Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
[Type text] [Type text] Koostaja: Osa I Teksti tõlgendamisel kasutan kõige enam olulise allajoonimist. Täpsemalt öeldes markeerin enda jaoks olulise informatsiooni värviliseks. Minu jaoks on see kõige sobivam meetod, sest see hakkab paremini silma ja talletub mällu. Samuti meeldib mulle kasutada erinevaid skeeme, jooniseid ja tabeleid. Süstematiseeritud informatsiooni on palju lihtsam mõista ning vajaliku informatsiooni üles leidmine on lihtsam. Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas va...
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksak...
Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneeti...
KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioo...
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev). Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2)Diktatuuride liigitamine: 2.1)Autoritaarsed diktatuurid- isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia ...
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. ...
1. Kirjeldage ühepoolse toimega silindri töörežiimi. 2. Kirjeldage 3/2 pneumo jaoti töörežiimi. 3. Viige lõpuni pneumaatika ahela skeem pressimisseadeldisele. 4. Viige läbi koostamine. 5. Kontrollige koostatud ahelat. 6. Kirjeldage ahela töörežiimi. 7. Koostage seadmete loetelu.
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süstee...
Loeng 2: 1. Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? I põlvkond sai alguse peale II maailmasõda. Teaduse poolt surutud ja lükatud, põhiargument on see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana. Avaldati raamat ,,Teadus-piiritlematud võimalused" kus argumenteeriti seda, et kõige aluseks on väga tugev teadus ja sealt kaudu saab ka meie ettevõtlus olla edukas ja me saame nii palju sotsiaalseid probleeme ja ka majanduslikke probleeme selle kaudu lahendada. Vastukaaluks ilmusid koheselt inimesed kes ütlesid, et pidage kinni, pigem on turg see mis määratleb ära ...
Must auk Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest läbi ning väga suur mass on koondanud ühte punkti. Must auk koosneb kahest osast: 1)singulaarsus horisondist 2)sündmuste horisondist. Singulaarsus horisont on musta augu keskpunkt, kus aeg ja ruum kaotavad oma mõtte ja kus esinevad kõige kummalisemad nähtused. Sündmuste horisont on musta augu välimine piir, mille ümber on aegruum lõpmatult kõverdunud. Seda tuntakse ka Schwarzchild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzchild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse (raadiuse). Seda nimetatakse mustaks auguks kuna ta imeb kogu valguse endasse ega peegelda midagi tagasi. Must auk tekib siis, kui raske täht plahvatab supernova elutsükkli lõpus ning seejärel hakkab oma ümbrust endasse tõmbama. Musta augu kohta on ka tehtuid pa...
Teist ja kolmandat j¨arku determinandid. Crameri valemid. Kompleksarvud Tartu 2016 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Sarruse (kolmnurga) reegel 3. j¨arku determinantide arvutamiseks Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl ¨ Ulesanne Arvutage determinandid 1 2 4 2 4 0 −1 3 3 1 3 −2 5 −6 4 2 1 0 2 5 6 −4 −3 4 1 2 5 1 3 2 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl LVS lahendamine Crameri valem...
Kompleksarvud Kompleksarvu mõiste: Arve kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaarühik, nimetatakse kompleksarvudeks. Kõikide kompleksarvude hulka tähistatakse sümboliga C Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui nende imaginaarosad ja reaalosad on vastavalt võrdsed a + bi = c + di <=> a = c ja b = d Kompleksarve a + bi ja a - bi nimetatakse kaaskompleksarvudeks. Näiteks 5+2i ja 5-2i. Kompleksarvu a + bi vastandarvuks nimetatakse kompleksarvu -a bi. Näiteks 7+5i ja -7- 5i. Tehted kompleksarvudega: (a + bi) + (c + di) = (a + c) + (b + d)i (5 -3i)+(2 + 7i) = (5+2) + (-3+7)i = 7 + 4i (a + bi) - (c + di) = (a - c) + (b d)i (5-3i)-(2+7i) = (5-2) +(-3-7)i = 3 - 10i (a + bi)(c + di) = (ac - bd) + (ad + bc)i (5-3i)(2+7i) = (52 - (-3)7) + (57 +(-...
