Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa ja Eesti õigusajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, karistus, kohtunik, lään, kriminaal, maapäev, reform, süüd, rooma, seadustik, liivimaa, vasall, talupoeg, võimukorraldus, poega, tegija, tõend, vasallid, koodeksrjategija, kohtukorraldus, tavaõigus, eraõigus, admin, maahärra, kogud, seadusandlus, keskaegses, vasallide, hõim, linnaõigus, kriminaalõigus, foogt, sugukonna, kohtunikudtalurahvaõigus. Õigus, mis oli talurahva vahel, vanad tavad, suulises vormis. Kriminaalõigus oli reguleeritud talurahvaõigusega, mis oli kirjalik. Tähtsaks kujunes Sachsen-Spiegal, mis on kohaliku Sachseni õiguse mitteametlik ülestähendus. Koosnes kahest osast- maaõigusest ja lääniõigusest Peale Jüriöö ülestõusu (1343) eestlaste olukord halvenes. Tekkis kodukari- mõisnike distsiplinaarõigus talupoegade üle. Võisid peksta talupoegi. 4. Liivimaa maapäev Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani.Maapäeva kui institutsiooni täpset algusaega on raske paika panna, sest Liivimaa maaisandate, nende vasallide ja linnade kogunemisi oli olnud juba vähemalt alates 14. sajandi algusest. Liivimaa hansalinnad korraldasid alates 14. sajandi keskpaigast regulaarseid linnadepäevi, samuti toimusid tavaliselt Liivi ordu eestvedamisel maaisandate ja vasallide
lihtsalt polnud aega. Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A.Piip Rahvusvahelise õiguse ja Nikolai Maim Riigiõiguse dotsendiks, vaid kolm ala saadi kaetud. Nemad kolm valisid õpilasi, keda õppejõududeks õpetada ja ka inimesi otsisid , kes seda teeks. Karl Wilhelm Seeler- Riiast, õppis Tartu Ülikoolis. Tulevad Tartusse põgenikena( põgenesid Venemaalt bolšsevike eest, õigusteadlased) õppejõud, lubavad eesti keele ära õppida, aga paar vaid õpib. Aga olulisem on see , et nad õpetaksid välja järglased
) Õiguse dualism paralleelselt on riiklik ja eelriiklik õigus, riiklik ja mitteriiklik õigusemõistmine. Eksisteerib arusaam õiglusest, kuid puudub arusaam objektiivsest õigusest. Maa eraomand puudub. 3. Õigusallikad Säilinud on seadusi kui ka mitmesuguseid juriidilisi ürikuid. Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a. 3.2. Otseselt on säilinud Urnammu (Ur-Nammu) seadustik - Uri 3. dünastiast pärineva kuninga Urnammu (2100 e.m.a.) seadus1 seni vanim sõna-sõnalt teadaolev seadusetekst. Koodeksi proloogi algus ja epiloog ei ole säilinud ning sellega on kaduma läinud ka kuninga nimi, kes laskis koodeksi kirjutada. Proloogist võib lugeda, et üritab tagada sotsiaalset võrdsust ning see kes oli vaeseme, ei pea alluma rikkamale, lihtsalt sellepärast, et teine rikkam on. Üldiselt võiks pidada seda seadustikku kohati julmaks
Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith • Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad, • ükskõikseks jätvad, • ebasoovitavad, • keelatud. Sunniidid ja ši-iidid • Muhamed ei jätnud peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. • Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks -
Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest. Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt, kus domineeris peamiselt karjakasvatu s. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutava rahva õigusega. 12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta. Corpus Iuris Civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum.
Enamasti maanõunikud otsustasid ära kõik hääletamise järgi, kindral kuberneri üksik hääl ei otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud.
Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma-katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku. Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused 1201.a. Riia linna asutamine 1202.a
Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem. 1236 - Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. 1237 - asutati Liivi-Orduriik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14.s (57-60) : Modena Wilhem - Rooma paavsti saadik. Vaheriik - Modena Wilhemi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast moodustatud, otse Rooma paavstile allutatud riik. Ta moodustas selle, et leevendada vastuolu Taanu kuninga ja Ordu vahel, kuid vaheriigi likvideerisid Taani ja ordu väed, põrgates peagi uuesti kokku. Stensby leping 1238 leping, mis lõpetas tüli Taani ja Liivi ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna + Viru- ja Harjumaa, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasuunas
Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne- Euroopas: läänes mitmesugused läänihärruse vormid (nt poliitiline-, majanduslik-, kohtuvõim) ei koondunud ühe isiku kätte ja talupojal oli mitu isandat - Vana-Liivimaal läänistati alad koos talupoegadega vasallidele, kes ühes isikus: 1
(Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning
Lääne-Euroopa allikad- Paavsti kirjad, mis sageli sisaldavad käske, korraldusi. Paavst otsustas kuidas jagada Liivimaad. 1970ndatel aastatel saksa ajaloolane Ernst Pitz oma uurimises pööras sellise uurimuse peapeale. E. Pitz näitas, et paavsti kantselei töötas sellisel viisil, et saabunud palvekirjad, ettepanekud vormistati paavstlikeks otsusteks. Vormistatud on kohapealsed huvirühma soovid. Paavstikuurias võivad tulla vastuolulise informatsiooniga, sest Rooma saabus järgmine saatkond ja esitas oma soovid. Valdavalt me teame nende olemasolust tänu paavsti kantselei registrile, kus on kirjeldatud oluline sisu (ära jäetud on pidulikud algus ja lõpu osad), eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga. Actum on sündinud, datum on antud ehk dokument kajastab
a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi- kestest), mida nimetati Vana-Liivimaaks. Halduslikult oli Liivimaa Saksa riigi lään kõrgeim läänihärra oli Saksa keiser (tollal Püha Saksa Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3
Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne. Balthasar Russowi kroonika
2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3 . i n s t i t u t s i o o n i l i n e – k u i v a a t a m e ü h e õ i g u s i n s t i t u u d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale
iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1
Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks pronks. 2-5kg(kirve jagu) pronksitükk maksis ca. 100. Karilooma. Iseloomulikud kindlustatud asulad (Asva asula Saaremaal). tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus, mis sai teoks tänu REHE leiutamisele. Rehi teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u. 1920p/kr) Varajane ja Rooma rauaaeg. Inimesed kolisid kogukonnast rohkem eraldi taludesse elama individuaalsus. Matmiskommete ulatuslik kasutamine rajati erinevaid kalmeid: kivikirstkalmed tarandkalmed laevkalmed Rooma impeerium ja Eesti ala. Esimese põlluharimisviisina levis Alepõllundus, hiljem kujunes karjakasvatuse levides paikne Põlispõllundus. Rooma rauaaeg üldiselt oli euroopale hea aeg. KESKMINE RAUAAEG E.VIIKINGIAEG Rahutud ajad algasid rahvaste rändamisega Euroopas. (hunnid, goodid, vandaalid)
eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem pronksiaeg 1100- 500 a.eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg Eel-Rooma rauaaeg 500 a.eKr-50 a.pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr Keskmine rauaaeg 450-800 a.pKr Noorem rauaaeg Noorem viikingaeg 800-1050 ap.Kr Hilisrauaaeg 11.saj- 13.saj 3. Mesoliitikumi asulad Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967. Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis
korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud Tartu ülikooli asutamine *Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte. *1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi. *1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks. *Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana. *Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus *Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tundmist.(Õpetati ainult lugemist) *1684 asutati Tartu lähedale õpetajate seminar *Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius. *1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli. *Esimese eesti keelse grammatika õpiku koostas Heinrich Stahl Nõia protsessid. *Luteri kirik võitles paganluse ja rahvausu kommete vastu. *Ainult lubatud usk oli Luterlus ehk riigi usk *Kiriku ülesanded olid: I Hariduse andmine
Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr) Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) *noorem rauaaeg -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr) -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige
See tõi kaasa vabama konkurentsi. ● Hakati looma manufaktuure (palju töölisi, tööjaotus, käsitöö) Vaimuelu 18. saj ● Põhjasõja mõjud: ○ tegevuse lõpetas Tartu Ülikool ○ paljud Forseliuse seminari lõpetanud olid jäänud vanaks ja surid, selle tulemusena jäid paljud koolid õpetajateta ○ Tartu linn hävitati (uus ehitati puidust, mis sai mitmetes põlengutes tohutult kannatada) ○ luteri kirik nõrgenes (palud inimesed olid endiselt muinasusku) Usuelu ● Pietism (18. saj alguses) ○ sõnast pieta - pühadus, vagadus ○ taotleti suuremat vagadust. Püüdeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole ○ inimene pidi iga päev Piiblit lugema ○ loobuda tuli lõbustustest (baaris käimine, alkohol jms) ○ Pietistide teene - 1739. a Piibli täielik tõlge (Anton Thor Melle põhja-eesti keele
talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800
esemega, algne maaviljelus->alepõllundus, europiidne(geen dominantne) päritolu ->eestlaste väimus Pronksiaeg – (1800- 500 eKr) Eestisse levisid pronksesemed, aga kuna puudus pronksiks vajalik vask ja tina, kasutati edasi kivi- ja luuesemeid. Asva kultuur, Kaali meteoriidikraater •Toodi sisse skandinaaviast, seega paremini esindatud saartel ja lääne- eestis RAUAAEG 500 eKr-1200 pKr Vanem rauaaeg 500 eKr-450 pKr Rooma rauaaeg 1pKr-450 pKr- rooma riigist pärit esemeid on palju, rooma riigi hiilguse, õitsengu ja languse aeg Keskmine rauaaeg 450-800 pKr •rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3
hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike. Nobiliteet- kitsas ring tähtsaid perekondi,kelle hulgast pärines enamik kõrgeid riigi ametnikke plvest põlve. Võim vallutatud maades Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks. 1. itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks. 2. kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades. 3. Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused. 4. Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse. 5. provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa,
Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG
julgeoleku, kirikute, koolide, vaeste jm eest Orduajal: HarjuViru aadlikel suur omavoli. 1421 Valka kogunes esimene VanaLiivimaa maapäev, millest võtsid osa ordu, mõisnike, o Maahärra esindajaks linnas oli linnafoogt vaimulike ja linnade esindajad. Maapäevast sai VanaLiivimaa elu juhtiv organ. · Ametlik keel linnas saksa keel, kuid ka Eesti keel kasutusel · Peamine sissetulek tuli kaubandusest. Peamiselt veeti välja teravilja. Sisse veeti soola,
a Moskva suurvürtsiriik liidab endaga Novgorodi ja sellega viidakse Vene alade ühendamise protsess lõpuni. Pole enam palju väikseid vürstiriike, vaid on üks tugev Moskva suurvürtsiriik ja kõikide nende tugevnevate suurrikide jaoks on suhteliselt kerege saak Vana-Liivimaa, sest Vanal-Liivimaal pole ühtset tugevat riiki ja väikeriikide vahel puudub sageli ühtsus. Oli kerge saak. KATOLIKU KIRIK Kui Eesti 13.saj ristiusustati, siis kristlik organisatsioon oli juba olemas ja Eestis polnud midagi vaja välja mõelda: kõik oli juba olemas. Valitses paavst, kellele allusid: 1. Peapiiskopid: Riia ja Lundi (Põhja-Eestis) ja need jagunesid omakorda... Riia: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa; Lundi: Tallinna 2. Osadel piiskoppidel oli lisaks vaimulikule võimule ka ilmalik võim. Ühtlasi ka maahärradeks olid
Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus Ilmalikud õigussüsteemid läänelik õigus Quasi-läänelik õigus mitteläänelik õigus Romaani-Germaani õigusperekond Sotsialistlik õigus 2 Kaug-Ida Civil law Angloameerika õigusperekond; Aafrika üldine õigus
jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr. · Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt
· 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostu-müügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata
Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma)
Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lagunes, teisalt võib nimetada lõpuks ka 1492
annaabi.ee 
