuuridega sümbol piltkiri. PIC sümbolid on selgepiirilised, hästi tajutavad ja mõistetavad ning neid on lihtne kasutada. (Väljataga 2009: 33) PCS (Picture Communication Symbols) e piltidesümbolsüsteem on graafilised märgisüsteemid, mis põhinevad enam kui 3000 lihtsalt piirjoonte abil kujundatud tähisel http://www.mayer-johnson.com/2002-pcs-addendum-library BLISS sümbolid (http://www.blissymbolics.us/) house wheel sun electric
Taustasinine mõjub killustunud peegli või klaasina. Tähelepanu on pööratud figuuridele, taust on neid toetamas. Täielikult juba kubismile viitab naiste jalge ees asuv natüürmordi osa puuviljavaagen, kus puuviljad on juba täielikult geomeetrilistele kujunditele taandatud. Võib öelda, et teos mõjub vaataja suhtes pigem ründavana, avades diskussiooni uute ja vanade kujutamisviiside ning kunsti uute suundade üle. Kompositsiooniliselt on tegemist vaid esiplaanil asuvate figuuridega, mille tausta moodustab vaid eri toonides sinine värv. Teos on üheplaaniline ka üksteisest tagapoole maalitud naised mõjuvad üheplaaniliselt. Formaadilt on tegemist suuremõõtmelise ning ka suurejooneliselt mõjuva maaliga koos elusuuruste naisfiguuridega. Vormid on pinnalised, geomeetrilised. Kompositsioon on pigem sümmeetriline. Värvivalikult, nagu öeldud, on maal külm, mida toetab soe pruun. Domineerib külm nahavärv, millele vastandub külm taustasinine
Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja.Kõik nad on üksikud. *Linnamiljöö: Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil lendas pakkimispaberit/ tühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor/ pole parkimisplatse – autod peavad seisma tänava ääres/ põhjapoolsed korterid on alati ilma päikeseta/ kinnised ja sünged siseõued/ vähe puid, põõsaid, tuult ja päikest/ majad on otse tänava ääres/ tänaval sõidavad autod/ käib igavene müra ja äri terve päev läbi/ õhk on heitgaasidest tulvil/ iga mõnekümne
merelaineteks. Kuulsaimad maalikunstnikud Gustav Klimt, Alphonse Mucha. Gustav Klimt (1862-1918) Austria kunstnik. Õppis arhitektuuri dekoraatoriks, kuid sai maailmakuulsaks maalikunstnikuna. Loomingu algperioodil süüdistati tema teoseid pornograafias. Figuurid on tihti erootilistes poosides, palju on alasti naisi. Maalis Viini kõrgseltskonna daame. Naise tüüp on sale, elegantne ja peente näojoontega. Maale täidavad rikkalikud ornamendid, mis sulavad figuuridega kokku. Armastab eriliselt kollaseid ja kuldseid värvitoone.
1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega
Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile. Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud/ Tänavad olid inimesi täis/ Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne/ Liikuvate figuuridega küllastatud maastik/ Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna/ Asfaldil lendas pakkimispaberit/ tühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor/ pole parkimisplatse autod peavad seisma tänava ääres/ põhjapoolsed korterid on alati ilma päikeseta/ kinnised ja sünged siseõued/ vähe puid, põõsaid, tuult ja päikest/ majad on otse tänava ääres/ tänaval sõidavad autod/ käib igavene müra ja äri terve päev läbi/ õhk
Luulik Kokamäe loomingu algperioodi kuuluvad lüürilise kallakuga realistlikud portreed, milles ta jätkas Eesti portreemaali häid traditsioone. Sellest perioodist on maalid Inge Teder 1957, Imbi 1959, Inna Taarna 1961, baleriin Elonna Spriit 1963 (kõik EKM). Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne. 1981 sai ta Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Hulgaliste näituste seast on meeldejäävamad 1979. a. Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis ja 1991. a. Tartu Kunstimuuseumis asetleidnud näitused. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.com www.navitrolla.ee www.eppmaria.ee
Mida kaugem, seda tihedamaks muutub muster. Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga. 2. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid! Enne kui tuntakse ära vorm, toimub nägemisvälja liigendamine e. kujutise osade väljaeraldamine (segregation). See protsess hõlmab nt figuuri ja fooni eraldamise (mis iseenesest ei tulene proksimaalsest stiimulist, vaid juba tajusüsteemi tööst, - nagu näitavad katsed pööratavate figuuridega (reversible figures) ajaline vastastoime!) Kuidas seostub maksimaalse sarnasuse/tõenäosuse printsiip tajulise grupeerimisega? Kui näeme mingit pilti, siis kõigepealt eraldame sellest mingi osa. Tajusüsteemis on erinevad osakonnad, mis tegelevad erinevate küsimustega. Heajätkuvuse printsiip pole võimalik, et kaks ruutu saavad kokku niimoodi, et nad oleksid ühtekuuluvad. 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid?
Iseloomustas linnaosa, kus olid suured ja kõrged majad, kus elas palju erinevaid inimesi, kuid kus mitte keegi üksteist otseselt ei tunne. Pilt oli, aga häält ei olnud. Mõningad näited linnamiljööd iseloomustavaid detaile: “Lagedale maastikule rajati grupp kunstilisi objekte, mis võbelesid, häälitsesid ja liikusid, need olid punased torud. Tänavad olid inimesi täis. Maja täis inimesi, kes üksteist ei tunne. Liikuvate figuuridega küllastatud maastik. Majades oli hiiresita ja toiduainete lõhna. Asfaldil lendas pakkimispaberit. Ttühjal ristteel funktsioneeris valgusfoor, pole parkimisplatse – autod peavad seisma tänava ääres. Põhjapoolsed korterid on alati ilma päikeseta. Kinnised ja sünged siseõued. Vähe puid, põõsaid, tuult ja päikest. Majad on otse tänava ääres. Tänaval sõidavad autod. Käib igavene müra ja äri terve päev läbi. Õhk on heitgaasidest tulvil
rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Selle näiteks on Antwerpenis antiikteemadel loodud tööd "Maa ja vee liit", "Amatsoonide lahing", "Venus ja Adonis" ning arvukad bakhanaalid. Vanakreeka mütoloogia teemalistel maalidel eelistas Rubens kujutada paljude liikuvate figuuridega stseene, näiteks "Amatsoonide lahing" ja "Leukippose tütarde röövimine". Tema jumalate ja kangelaste kujutised, näiteks "Joobnud Herakles" ja "Diana kojutulek" on väljendusjõulised nagu antiiksedki teosed. Selle perioodi (1621–30) suurim ettevõtmine oli 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria, mille Rubens maalis Prantsuse kuninga Henri IV abikaasa Maria de' Medici ülesandel 1621–25. Need Louvre’is säilitatavad maalid kujutavad stseene Maria de' Medici elust
Arent Passer. Kujur ja arhitekt. Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. ,,Õiglus" ,,Rahu" 16. Millised uued lossid rajati 16. Saj Prantsusmaale? Loire'i oru lossid. Ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Lossil pole kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Fontainebleau loss. Lossi siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis. Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. 17. Teeme vahet 3 sambal ( joonia, dooria, korintos). Kirjelda. Joonia sammas. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on
Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid-jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliiviõli säilitamiseks. Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 e. K. r olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid. Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Oma moodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele ja paluti neid. Sealt arenes välja ka arstiteadus, sest preestrid ravisid inimesi. Arhitektuur Kreeka arhitektuuri üle võime otsustada peamiselt kreeklaste templite ja avalike hoonete järgi.
Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa: o Saint-Sernin kirik- palverändurite kirik, pikihoone 5 lööviline, põikihoone 3 lööviline, läänetornid puuduvad, kuid nelitise kohal suur ja võimas torn. Lääne-Prantsusmaal: mõjutusi saadud islami kultuurist. o Poitiers kirik-jumalaema kirik. Löövid väljaspoolt kaetud väikeste kuplitega (omane islami usule). Portaalid kaetud figuuridega. Väga rikkalikult kaunistatud. Sees ümarvõlvid. Ida-Prantsusmaa: o Citeaux- tsistertslaste emakirik. Lihtne ilma tornideta kirik. Ühelööviline, ei ole liigseid kaunistusi. o Cluny- seal asus benediktlaste klooster. Omal ajal suurim kristlik pühakoda. 5 lööviline põhikirik, 3 lööviline eelkirik, idas kaks põikihoonet. Nelitise kohal suur ja võimas torn. Lammutati suure
Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. ) Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. KAROLINGIDE KUNST 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike
8. Mis on MINIATUURMAAL? Kui suure osa see raamatu leheküljest kattis, mida seal kujutati ja missuguseid värve kasutati? Raamatu illustratsioon, täitis terve lehekülje ning kasutati erksaid guaššvärve, täiendati kulla ja hõbedaga, kujutati ka inimfiguure. 9. Kes või mis on Ada käsikiri? Käsikiri, mis kirjutati abtiss Ada jaoks 10. Iseloomusta karolingide skulptuuri? Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned 11. Missugust rõivastust kandis kuningas pidulikel juhtudel? Miks kuulusid naiste rõivaste juurde sallid ja loorid? Mis toonis kandsid rõivaid suursugused inimesed ja talupojad? Kuningas pidulikel juhtudel: maani ulatuv rüü, kroon ja võimusümbolid. Sallid ja loorid aitasid naistel keha varjata, seda nõudis kristlik komme. Suursugused inimesed sai kasutada erksaid kangaid. Talupojad kandsid pikki pükse ja kiltitaolist kuube. Naised kandsid särgilaadset kleiti.
kõrgreljeefil esitatud kujud lähevad pinnaliseks aste-astmelt. Ara Pacis Augustae (Augustuse Rahu altar); 13.-9. a. eKr. Keiser Augustuse poolt rahujumalannale pühendatud altar, on esimesi tähelepanuväärseid rooma reljeefkunsti näiteid. Säilinud osade järgi saab seda teost kirjeldada, teadaolevalt ümbritses altarit müür, mille pikkuseks oli 11,6 m ja laiuseks 10,6 m. Välismüüri ülemises osas olnud friis oli kaunistatud figuuridega, alumine pool müürist aga ornamentidega. Friisil kujutati mitmesuguseid jumalusi, ka keirsrit oma perega, preestrid jt. olulised tegelased, sammumas ühiselt pidulikus rongkäigus. Eeskujuks sellele tööle arvatakse olevat Ateena Parthenoni friisi. Töö teostus on peen ja meisterlik, kujutisele on püütud anda ka perspektiivilist sügavust, st. seda, et figuure on püütud kujutada teineteisest kaugenemas vastavalt perspektiivi seaduspärasustele, mitte neid lihtsalt vähendades.
pinnalisus, tinglikkus. Kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber. On palju vaatepunkte, ümberpööratud perspektiiv, vaatajale tuleb anda selge ülevaade. Keskne tegelane on keskel, teistest kindlasti suurem ja ei ole teiste tegelaste varjus, üldiselt otsevaates ja staatiline. Kõrvaltegelased on ääres ja tunduvalt väiksemad, mõnikord profiilis, liikuv ja võib ka kattuda teiste figuuridega. Miniatuurmaalide areng - leidub piiblites, kroonikates, rüütliromaanides. 13. sajandi alguses oli prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood. Juhtivaks 5 keskuseks oli endiselt Pariis. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsükslid
haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- või kaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid (sks. Wimperg). Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või nisi kohal, sageli kaunistatud krabide ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad.
Suurejooneliseks teeb selle see, et see maal on 8 meetri laiune ja 5 meetri kõrgune Vatikani palees. Seal on kujutatud kõik selle aja kuulsaimad jumalad, filosoofid ja kuningad. Seal on ka kujutatud kahte suurepärast skulptuuri Apollon ja Minerva. Väga hea ruumi kujutamis viis ja inimeste paigutus. Kirevad värvid ja põnev sündmustik (mis on järjekordselt võetud piiblist). 10. Mille poolest on eriline Giorgione looming? Giorgione toob koos figuuridega esile ka suurepärase maastiku. Tema maalides õhkab lüüriline meeleolu, soe pehme koloriit. Tema kuulsaimaid töid on ,,Äike" seal on inimfiguure ja ehitisi, valitseb pildil loodus - puude rohelus, niiske õhk, pilved, välgusähvatus, valguse peegeldus veel. Teiseks tähtsaimaks tööks on tal ,,Veenus" kujutas Veenust pehme ja ümara kehaga. 11. Võrdle Giorgione ja Tiziani maalitud töid Venusest. Giorgione ,,Venus" on pehme ja ümara kehaga. Kujutab Veenust looduse taustal
abikaasa Maria de´ Medici ülesandel aastail 1621-1625. Need Louvre'is säilitatavad maalid kujutavad stseene Maria de´ Medici elust. Seeriaga lõi Rubens ajaloolise maali uue zanri, mis 17. ja 18. sajandil levis üle kogu Lääne-Euroopa. Süzeed ei olnud iseenesest kuigi märkimisväärsed, kuid Rubensi geniaalsus võimaldas tänamatu ülesande lahendada erakordse meisterlikkusega. Ta ühendas ehtsa ajaloolise maali elemendid kõikvõimalike mütoloogiliste ja allegooriliste figuuridega, mõistukõnega. Stseenis, kus Henrile antakse Maria portree, hoiavad kaks stiliseeritud geeniust, kes sümboliseerivad abielu ja armastust, kuninga silmade ees printsessi idealiseeritud kujutist. Kõrval seisev naine Prantsusmaa allegooriline kujutis soovitab kuningal järgida südame kutset. Toimuvat jälgivad ülaltpoolt Jupiter ja Juno. Monumentaalne kompositsioon, efektne arhitektuurne või maastikuline taust ja rikkalik koloriit moodustavad maalide kordumatu dekoratiivse väärtuse
Lõpuks otsustati asetada kabelisse kaks eraldi seisvat hauamonumenti: üks oli hertsog Giuliano monument, teine hertsog Lorenzo monument. Mõlemad on seinahauad. Monumendid asetsevad vastastikku ja on kompositsioonilt ühesugused, seepärast on nende eristamine raske. Võib meelde jätta, et Lorenzot kui tuntud poeeti iseloomustab mõtisklev poos. Monumendi keskel olevas niis on surnu figuur. Giuliano de` Medici figuuri all on sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest: väsinud Õhtu'l puudub igasugune energia, öiste unenägude kammitsais viibiv Hommik alustab uut päeva nagu vastu tahtmist. Michelangelo, meel täis kibedust, kirjutas: "Mis tuimal kivil põõnutada viga! Sel ülekohtusel ja autul ajastul on kadestatav osa tundetul. Jää heaga vait, mu und sa ära sega." Need luuleread on seotud figuuriga "Öö"
Sarkofaagid olid poollamavas asendis, mis olid põletatud savist terrakota tehnikas. Arhitektuur Linnad olid ümbritsetud kõrgete müüridega, olles väravad. Teada on ka templid kirjelduste järgi. Põhiplaan oli pigem ruudukujuline. Tempel paigutatud kivist aluse peale, eeskohas püharuumid (2-3). peamiselt ehitatud puidust ja sambaid oli hõredalt. Hiljem olid templid ja sambad kivist. Sambad meenutavad Dooria sambaid aga neil on baas. Kaunistatud keraamiliste figuuridega. Skulptuur nt: Apollo, Veji templist, värvitud terrakotta u.500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri.
annaabi.ee 
