Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · Kanti musta rüüd · Jutlustasid õige usu kaitseks · Seetõttu teati neid jutlustajavendadena · Suurt rõhku pöörati haridusele
Toompeal elasid vaimulikud. All-linnas elasid ülejäänud rahvad. KLOOSTRIELU KESKAJAL Hakkasid kujunema vara keskajal. Alguse said egiptuses ja lähis idas. Inimesed eraldusid üksildastesse paikadesse, kus saab eemal olla kärast ja mürast ja tegeleda vaimsete asjadega. Euroopas on vanim klooster kujunenud Itaalias . Monte Cassino ja rajaja on Benedictus , kes töötab välja ka kloostri elu reeglid. Kloostrid olid mõeldud aadli seisusest inimestele. Benedictlased,tsiterlased,fransisklased,dominiiklased. tsisterlased said alguse Prantsusmaalt, rajasid kloostreid väikestesse kohtadesse. Benediktlaste klooster oli kõige esimene klooster. B. kloostri juht lõi reeglid, mida paljud kasutasid reeglite alusena. Rajati Itaaliasse. Frantsisklased rõhutasid äärmist alandlikkust ja elamist vaesuses, hiljem pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste klooster rajati Hispaaniasse, nende haridussüsteem oli parim keskajal. B
indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm. Tulemused: Islamimaa tihedam liitumine, Läänemaailmal ei õnnestunud sõdade eesmärk saavutada (ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud). Ida- Läänekristlus on eraldi tänapäevani. Maailmade vahel süvenes vaen.
Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid Usuelu allakäik, kuna tsitertlased said vasallide annetuste tõttu suurmaavaldajateks Kerjusmungaordud, hea kontakt talupoegadega, avatud linnlastele Dominiiklased, fransisklased jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kloostris avarad kirikud. Dominiiklased nõudsid liikmelt kohaliku keele oskamist, tähtsustasid haridust Tsitertlaste ridades vaid aadlikud Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste rolle, kuna lesestunud naisele võis olla see ainus väärikas väljapääs Reformatsioon Eestis Usupuhatuse e reformatsiooni algatas Martin Luther
Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid: Tsistertslased põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna) Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg
Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12 pater, papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine.
Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal Kerjusordud elasid vaesuses, neil oli võimalus ringi rännata, nad ei pidanud koguaeg viibima maailmast eralduses.
Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna Euroopas nende järele, kes läheks rahva sekka (Lõuna Hispaania, Lõuna Prantsusmaa, Lõuna Itaalia, sest neis levis palju ketserlust). Ideaal askees aga reaalselt mungad ja preestrid jõukad. Ilma vaimuliku pühitsuseta ilmikjutlustajad, kelle sõnum ei läinud ametliku kristlusega kokku. 13. sajandil kerjusordud, dominiiklased ja fransisklased. Nad on vennad, mitte mungad. Elavad konvendis, mitte kloostris. Ladina keeles terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel. Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes). Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel kohal. Kastiillane Domingo de Guzman ( - 1121) rajas dominiiklaste ordu, jutlustajavendade ordu. OP dominiiklane. OFM fransisklane. OSA augustiinlane. OSB benetuktlane. SJ jesuiit (ei ole keskaegne)
annaabi.ee 
