positiivsele tegelasele. Tegeles ka skulptuuriga, mis on samuti karikatuursed. ,,Vaene Prantsusmaa! Tüvi on purunenud, aga juured on veel head" Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. 19.saj. II poolel omas Venemaa kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930). Suuri rahvarikkaid maale Venemaa ajaloo murrangulistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest maalis Vassili Surikov (1848-1916). Oma töödes ei ilustanud minevikku vaid säilitas tõetruuduse. Maalides rõhutab dekoratiivset elementi. ,,Streletside hukkamise hommik", ,,Bojarinna Morozova".Vassili Perov (1833-1882) Oli parun Krideneri sohipoeg ja esialgu oli Perov tema hüüdnimi. Hiljem võttiski selle oma nimeks.Oppis Moskvas kunstikoolis, kus oli hiljem õppejõuks
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1
Iseseisev töö Koostaja: Kristina Tepper 2011 Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil 1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872.
kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri olustikupilte, ilustamata tegelikkust. Venemaal korraldati rändnäitusi ja nad nimetasid endid peredviznikuteks. See ühiskonnakriitiline grupeering maalis sageli tuhmide toonidega ja sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa fotograafia arengule, kus lisaks täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma. Impressionism Impressioon mulje. 1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks
· Ainestik: Keskaeg, legendid, eksootilised paigad. · Iseloomulik: Liikumine, dramaatilisus ja järsud kontrastid. · Corot, Friedrich, Delacroix REALISM · 19. sajandi teine pool · Vastandus romantismile ja klassitsismile. · Ainestik: Igapäevaelu, realistlike teemasi, kaasaeg, vaeseid inimesi, tavalisi inimesi. · Iseloomulik: Moonutuste ja ilustusteta, tõetruud pildid. · Rembrandt, Daumier, Courbet, Leibl, Menzel, Thoma · Ilja Repin, Honore Daumier, Jean- Francois Millet, Eugene Delacroix, Francisco Goyal, John Constable, Philipp Otto Runge, Caspar David Friedrich
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond
Klassitsismi Skulptuur ja tarbekunst Antonio Canova. 1757-1822. Itaalia Antonio Canova. Antonio Canova. Antonio Canova. Paolina Borghese Venusena. 1801. Magav nümf. u. 1820. Amor ja Psyche. 1792. Antonio Canova. Antonio Canova. Kolm graatsiat. 18121816. Vesta neitsi. Bertel Thorvaldsen. 1770 - 1844. Taani Bertel Thorvaldsen. Bertel Thorvaldsen. Ganymedes. 1804. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Kolm graatsiat ja Amor. 1821. Varaklassitsistlikus, nn. Louis XVI stiilis tugitool
Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin. Tähtsamad esindajad: Ilja Repin (1844 1930) Venemaa realismi peaesindaja, kriitiline realist. Väljapaistev ajaloo- ja portreemaalija. 1. Burlakid Volgal 2. Ei oodanud 3. Japoroozlased kirjutavad kirja türgi sultanile 4. Ivan Julm pojaga 5. Modest Mussorski portree Ivan Kramskoi Kramskoid mõjutasid teistest kunstnikest tugevamini demokraatlikud ja revolutsioonilised ideed
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
8 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid