Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Euroopa ja Eesti õigusajalugu - sarnased materjalid

iguse, ilis, kirik, karistustis, kohtunik, igust, kurit, tama, kriminaal, maap, ukoguteem, roomaeadustik, rimis, vasall, liivimaa, talupoeg, lisi, poega, tegija, unikud, vasallid, koodeks, kurjategija, lest, imalus, kohtukorraldus, hine, admineadusandlus, maah, kogud, vasallide, imud, keskaegses, foogt, maak, kuberner, kohtunikudeadustekogu
thumbnail
26
doc

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

jõud: · Mõjuv oli tunnistajate arv ja see kui nad olid ausad. Sisulist arutamist ei olnud · Tähtis oli vanne, millega võis end vabastada süüst · Hiljem lubati ka kirjalikke tõendeid · Kui tõendeid ei olnud, kasutati nn jumalikku tõendust. Vasallide juures oli tavaline kahevõitlus, mis pidi otsustama õiguse, kuna jumal pidi kaitsma õiget. 11.Eraõigus. Perekonnaõigus- suhteid reguleeris kirik (abiellumine). Abielu alguseks loeti pidulik sündmus- pulmad. Abielu lahutamine oli väga erakordne. Abielu loeti eluaegseks ja laste kasvatamine võis toimuda vaid isa-ema kaastegevusel. Abielu lahutamine oleks olnud võimalik ainult kahel teel- naise äratõukamine ja naise äraminek. Kirik hakkas tegelema vallaslastega, karistas laste hukkamise eest. Laps "heideti ära": lapse ilmse vigastuse korral; rahvaarvu liigsel kasvamisel (ei olnud eriti levinud, rahvaarv väike)

Õigus
270 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Euroopa õiguse ajalugu

Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus.Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine. Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine 1. Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti. 2. Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.

Õigus
17 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

*toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus. *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad ­ vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti õiguse ajalugu

vastutuse, et nad kaitsevad nii sind kui ka sinu maid. Ühesõnaga tasuti sõjameestele võõra varaga. Maid jagati koos seal elavate inimestega. Need inimesed sattusid vasallide võimu alla. Tuleb meelde jätta, et maaelanikud ja talupojad elavad oma kultuuris. Valisejat nad ei huvita. Valitsejat huvitab, et nad täidaksid oma kohustusi ja maksaksid tasud. See, millises õiguses nad elasid, see valitsejat ei huvitanud. Kaupmehed elavad ka oma elu. Kirik valib kaupmeeste jaoks asjad, mis on kaupmeestele olused. Kirik kaupmehi ei takistanud. Eesti aladele ei toodud keskajal talupoegi. Valitsejad sageli liigutasid neid ühest kohast teise. Eestisse tulid hoopis teiste seisuste esindajad nagu kaupmehed, sest oli vaja linnu rajada. Talupojad olid kohalikud, need jäid, aga juurde ei tulnud. Kui oleks tulnud suurem hulk talupoegi Eestisse, siis oleks Eestis rohkem pärnapuid, sest need oli talupoegade pühad puud.

Eesti õiguse ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

mis on hierarhiline, eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Riik ei ole ainult jumaliku karistuse instrument vägivaldsetele inimestele, vaid ka instrument hea elu saavutamiseks. Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Tõelised eesmärgid on kõrgemad. Maist elu võib teataval määral nautida, kuid tähtis on siiski igavese elu ehk õndsuse taotlemine. Seega on kirik tähtsam kui valitseja, sest see tegeleb inimeste kõrgete, vaimsete vooruste arendamisega. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. Olulisemalt positiivsem filosoofia. Varauusaja käsitlus ­ humanistid. Kolm uut suunda 16­17. saj. Õnne hakati rohkem otsima siinpoolses maailmas ­ ilmalikustamine. Suureks trendiks oli pööre sissepoole ­ inimene hakkas õnne tõlgendama pigem oma enda subjektiivsetest tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat:

Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine ­ visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad ­ vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis ­ 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon ­ usupuhastus. Poliitiline opositsioon -

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

8.2.1. Ordaalid Ordaale kasutati küll Hammurapi koodeksis, aga need polnud väga levinud üks näiteks oli Jõe jumala juurde sukeldumine. Ordaale kasutati kaheldavate süüdistute korral näiteks siis kui naisele näidati näpuga aga otseseid tõendeid petmise kohta ei olnud 8.2.2. Valetunnistused 8.3. Kohtuniku vastutus Kohtunikul oli isegi mingisugune vastutus peale pandud, näit 5.paragrahvi järgi eemaldati kohtunik ametist, kui ta muutis tagantjärele mõnda kohtu otsust ning ei tohtinud pärast eemaldamist enam kohtunikuna leiba teenida. Klassikaline õiguse allikas: Hammurapi koodeks Kiilkiri: Mesopotaamia (keskus), lisaks oli veel Armeenias ja Väike-Aasias Kiilkirja aeg: 4000 e.Kr-5. saj e.Kr Mesopotaamia: 1. Sumeri õigus 2. Babüloonia õigus 3. Assüüria õigus Sumeri õigus: seda iseloomustab · kirjutaud tekst; · isikud, kes määratlesid ennast seaduseandjatena;

Õigussüsteemide ajalugu
592 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Valjala- vaenuvägi liikus edasi Valjalga, kus asus Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Sakslased nõustusid lõpuks läbirääkimistega. Lõppes muistne vabadusvõitlus. 11. Eestlaste allajäämise põhjused Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega -latgalite, liivlaste, leedulastega 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13. sajand. Kaart raamatust lk. 54 Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
62
odt

Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt

hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt,kus.domineeris peamiselt karjakasvatus. Tegemist oli uusi maa- alasid vallutajarahva õigusega. 12 TAHVLISEADUSED pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr)suurenesbürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikottaArhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsevkuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saaliõigus”)Õigust pandi kirja et sedaselgemaks muuta, reformida ja ühtsustada, mitte õigust ei loodud siis. 7. Erinevate õiguskultuuride vanimad kirjalikud õigusallikad, s.h Eesti territooriumil.Mesopotaamia – Urukagina seadus 2360ema. – kaudsed anmed. Otseselt säilinud: Ur-nammu seadustik – senivanim sõna-sõnalt teadaolev seadustekst. Lipitishtari seadus – Isini linna valitseja seadus 1930ema

Õigus
195 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Eesti ajalugu

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 ­ rajati Riia linn. 1202 ­ asustati Mõõgavendade Ordu 1210 ­ eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 ­ Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 ­ alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 ­ venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 ­ Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 ­ Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu ma

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi ­kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. T

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti ajalugu

Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13

Kultuurilugu
17 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

Tartu piiskopkond ­ tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole. Aleveid oli orduaja lõpul 14. Kaubandus. Suurgild ­ kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond ­ vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud. Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste(peamiselt eestlased) gild. Toomgild. Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop ­ oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 7 sakramenti ­ ristimine, leeritamine, armulad, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. Tsistertslaste ordu ­ vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus, karjakasvatus. +naisharu. Dominiiklaste kerjusmungaordu ­ ühiskondlikus elus aktiivsemad, ,,jutlustajad vennad."

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 ­ kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus Ilmalikud õigussüsteemid läänelik õigus Quasi-läänelik õigus mitteläänelik õigus Romaani-Germaani õigusperekond Sotsialistlik õigus 2 Kaug-Ida Civil law Angloameerika õigusperekond; Aafrika üldine õigus

Õigus
906 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Nende jaoks on õigus nn õiglane õigus (ka elav õigus), mis eksisteerib objektiivsest nagunii omaette. Õigus on ühiskonna staatiline komponent. Elu (ühiskonna areng) on dünaamiline element. Positiivne õigus ei ole primaarne, tegelik õigus tekib hoopis nn õiglase õiguse konkreetsel kohaldamisel praktikas. Selles mõttes on õigus konkreetne kohtu- või haldusakt alates selle realiseerimisest. Sisaldagu norm mida tahes, alles kohtunik või ametnik annavad kohaldades sellele õige sisu. Alles kohaldades avaldub positiivse normi tegelik sisu. Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm. Kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia ­ on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia ­ selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia ­ on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

- Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma

Eesti Uusaeg
62 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti ajalugu

1210. – Ümera lahing 1217. – Liivimaa ristisõjas murranguaasta: kevadel piirati Otepää eestlaste poolt, sakslased sunniti Ugandist lahkuma. Eestlaste võit. 1227. – vallutatakse Saaremaa ja Eesti alad läksid võõrvõimu alla; Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste lüüasaamise põhjused: 1) Objektiivsed põhjused (inimesest mitteolenev): vastaste ülekaal, vastaste taga oli kogu Euroopa majanduslik võimsus, vastaste taga oli katoliku kirik, vastased olid diplomaadid. 2) Subjektiivsed põhjused: eestlaste hulgas puudus kokkuhoidvus, eestlastel oli halb läbisaamine naabritega, eestlaste armee ehk malev ei olnud valmis pikaajaliseks võitluseks. 5. Võõrvalitsejad Eesti alal Eesti alade jaotus peale Muistset vabadussõda: Eestimaa hertsogkond (Taani), Saare-Lääne piiskopkond (Riia piiskop), Tartu piiskopkond (Eestimaa piiskop), Liivi orduriik (Saksamaa).

Ajalugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun