1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsio...
.... ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. 4. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning ..................... . 5. Evolutsiooni võib jaotada mikroevolutsiooniks, mis haarab populatsiooni- ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgemate taksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning .................................. . 6. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja ............................. pika aja jooksul on muutunud, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. 7. Evolutsiooniprotsessist annavad tunnistust kivimites säilinud ............................... . 8
PARONÜÜMID kohastuma (bio) evolutsiooniga kohanema Abonent tellija, abonoment tellimus Käsitama mõistma, aru saama, rakendama käsitlema arutama Arv hulk, käsitsema kätega tegema arvukus paljusus, rohkus Maks kohustuslik riigile laekuv raha Arvutama peast, paberil arvutama, makse millegi eest makstav summa
Elu teke Maale Teadlased ei tea siiamaani, kuidas on tekkinud elu Maale. Selle tekkest ning arengust on tekkinud 3 põhiteooriat. Minu arvates on nendest kõige tõenäolisem, et elu tekkis Maale elutu aine arengu tulemusena. Maa algas oma teekonda füüsikalise evolutsiooniga, mille käigus moodustus meteoriiditükkidest algne planeet. See juhtus umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Algne Maa oli elutu ning oli pidevas kliimamuutumises. Toimusid sagedased vulkaanipursked ning planeeti pommitas veel suur hulk asteroide. Puudus mullakiht, sest ei eksisteerinud veel elu, mille tulemusena saaks üldse muld tekkida. Kuna atmosfääris puudus hapnik, siis asendasid seda igasugused vesinik- ning lämmastikühendid, mis tekkisid vulkaani gaasidest
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti.
1. Mis on ja mida uurib genoomika Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomi kaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika),Geenide identifitseerimise, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemid jne. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud)"Sussmann, 2006. "Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni." Smit 2006. 3. Genoomika suundumused ja probleemid Paradigmade muut on viinud genoomika: 1. Strukturaalsetest uuringutest
Kohastumise ja kohanemise erinevus- kohastumine on pärilik pöördumatu muutumine, kuid kohanemine on organimsi ehituse ja talitluse mittepärilik ja pöörduv muutmine Geenivool- geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv- alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Sugulise paljunemise seos evolutsiooniga- ......... ristumisbarjäär- omadused mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega Kuidas võib tekkida uus liik: geograafiline isolatsioon kus populatsiooni eraldab meri, mäestik jne siis tekib allopatriline liigiteke Millistesse taksonitesse kuulub inimene? Australopiteekus- e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj. Neandertallane- inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes
leiab endale elus meelepärase koha. Kuigi just siis, puberteedieas, tekib vanematel oma võsukesega palju konflikte, ei tohi teda veel omapead jätta. Nooruk vormib ennast küll juba oma tahte järgi, kuid jättes ta selle keerulise töö juurde üksinda võib kogenematuse tõttu välja kukkuda midagi soovitust hoopis erinevat. Teda tuleb tasakesi suunata ning meelitada valima õiget teed. Inimene on oma evolutsiooniga saanud niinimetatud "looduse krooniks". Kuigi mõnikord tekib tahtmine loodusele sellepärast kaasa tunda, tuleb siiski tõdeda, et oleme peajagu teistest liikidest üle. Põhjuseid, miks see nii on, ei tule kaugelt otsida. Inimesele on võrreldes teiste liikidega antud rohkem mõistust ja kavalust ning mis kõige tähtsam - abstraktne mõtlemine. Tänu sellele on inimloom saanud võimaluse välja astuda looduse poolt talle ettenähtud rollist ja hakata
meelelahutuslik või rituaalne. Muusika on juba pikka aega olnud üks paljudest meelelahutajatest. Eri aegadel on populaarsed küll erinevad muusikastiilid ja muusikainstrumentide arenguga tekib paratamatult palju uusi stiile, kuid muusikas kehtib sama reegel moeski kõik mis läheb mingil hetkel moest tuleb kindlasti tulevikus moodi tagasi. Kuigi aeg ei peatu iialgi ja veereb lõpmatult oma rada on inimesed, kes seda rada tatsavad nii mõneski mõttes sarnased. Evolutsiooniga on küll arenenud inimese eellasest tänapäeva inimene, aga sõltumata ajast, ajalooperioodist või füüsilisest erinevusest nüüdisaegse inimesega, on nende iseloomud üldjoontes samaks jäänud. Me ei saa lubada enestele inimeste lahderdamist kastidesse, mis jaotaksid nad vastavalt kas headeks või halbadeks, aga paratamatult on kogu aeg olnud õelaid, ülbeid ja kurje ning on keni, armastavaid ja lahkeid inimesi. Mõlemad tüübid on esindatud seni kuni inimkond püsida
(Dinosauria). Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220- (Archosauria) grupist, 230 milj. a. Eoraptor oli evolutsiooniga kaasnesid pikkusega kuni 1m. mitmed anatoomilised muutused, nt on neil jalad otse keha all ja selgroo suhtes täisnurkselt. Vanim ürgsisalik, kellel on olemas dinosaurustele omased anatoomilised tunnused, on eoraptor. Süstemaatika Dinosaurused on nende vaagnaluu ehituse põhjal jagatud kahte suurde rühma: lindvaagnalised (selts Ornitischia) ja sisalvaagnalised (selts Saurischia). Saurischia Selts Saurischia koosneb peamiselt kõiki röövtoidulisi
erinevuse vahel. Hominoidide äärmiselt väike geneetiline divergeerumine võib olla tingitud struktuurgeenide evolutsiooni aeglustumisest selles fülogeneesiharus. Teadlased ei mõistnud, kuidas nii lühikese aja jooksul ( 4...6mln aasta ) tekkisid nii suured muutused. King ja Wilson püstitasid hüpoteesi Inimlaste fülogeneesis on toimunud ontogeneesi juhtivate geneetiliste regulatsioonisüsteemide kiirenenud muutumine võrreldes struktuurgeenide evolutsiooniga. Molekulaargeneetilised uurimised viimase aastakümne jooksul on tuvastanud loomariigis mitmeid arengugeenide perekondi. Nendest tuntuim on homeoboxgeenide süsteem. Inimese neoteensuse kujutlus lähtub kahest ilmsest tõigast 1) juveniilsete pongiidide kolju silmatorkav sarnasus täiskasvanud inimese omaga 2) selle sarnasuse kadu pongiidide ontogeneesi käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse.
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad
lähtevõrrandid, mis ühendatuna vaatlusandmetega, mis viisid arusaamale, et kosmoloogilisel alghetkel pidi ülitihe ja ülikõver Universum olema ülitugevas paisumisseisundis. Piltlikult kasutatakse seda kui ülivõimsat plahvatust, Suurt Pauku, mis viis Universumi tekkemomendil paisumisseisundisse. Nüüdisaegsed teoreetilised kaalutlused näitavad, et meie universum võib olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas. KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi temas paikneva mateeria poolt avaldatavate jõudude mõjul. Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis
Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid. * Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju. Näiteks hai ja lootskala või imikala. * Parasitism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks saab kahju aga teine kasu. Üldiselt on seotud toitumisega. Sääsed ja inimesed. * Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. * Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel.
Molekulaarne evolutsioon kirjeldab molekulaarsel tasemel toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne fülogeneetika, elu tekke ja päritolu uurimine. Molekulaarne evolutsiooniga seotud teadusharudeks on molekulaarbioloogia (andmed) ja populatsioonigeneetika (teooria). Molekulaarset evolutsiooni uuritakse liikidevaheliste erinevuste ja liigisiseste polümorfismide alusel (DNA või valk). Põhiprobleemid, millega mol evo tegeleb: Uuritakse liikidevahelisi erinevusi ja polümorfisme. Põhjustajateks on mutatsioonid – evolutsiooni seisukohalt on olulised ainult pärilikud mutatsioonid.
o homoloogilised elundid liikideülene elundite samasus ühesuguse päritoluga aga erineva ülesandega elundid (nt kõigil selgroogsetel on skeletiluud olemas aga kujunenud välja eri otstarbeks, lindudel esijäsemed lendamiseks, inimestel käed o atavismid geenid, mis ei tohiks avalduda, kuna nad ei ole meile liigiomased, aga on evolutsiooniga kaasa tulnud, kui avalduvad, siis on atavism. tüüpilisemad atavismid: saba, karvakasv näos, ujunahad sõrmede, varvaste vahel o vestiigiumid e rudimendid talitluselt tähtsusetud ja mandunud elundid inimesel ca 40 vestiigiumi ussripik, silmahambad, õndraluu o looteline areng biogeneetiline reegel ehk evolutsiooni kordumine emaüsas
lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika Memeetika = mentaalse koostise teooria o Memeetika (ingl.k. memetics) on teooria mentaalsest sisust (analoogial Darwini evolutsiooniga). o Pärineb Richard Dawkins‘i 1976 a. raamatust „The Selfish Gene“. o Pooldajad kirjeldavad memeetikat kui kultuurilise informatsiooni ülekannet evolutsioonilise mudeli analoogia alusel. Meem (inl.k. meme), analoog geenile, „kultuuri ühik”, „vaimne DNA“, „hinge geen“. Kultuurievolutsioon – meemede inseneering populatsioonides, mida saab uurida
kas selline reaktsioon oli aposematismi evolutsioneerumise põhjuseks või on tagajärjeks? Samamoodi, katsetes on näidatud, et linnud õpivad mõnesuguseid värvuskombinatsioone vältima kiiremini kui teistsuguseid ja mäletavad oma negatiivset kogemust miskit värvi saakloomaga kauem kui miskit muud värvi loomaga. Kui selliste erinevuste taga on psühholoogilised omapärad, mis pole kuidagimoodi seotud aposematsimi evolutsiooniga, on palju lihtsam seletada, kuidas aposematism evolutsioneerus ja miks on tüüpilised hoiatusvärvusena funktsioneerivad kombinatsioonid on just sellised, nagu me neid näeme. Asja uuritakse. Igal juhul on olnud tegemist keerulise koevolutsiooniga kiskja ja saaklooma vahel(vt vastavat loengut), mida ei saagi vist lihtne olla lahti harutada. Mülleri mimikri on nähtus, mille puhul erinevad (ja sageli ka suguluses mitte olevad) mittesöödavad saakloomaliigid on sarnase hoiatusvärvusega
funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molekulaarne fülogenees, võrdlev genoomika, käitumise genoomika, strukturaalne ning funktsionaalne genoomika ja proteoomika jne; Funktsionaalne genoomika oleks DNA järjestuses leiduva informatsiooni taandamine funktsioonile ehk struktuurilt funktsioonini; Metodoloogiliseks aluseks
tõttu, eriti suurtes populatsioonides ja laiadel asualadel, geneetiline diferentseerumine viib lõpuks reproduktiivse isolatsioonini, edasi moodustuvad 2 teineteisest eristuvat liiki 398. Mitokondriaalne Eeva: mitokondriaalne DNA, sest mitokondrid kanduvad munarakuga järglasele mööda emaliini 399. Y-kromosoomne Aadam: Y-kromosooni DNA, sest Y-kromosoom kandub edasi vaid isalt pojale 400. Rasside ja rahvaste evoltsioon: inimese geneetiline evolutsioon (ränne) ei ühti rahvaste keelelise evolutsiooniga (keelerühmad), geneetilise varieeruvuse alusel on inimrasse raske geneetiliselt eristada, eestlased on geneetiliselt sarnasemad lätlaste ja venelatega, kui soomlastega, kellega on keel palju sarnasem
- valgud ja energia suurem hulk võimaldas aju arengut ja sigivust = populatsioon kasvas - tule kasutuselevõtt = mikroobid hävinevad, toit paremini omastatav, kaitse kiskjate eest - liha hankimine eeldas koostööd = olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng - keha muutus sihvakamaks - õppimisvõime suurenes - arenes algeline kõne - kasvas konkurents teiste inimeste liikidega = teised surid välja ja varajane inimene läks evolutsiooniga edasi - varajane inimene liikus Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse - nüüdisinimense areng Aafrikas sadade tuhandete aastate jooksul - neandertallased arenesid Euroopa varajastest inimestest - Aasia varajase inimese populatsioonid püsisid suhteliselt muutumatutena kuni nüüdisinimese sinna jõudmiseni - nüüdisinimene (Homo Sapiens) vanimad fossiilid 200 000-300 000 aastat vanad, pärit Etioopiast
gravitatsioonijõudude tulemusena tekivad planeedid ja mille magnetväli pidurdab Päikese pöörlemist. Planeedid (ja teised süsteemi kuuluvad väikekehad) vahetavad Päikesega ainet ja selle tulemusena planeetide kogumass väheneb. Tuleb tõdeda, et teooria oli küll efektne, paraku aga kaugel täiuslikust. Protoplanetaarne teooria Ehkki astrofüüsikud pole veel täiuslikult suutnud vastata kõikidele Päikesesüsteemi tekkimise ja evolutsiooniga seonduvatele küsimustele, on teadlaste hulgas enim poolehoidu kaasaegne Protoplanetaarne teooria, mille kohaselt: 1. Pöörlev vesinikust ja heeliumist gaasipilv (nebula) hakkas iseenda raskusjõu mõjul kondenseeruma, tekkisid hiigelsuured tähed, mis kiiresti „läbi põlesid“ ja oma elu plahvatusega lõpetasid. 2. Plahvatades tekkisid raskemast keemilistest elementidest koosnevad pilved, mis
liikuvad kiskjad, maod ja lendavad kiskjad) ja vastavalt erinev reaktsioon. Inimene ei pruugi suuta keemilisi referentsiaalseid signaale eristada, märgata. Kultuuriline õppimine: orangutanid panevad vihma korral isetehtud „mütsid“ pähe, see, millised täpselt on, erineb grupiti. Jaapani makaagid pesevad toitu soolvees, aga ainult osad grupid. 16.04.15 Semioos toimub käegakatsutavalt, n-ö praegu, evolutsioon aga väga pika aja jooksul. Bioloogia tegeleb evolutsiooniga nii nagu ta n-ö „on“. Memeetika – teatud kultuuriaspektid levivad ja saavad teised välja tõrjuda, pigem biosemiootika selle suhtes kriitiline (darvinismi edasiarendus). Autorid, kes darvinismi suhtes väga kriitilised, samuti need, kes lähenevad mingil teisel moel bioloogiale, nt strukturalismi kaudu – siia alla kuulub nt J. von Uexküll (suures osas iseloomustab tema nägemust just strukturalistlik vaade, näitab
Looduses on olemas protsessid, mis suurendavad geneetilist varieerumist ja ka protsessid, mis seda vähendavad. Evolutsiooni aluseks olevad mehhanismid on mutatsioonid, looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool ja päriliku materjali rekombineerumine.Evolutsiooni võib jaotada mikroevolutsiooniks, mis haarab populatsiooni- ja liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, ja makroevolutsiooniks, mis tegeleb evolutsiooniga pikas ajaskaalas, vaadeldes liigist kõrgemate taksonite (näiteks sugukondade, klasside ja hõimkondade) teket, arengut ning väljasuremist. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristata siledapinnalise rohelise kaunaga herneid krobedapinnaliste kollaste kaunadega hernestega,siis I põlvkonnas saame ainult roheliste siledapinnaliste kaunadega herneid.milline on tulemus kui ristata I põlvkonna hübriide?-II põlvkonna herned on suhtes 3:1
Kestis 13,7 miljardit aastat. 5 miljardit aastat Päike 4,5 miljardit aastat Maa MLB 6001 Üldbioloogia 27 Kestis kuni elu tekkeni maal. Maal kivististe hulk sulas ära kui gravitatsioonijõust sai energia otsa (oi-oi-oi ???) Maa jahtus elu tekkis 100 °C juures. Tingimused elu tekkeks: · Elu ei saa tekkida iga tähe juures täht peab olema stabiilne, piisavalt aeglase evolutsiooniga. · Mõistusega elu tekkeks peab täht olema tunduvalt stabiilsem, kui elu tekkeks vajalik. · Atmosfäärid Marsil väga hõre ja süsihappegaasi rikas atmosfäär, Veenusel väga tihe ja süsihappegaasist koosnev atmosfäär, koos väävelhappe pilvedega, valgustatus 100 korda nõrgem. Rõhk 90 atm nagu 2 km sügavusel ookeanis Maal. Liiga suur kasvuhooneefekt krge temperatuur. Seevastu Maal on
4.5 Missugused põhilised arenguetapid ja kriisid käib grupp/ organisatsioon läbi Greineri põhjal? Grupp/organisatsioon läbib: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja kooostöö. 4.6 Greiner (1998) - Evolution and Revolution as Organizations Grow - mis on artikli kandev seisukoht? Organisatsioonid arenevad läbides teatud faase: loovus, suuna määramine, delegeerimine, kooskõlastamine ja koostöö. Iga faas algab evolutsiooniga, millest tulenevalt toimub stabiilne 14 Juhtimise alused kasv ning faas lõppeb revolutsiooniga, kus algavad taas muutused. Väga oluline on iga revolutsiooni perioodi jooksul leida uus juhtimismeetod, mis tagaks järjekordse kasvu evolutsiooni perioodil ning kui see on ennast ammendanud, järgneb jällegi revolutsioon. 5. Organisatsioonikultuur 5.1 Mis on organisatsioonikultuur?
proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult Kord riigis püsigu muutumatuna Traditsioonide, kommete, väärtuste, perekonna väärtustamine Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu Kodanik teenib riiki EKRE ja IRL 19. saj Inglismaal tekkis, kus haridustase erinev algne: ei pooldanud naiste, meeste võrdõiguslikkust, üldist valimisõigust, riigivõimu avalikku kriitikat, pooldasid tugevat riiki, soovisid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi eest.
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel
y toob näiteid evolutsiooni tõenditest; y analüüsib infot, mille alusel seostab erinevate taime- ja loomarühmade arengutaseme nen- de Maale ilmumise ajaga; y analüüsib, kuidas olelusvõitlus ja looduslik valik viivad organismide evolutsioonini; y hindab olulisemate bioevolutsiooniliste muutuste tähtsust organismide mitmekesistumisele ja levikule; y analüüsib, millised olulisemad muutused on kaasnenud inimese evolutsiooniga ja toob väl- ja nende võimalikud tekkepõhjused; y uurib arvutimudelite abil valikuliselt pärilikkuse seaduspärasuste avaldumist, muutlikkuse tekkemehhanismi või evolutsiooni tegureid. 3. IV KOOLIASTE (10.-12. klass) 3.1. IV kooliastme põhikursus 3.1.1. 1. kursus Õppesisu Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemete eristamise võimalused, nende uurimisega seonduvad loodusteadused. Eluslooduse molekulaarset, raku-
suktsessiooni käigus -> koosluste vahetus –algab elupaikade koloniseerimine ja liigilise koosseisu teisenemine ja arenemine keerukaks ruumiliseks struktuuriks, sealjuures biomass kasvab. Suktsessioon> tõukejõuks organismide keskkonda muutev toime. Muutuvates tingimustes on konkurentsivõimelisemad uued liigid, kes hakkavad vanu välja tõrjuma. Reproduktsioon, elulugu ja dispersioon Organismide eripärad on seotud evolutsiooniga – nad teevad täpselt seda, mis nende esivanemad reproduktsiooniks tegid. Fülogeneetiline piirang – nt harjasussid, kalmaarid, kaheksajalad – annavad 1 kord elus järglasi ja seejärel surevad. Loomad, olgu nad suured või väikesed, surevad lõpuks ikkagi, kuid jätavad järele järglase. Diploidsus ja haploidsus – evolutsiooniline perspektiiv Elu sai alguse mereveest. Päristuumsed arenesid üheraksetest vabalt elutsevatest protistidest
tõepähe 47 2) MUTUALISM (+,+) – kahepoolselt kasulik Esineb sagedamini kui konkurents. Kõikidel hulkraksetel on oma mutualistid. Mutualism on: Oblikatoorne – hädavajalik Fakultatiivne – protokooperatsioon Mutualismi ligiid: 1. MUTUALISM KUI HÄDAVAJALIK KOHASTUMUS - Seotud evolutsiooniga nt: meemäger. Võib sandistada kariloomi. Ründab isaste põllumajandusloomade munandeid ja sööb ära ning jätab looma surema. On sõber meenäitajaga (lind). Mõlemaid huvitavad mesilased. Meemäger tahab vastseid ja mett kuid ei leia taru üles, meenäitaja aga tahab vaha kuid ei saa üksi mesilaste vastu. Nii leiabki lind pesa, mäger kisub pesa alla ja mõlemad saavad oma osa. nt: Mosambiigis koostöö põlisrahva ja delfiinide vahel. Põlisrahvale on põhiline kalapüük,
Arendamise protsess kirjeldatud Kuhni poolt, on evolutsiooni protsess algelistest algustest. See on protsess, mille edu etapid on iseloomustatud looduse suurenevatest detailidest ja puhastatud arusaamisest. See pole protsess millegi poole. Tähtis küsimus tõuseb. Kas peaks olema eesmärk looduse poolt juba ees? Kas on tõesti olemas üks täielik, objektiivde ja tõene looduse kirjeldus? Analüügia, mis on seotus organismide evolutsiooniga teadusliku evolutsiooni puhul on peeaegu täiuslik. Revolutsioonide resolutsioon on valik konflikti läbi, kus teaduslik kogukond sobilikul viisil praktiseerib tuleviku teadust. Selline revolutsiooniline valik, eralatud normaalteaduse perioodist, on tänapäeva teaduslik teadmine. Edukad etapid selles arendamise protsess on märgitud suureneva artikulatsiooni ja spetsialiseerumise poolt. See protsess ilmneb ilma eesmärgita ja usuta kindlasse teaduslikku tõesse.
areng). Keel oli esimesena kasutusel homo habilisel (2,4 kuni 1,5 milj aastat tagasi). Siis oli keel eelkõige mitte kommunikatsiooni, vaid keskkonna "modelleerimise" vahendiks, keelekasutamise eelised ei seostunud mitte sotsiaalsete, vaid individuaalsete, otseselt ellujäämisega seotud aspektidega. Psühholingvistika valdkond MÄRKIDE KÕIKJALOLEVUS Kaks mõttekoolkonda keelearengu suhtes: inimkõne on loomade omast olulistes üksikasjades erinev, kuid need kaks on seotud evolutsiooniga (järjepidevuse teooria) Kõne on spetsiifiliselt inimlik täiend (järjepidevusetuse teooria) Ühte või teist toetamata tuleb rõhutada: on hädavajalik omaks võtta uurimisstrateegia, mis võrdleb inim- ja loomakommunikatsioonisüs-teeme, et saada ülevaadet semiooside loomusest ja kõikjalolevusest. Thomas Sebeok. Märkide tüpoloogia Märkide kuue ,,põhiliigi" tüpoloogia, mis peegeldab kõige sagedamini identifitseeritud ja
eneseregluatiivne interaktsioon, millest saavad alguse uut liiki teadmised. Arendas seega edasi teooriat laste kognitiivsest arengust. Piageti bioloogilised võtmeideed arengu kohta: tema bioloogiline idee seisneb selles, et intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist protsessi. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele, kuna on kohanemisvõimelisemad e siis vastavad paremini reaalsuse nõudmistele. Teadmiste omandamine toimub sarnaselt liikide evolutsiooniga. Piaget kirjeldas palju oma vaatlusi, pani kirja palju vestlusi lastega, kasutas empiirilist materjali, et oma teooriaid kokku panna. Samas on leitud, et mõned ta järeldused pole praeguseks kehtivad. Samas on paljud ta materjalid hindamatu väärtusega. Teda huvitas, kuidas teadmised tekivad ja kujunevad? Teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria: 1. Sensomotoorne periood (0-2.a) 2. (mõtlemis)-operatsioonide-eelne periood (2-6/7.a) 3
omandamine on evolutsiooniteooria ülikoolikursuse üheks alustoeks. LOODUSLIK VALIK: MIDA SIIS IKKAGI VALITAKSE ? KELLE VÕI MILLE KASUKS VALITAKSE ? Me rääkisime adaptatsioonist - kohanemisest ümbritseva keskkonnaga kõige laiemas mõttes. Adaptatsioon on aga teisalt sedavõrd suure üldisuse astmega mõiste, et ta väljub evolutsiooni poolt haaratava alt. Kohanemist näeme igal tasemel ja suur osa sellest kohanemisest pole kuidagi vahetult evolutsiooniga seotud. Võib tuua lõputult näiteid elupuhusest kohanemisest tingimustega (nende muutusega) - inimene on selles mõttes eriti plastiline olend, kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele. Piirdudes adaptatsiioniga evolutsiooniliselt huvipakkuvas kontekstis, on vaja omada arusaamist tasemetest, mille "kasuks" kohanetakse - kus on see märklaud, kuhu on suunatud looduslik valik
Loomariik. Nõuanded: Ei tasu rõhutada inimese evolutsiooni erilisust. Töö osa inimese evolutsioonis on võimsalt üle hinnatud. Inimese evolutsiooni erinevate liikide ja alamliikide kirjeldamisega peaks olema ettevaatlik. Inimese sotsiaalse evolutsiooni käsitlemisel teha koostööd ajalooõpetajaga. Inimese evolutsiooni bioloogilised tegurid. 76 Mikroevolutsiooni materjalilt ja mehhanismidelt algselt sarnane teiste loomaliikide evolutsiooniga. I. Üleminek bipedalismile/kahel jäsemel liikumisele, millega kaasnes rida negatiivseid ja mõned positiivsed tegurid. Negatiivne- 1. paigutus ümber keha raskuskese (inimesel selgroog S tähe kujuline), võivad kujuneda erinevad mittetüüpilised selgroo kõverused (skolioosid), vanemas eas kõhre diskid vähenevad ja lülid hakkavad rõhuma selgroo närvidele, tagajärjeks valu (radikuliit); 2. Muutus vaagna ehitus (inimese vaagen on laiem ent lamedam kui
strukturaalfunktsionalismist. · Luhmanni süsteemiteooria ehk strukturaalfunktsionalism lähtub eeldusest, et igasuguse sotsiaalse süsteemi peamisteks elementideks ei ole mitte inimesed, vaid kommunikatsioon, mis omakorda taastoodab kommunikatsiooni. Tema teooria põhineb ,,kommunikatsiooni evolutsioonil´´. Kommunikatsiooni areng toimub suulisest suhtlemisest, kirjutamissüsteemi kujunemise ja elektroonilise meedia arenemiseni. Luhmann tõmbab paralleeli ühiskonna evolutsiooniga, mis areneb läbi funktsionaalse kihistumise. Luhmanni töid läbivad kolm alajaotust: 1. Süsteemiteooria kui üldine ühiskondlik teooria 2. Kommunikatsiooniteooria 3. Evolutsiooniteooria Süsteemiteooria · Süsteemiteooria loomisel jätka Talcott Parsonsi tööd, kuid seda oluliselt muutes ja arendades 37 · Kui funktsionalistid küsivad kuidas on ühiskond üles ehitatud süsteemina nii, et
kiirusega? Miks ühed rahvad said domineerivateks ja teised jäid mahajäänuteks? 46 Kõige levinum seletus rõhutab nii otsesõnu kui ka kaudselt inimeste bioloogilisi (kaasasündinud võimete) erinevusi. Alguses vastati sellele küsimusele rassistliku otsekohesusega, väites, et valge inimene kui evolutsiooni ülim saavutus ongi mäekõrguselt üle teistest inimrassidest. Darwini teooria levides seletati erinevusi loodusliku valiku ja evolutsiooniga. Primitiivseid rahvaid peeti ahvisarnastest esivanematest põlvneva inimese evolutsiooniliseks praagiks. Kui tekkis pärilikkusõpetus, nimetati eurooplasi teistest rahvastest geneetiliselt intelligentsemateks. Osa teadlasi väidab, et inimrassi areng võib olla tänaseks jõudnud lõpusirgele, sest aastatuhandete vältel evolutsiooni mootoriks olnud tegurid on kadumas. Evolutsiooni eelduseks on asjaolu, et geneetilise info edasikandumisel järgmistele põlvedele esineb vigu
annaabi.ee 
