tähendusloome- kas 24 tundi või kui magame, siis ei ole. unede tähendusloome - vaataja roll või loome ise. ☼ vaimuvara (rahvaluule kogumine) - Jakob Hurt ☼ vanavara (esemeline kultuur) - Jaan Jung - eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval) ☼ Itaalia: tutvus Vico töödega, esimene Vico tutvustaja ☼ sündis siis, kui Vico suri ☼ asjade mõistmiseks on vaja historismi-printsiip– ajalooliste avalduste analüüs – sünnilugu
vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt majanduse kultuuriajalugu, poliitika kultuuriajalugu, sõja kultuuriajalugu, kunsti kultuuriajalugu jne.
poliitika ja majanduslik kord. Sealjuures ei ole tegu sõltumatute tunnustega, mis võivad omavahel vabalt kombineeruda, vaid igale kultuurilis-ajaloolisele tüübile on omane kindel morfoloogia. Oswald Spengler (1880–1936) • Üldine ajalookäsitlus: ◦ Eesmärk leida ajaloost loogika, mis seletab ära nii olnu kui ka selle, mis tuleb. ◦ Ajaloo uurimine pole mitte niivõrd ajalooline, kuivõrd filosoofiline valdkond – üles tuleb leida inimkonna ajaloo metafüüsiline mõõde. ◦ Oluline pole uue teabe otsimine, vaid olemasoleva teabe mõtestamine filosoofilise teadmise (“orgaanilise loogika”) abil. ◦ Pessimistlik hoiak: ajaloos puudub progress, küll aga on olemas saatus: kultuurid alluvad allakäigu loogikale. • maailmaajaloos on olnud kaheksa kõrgkultuuri:
kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskumusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad ja paljud teised. Selle juures on oluline on see,et ta ei välista mitte mingeid nähtusi, pm kõik võiks kuuluda kultuuri alla. Kultuur peab olema loodud inimese poolt ühiskonnaliikmena. Leslie White hakkas 1930ndatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus
Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).
1990ndad Lauri Honko Tänapäeva mõistes on folkloor nii pärimuse viljelemine, selle kogumine kui ka arhiivikorraldus ja uurimine. Rahvaluule tekib ka tänapäeval, on pidevas muutumises. Dünaamiline käsitlus 2. Rahvaluule ehk folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis 20. sajandi lõpul kutsuti Kesk ja Põhjaeuroopa rahvakultuuri uurivat teadust etnoloogiaks. Saksakeelses teadusuurimises kujunes välja kaks mõistet:
Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur
muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel. Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste
‘ Tartu Ulikool ‘ Etnoloogia Uldkursus Konspekt tundmatu tudengi laualt Tartu 1999 Sissejuhatus Lugu Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe- tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused
(ainujumala usk) 2. Metafüüsiline inimmõistus, ühiskond, teadus ei kasuta maailma mõistmiseks enam teoloogilise olendeid, tõde otsitakse abstraktsetest kategooriatest, enese seest, monoteismi ainujumal muutub ürgseks 3. Positivistlik mis ei ole meeltega tajutav või kogetav, ei ole olemas; empiiriline vaatlus, füüsilise uurimine, kontrollitavate faktide olulisus, inimmõistus püüdleb teaduslikkuse poole Inimmõistus ning erinevad teadused läbivad need staadiumid Ise pidas ülimaks, viimaseks, positivismi, sotsioloogilist mõtlemist Teaduse kõrgeim sfäär on siiski moraali ja eetika valdkond, mis on õilsam kui sotsioloogia Pööras tähelepanu praktika ja teooria vahelistele seostele Proovis oma teooriaga parandada Prantsuse rev ajal tekkinud pingeid ühiskonnas, eemalduda
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia
o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad)
Kasvab välja eneseteadvusest, Mängu tuleb identiteedi mõiste. Enamus vormislistel ja talituslikel kultuuriregioonidel see puudub. Nt Mulgimaa ja USA-s Dixie. Hüpoteetilised kultuuriregioonid- Iga järgmise kultuurilise aspektiga jääb kultuuriregiooni tuum väiksemaks ja piirialad kasvavad. Kultuuri hajumine- kultuuri levimine toimub enamasti läbi kommunikatsiooni. Kultuuri hajumise- on ideede ja innovatsioonide levimine ruumis uurimine on kultgeos väga tähtsal kohal. Kultuuri element võib pärineda ühest või mitmest kohast ja levida siis laiali. Mõningal juhul saame nähtuse viia tagasi tema algkodusse. Mitme koha puhul saab veel eristada, kas idee on sündinud sõltumatult või pärineb samast algkodust. Iga kultuur on loendamatute innovatsioonide leviku toode. Oluline on ajafaktor. Mõni nähtus levib kiiresti, teine aastasadu. Kultuuri levimise viisid: 1) ekspansiive- ehk laienev levik jaguneb omakorda:
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2
kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada. Aristotelese “Retoorika” (355. a eKr) Raamatukogud: Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente. Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli, Aleksandria ja Pergamoni raamatukogud - käsikirjade uurimine ja ümber kirjutamine Aleksandria koolkond - kreeka kirjanduspärandi kokkukogumine, arvustamine, katalogiseerimine Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika.
kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada. Aristotelese "Retoorika" (355. a eKr) Raamatukogud: Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente. Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli, Aleksandria ja Pergamoni raamatukogud - käsikirjade uurimine ja ümber kirjutamine Aleksandria koolkond - kreeka kirjanduspärandi kokkukogumine, arvustamine, katalogiseerimine Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika.
kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). 3.1. Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika ei ole ainult hinnangu andmine (või eelkõige) hinnangu andmine, kritiseerimine, vaid ka kirjandusteose seletamine (selle tähendus, vorm esteetiline väärtus jne). Wellek & Warren ,,Theory of Literature": Kirjanduskriitika on konkreetse sõnakunstiteose uurimine ja analüüs (kriitika laiemas tähenduses, mitte kui raamatuarvustus). Matthew Arnold ,,The Function of Criticism at the Present Time": Kriitika on omakasupüüdmatu püüdlus tundma õppida ja propageerida parimat, mida on kogu maailmas teada saadud ja mõteldud. T.S.Eliot ,,The Function of Criticism": Kriitika eesmärk on teoste selgitamine ja maitse korrgieerimine ning teostevaheliste ajalooliste seoste uurimine.
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. minevik vs tänapäev “vanad” vs “noored” rahvas vs pärimusrühm territoorium vs tegevus objekt vs subjekt “asi” vs protsess staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
Vene kirjandus napilt esindartud. Winkelmann oma ajastu parimate õpetajate õpilane. Aleksander Brückner (1834-1896) oli vene ajaloo professor. Üle 30 aasta on päris loetud autor Venemaal. Venemaa ja Euroopa, eurooplaste roll Vene ajaloos, kes olnud õhtumaise kultuuri vahendajaks. Kultuurilise ja majanduslike suhetega tegelenud. Biograafilised teosed (Katariina II, Potjomkin). Brückner pärines Saksa perest Venemaal. Liivimaa kesk- ja varauusaja uurimine Saksamaa hakkab ajaloo uurimisel rolli mängima. Algus TÜ-s, täiendatakse end Saksamaal. Eriti peale TÜ veneastamist. See ka kahe maailmasõja vahelisel ajal. Georg Waitz (1813-1886) oli Lanke õpilane, 1848 läks Göttingeni professoriks, koolkonna rajaja. Tugev allikakriitika nagu Lankel, tema käe alt suur hulk medijevaliste, rohkem õpilasi, kes ülikooli professoriks said. Üks saksa olulisemate valikpublikatsioonide väljaandjaid. Suure sarja ,,Monemasta Germaniae Historica"
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt
ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. Ajalugu: Bronislav Malinowski. Mitte-osalusvaatlus uurija püüab vaadelda inimesi nii, et vaadeldavad ei tea, et neid vaadeldakse. Uurija üritab olla nähtamatu. Nt Laud Humphreys. Eksperiment peetakse tihti kõige täiuslikumaks. Uurija kontrollib täielikult olukorda. Uurija ise manipuleerib mingit sõltumatut muutujat vaadates kuidas see mõjub sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs/kogumine. Inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid, pildilised materjalid.. Andmete tüübid: peamiselt ankeetküsitluse andmete puhul. Läbilõikelised andmed andmed, mis aon kogutud ühel ajahetkel, annavad mingi läbilõike; unimesi uuritakse vaid korra; longitudinaalsed (pikilõikelised) andmed - andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt (ei ole anonüümne). Andmete analüüs: meetodid : kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed meetodid.
keelele. Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/ lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. Neid on võimalik kirjeldada kindlate kindel värsimõõt- on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv. vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas - valge vaher sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist
kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand < ingl. intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta; 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Minevik vs tänapäev 1990. aastatel tekkis vajadus uue folkloori definitsiooni järele. Tänapäeva folkloori klassikalise rahvaluule kõrval: peale regilaulude jt klassikaliste rahvaluule tüüpide kõrvalt hakati eristama ka nt sõdurifolkloori, jutte UFO-dest jne. (Rahvaluule definitsioon peab
Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse
* Siiski on sotsioloogid statistikute silmis tavaliselt amatöörid ja statistilised andmed ei ole iseenses ,,sotsioloogia". Tegemist on sotsioloogiaga alles siis, kui neid tõlgendatakse sotsioloogiliselt, paigutatakse sotsioloogilisse konteksti ja sotsioloogilisi teooriaid on rakendatud. C.W Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime Sotsioloogia kui inimeste aitamine - Uuem nägemus sotsioloogiast Eestis seostub ,,sotsiaaltööga". Turumajanduse jalgade alla jäänute olukorra uurimine ja nende aitamine. Filantroopiline suhtumine. - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel. ,,Inimestega tegelemine" võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna, propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13).
Sotsioloogilise eksmperimente · Muzafer Sherif: Robbers Cave eksperiment (1954). Mingisugune grupp inimesi (ühel juhul lapsed, teisel täiskasvanud) eraldadakse ühiskonnast ja jälgitakse, kuidas nad hakkavad käituma. Tuli välja, et hakkasid vägivaldselt käituma. (mõlema eksperimendi kirjeldus) · Philip Zimbardo: Stanfordi vanglaeksperiment (1971) Dokumentide analüüs Dokumentide analüüs on inimtegevuse produktide uurimine, näiteks: · Kirjalike materjali (ajalehe-artiklid, raamatud, ajaloo-kroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne.); · Pildilisi materjali (fotod, maalid, reklaamid jne) · Materiaalsete esmete analüüs Andmete tüübid (peamiselt ankeetküsitluse andmete puhul) · Läbilõikelised (cross-sectional) andmed andmed, mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid korra · Longitudinaalsed (pikiõikelised) andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta
M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. Pärimus - < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest. Traditsioon(sõnana)->järjepidevus => katolikukirikust. Pärimusmuusika mõiste on hakanud asendama folkmuusika mõistet. Kõik pärimuslikud muusika/tants on seotud traditsioonidega. Vaimne kultuuripärand < ingl. Intangible vultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Võeti kasutusele, sest '90-aastatel oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna. www.rahvakultuur.ee Rahvaluule mõiste määramine I. aineloendite kaudu II. olemuslike tunnuste kaudu III. kommunikatsiooni laadi kaudu.
On olemas mingisugune TEADUSLIK OBJEKTIIVNE teadmine. Usk teaduse tõsikindlusesse. RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus. Inimene peab püüdlema mitmekülgse ideaalse füüsilise ja vaimse täiuseni. Meil on võimalik ligi pääseda MÕISTUSE kaudu asjade olemuseni. Platon pidas üleüldist kreekas valitsevat mentaliteeti asjade näivuse kohta rumalaks. MARTIN HEIDEGGER aga arvas, et kreeklaste maailmatunnetus oli oluliselt targem kaasaja omast. Heideggeri arvates lahutas Platon asjade olemuse asjadest endist. Inimene ei pääse just sellise ideelise ja materiaalse asjade eristuse tõttu maailmast enam aru. Kaasaegne maailm on tehniline ja ei mõtle tervikuna, asjade omavaheliste seoste kaudu. Teaduslik-tehniline maailma ei küsi iseenese toimimise kohta. Usk teaduse tõsikindlusesse teeb inimesed pimedaks ja võtab vastutuse üksikisikult ise mõelda. Asjade olemust kusagil ideaalses vormis otsides kaugeneme
Seda, mis pakub meelelist naudingut. Teemad, mida esteetika uurib: kas esteetiline omadus on objektiivne või subjektiivne. Arvamusliidrid kunstis. Inimeste arusaami mõjutatakse. Kui inimene on piisavalt ise tutvunud, siis oskab ta ise hinnanguid anda. Ei tohiks lasta end nagu lambad teistel mõjutada ja suunata. · Esteetika on kunstide või üleüldse kauniks, ülevaks või liigutavaks peetavate objektide tajumisel tekkivate tunnete, mõistete ja otsuste uurimine · Esteetikateooria: Mis on kunstiteos? Kas kunst saab olla tõe kandja? Kas kunst toimib kunstniku tundeid väljendades, äratades, puhastades või sümboliseerides? Miks saame esteetilist naudingut kummalistest asjadest nagu hirmuäratavad loodusjõud? Miks eri kategooriatesse kuuluvad asjad võivad olla võrdselt kaunid? · Esteetiline kasvatus katse ilu ja kunstimeelt treenida. · Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel
· ,,Päts" 1821 · Mõistis hukka Petersoni luule luulevorm polnud esteetiline. Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule). Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? · 1838. · 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. F. R. Faehlmann, D. H. Jürgenson, G. M.- Knüpfel, F. Kruse, F. F. Meyer. K. J. Peterson: · mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum Kirjutas luulet, proosat. · mis on olnud K. J
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti ol
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