Ülesanne Firma toodab kahte tüüpi erineva külvilaiusega teraviljakülvikuid TV1 ja TV2 . Teraviljakülvik TV1 on kitsama külvilaiusega ja teraviljakülvik TV2 on laiema külvilaiusega. Teraviljakülviku TV2 tootmiseks vajatakse 2 korda rohkem materjali kui külviku TV1 valmistamiseks. Materjali kogus võimaldab toota mitte rohkem kui 1500 külvikut. Nõudlus erineva laiusega külvikute järgi ei ole suurem kui 1300 külvikut. Teraviljakülvikule TV1 sobivaid punkreid on võimalik saada mitte rohkem kui 800 tükki, ja teraviljakülvikule TV2 sobivaid punkreid on võimalik saada kuni 400 tükki. Kui palju erinevat tüüpi teraviljakülvikuid peab firma tootma, et saada nende valmistamisest maksimaalset kasum kui teraviljakülviku TV1 tootmine annab kasumit 90 eurot ja teraviljakülviku TV2 tootmine 120 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused ...
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näi...
Õiguse alused I vaheeksam. 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. V: Õigus ja riik on omavahel lahutamatus seoses, sest ilma riigi vahenduseta ei saa rahva tahe muutuda õiguseks. Õiguses väljendub riiklik tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on riigivõimu teostamise otseseks vahendiks. Õigus tekkis koos riigiga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu, riik on poliitilise võimu organisatsioon. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. V: Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud riigi poolt. V: Õigussüsteem on mingis riigis kehtiv õigus-normide süsteem. Ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. V: Õiguse allikad on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnusta...
docstxt/14316401282361.txt
Arvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja arvu bi selle imaginaarosaks. KOMPLEKSARVUD Kui a = 0, siis on tegemist imaginaararvuga bi, kui b = 0, siis saame arvu a + 0·i, mis on reaalarv a. Kui a = b = 0, siis siis saame tulemuseks arvu 0. KOMPLEKSARVU MÕISTE. TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA Kaks kompleksarvu on omavahel võrdsed parajasti siis, kui nende reaalosad ja 1. Kompleksarvu mõiste imaginaarosad on vastavalt võrdsed: ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs Laboratoorne Töö pealkiri: Voogsisestusanalüüs (VSA) töö nr 3 Õpperühm: YAGM Töö teostaja: Marina Suhorutsenko (ISBK) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Jelena Gorbatsova 15.03.2012 VOOGSISESTUSANALÜÜSI MEETOD (teooria) Voogsisestusanalüüs (flow injection analysis) on kõrge tundlikkusega automatiseeritud analüüsi meetod, mille puhul viiakse proovi tsoon minireaktoris konstantse kiirusega liikuvasse kandelahuse voolu, milles proov seguneb reagendiga ja edasi detekteeritakse mingi füüsikalise karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt r...
Business Intelligence Governance Noe Gutierrez, 2006 (www.infosys.com/industries/retail-distribution/white-papers/bi-governance.pdf) Probleemipüstitus Klassikalises suures ettevõttes on korraga käsil hulk erinevaid IT projekte. Tihti on keeruline projekte niimoodi prioritiseerida, et nii tänased "põletavad" vajadused kui ettevõtte pikaajalised eesmärgid saaksid rahuldatud. IT projektide haldamiseks ehk "IT governance'iks" nimetatakse ettevõttesisest reeglistikku, mille järgi ärivajadusi ja võimalusi prioritiseeritakse ning uusi projekte ellu kutsutakse. Viimastel aastatel on populaarne ärianalüüsisüsteemide (Business Intelligence) rajamine. Kuna need süsteemid on reeglian kallid ja keerulised, on kallis ja keeruline ka ärianalüüsi projektide haldamine. Autor pakub välja üldise raamistiku ärianalüüsi projektide haldamiseks, nimetades selle "Business Intelligence Governance" protsessiks. Pakutud lahendus BI haldamiseks nimetatakse...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Voogsisestusanalüüs VSA Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Jekaterina Bazanova 093781YASB YASB21 Õppejõud: Aini Vaarmann Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil ...
II rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5ml A-alarühma lahust, hapestasin seda 4 tilga konts. HCl-ga , lisasin 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 , TAA) lahust ning hoidsin kuumas vesivannis 5 minutit. Keetmine oli vajalik seetõttu, et TAA hüdrolüüs on toatemperatuuril väga aeglane. Sadenemise käigus tekkis must sade, seega olid lahuses tõenäoliselt CuS ja Bi2S3 sademed. Tsentrifuugisin ning lisasin 0,5ml dest.vett tsentrifuugiklaasi ning jälgisin, kas tekib vee ja lahuse piirpinnale kollane CdS või pruunikas SnS rõngas. Tekkis pruunikas rõngas, seega pidin lahust lahjendama kahekordse mahuni ning lisama 5 tilka TAA. Hoidsin lahust keeval vesivannil veel 2 minutit ning tsentrifuugisin, mistõttu sadenesid nii CdS kui SnS täielikult. Võtsin tsentrifugaadi sademe pealt ära ning lahustasin sademe lämmastikhappega, lisades veel sademega samas koguses vett. Kuna lahust oli niigi vähe, ei hakanud ma seda 2-3 tilgani aurustama. E...
Elika Šaškina, O17-01 O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1 Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2 Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3 Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame...
1. Kompleksarvu mõiste, imaginaarühik, kaaskompleksarv, kompleksarvude võrdsus ja nulliga võrdumise tingimus. Kompleksarvu moodul, argument ja trigonomeetriline kuju. Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z = a + bi, (1) kus a ja b on reaalarvud ja i on nn. imaginaarühik, mis on määratud võrdustega i = - 1 või i 2 = -1 . Kaht kompleksarvu z = a + bi ja z = a - bi , mis erinevad ainult imaginaarosa märgi poolest, nimetatakse kaaskompleksarvudeks. Kokkuleppe põhjal 1) kaht kompleksarvu z1 = a1 + b1i ja z 2 = a 2 + b2 i loetakse võrdseteks ( z1 = z 2 ) , kui a1 = a 2 ja b1 = b2 , s.t. kui nende reaalosad on võrdsed ja imaginaarosad on võrdsed; 2) kompleksarv võrdub nulliga, s.o. z = a + bi = 0 siis ja ainult siis, kui a = 0 ja b = 0. z = a + bi = r cos + i sin ehk z = r (cos + i sin ) Avaldist võrduse paremal poolel nimetatakse kompleksarvu z = a + bi trigonomeetriliseks kujuks; suurust r nimetatakse kompleksarvu z mooduliks ja suur...
ENERGIA: -)Energiaks nimetatakse keha vi kehade ssteemi vimet teha td. -)Energia on fsikaline suurus, mis nitab kui palju td vib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise tttu. -) Thiseks on K -)K=mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha...
Katioonide II rühm Katioonide teise rühma kuuluvad Cu2+-, Cd2+-, Bi3+-, Sn2+/4+- ja Sb3+/5+-ioonid. Kuna nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma sulfiidide lahutuvuskorrutistest, siis piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide lahus + HCl + Sademes TAA Lahuses III, CuS, CdS, Iv ja V Bi2S3, SnS2, rühma Sb2S3,Sb2S5 katioonid ...
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktii...
P2. KATIOONIDE II RÜHM Cu2+, Cd2+, Bi3+, Sn2+/4+, Sb3+/5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on väiksemad kui III rühma sulfiidide omad. Seetõttu piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist kui III rühma katioonide saamiseks. Tulenevalt, et sulfiidioonide kontsentratsioon on sõltuvuses lahuse pH-ga, siis on võimalik selle reguleerimisel sulfiidioonidega sadetamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Võtsin tsentrifuugiklaasi umbes 1 ml õppejõult saadud alglahust. Lisasin lahuse hapestamiseks 3-4 tilka konts HCl, lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi lahust ja hoidsin 5 minutit kuumas veevannis, kuna toatemperatuuril on TAA hüdrolüüs väga aeglane. Soojendamisel tekkis põhja musta värvi sade. Tsentrifuugisin. Seejärel tegin sadenemise täielikkus kontrolli. Kuna ...
Determinandid Kompleksarvud Lineaarkujutus ja teisendus Ruutvormid Def.1-eeskirja £, mis seab hulga V igale elemendile x Kui hulgas on määratud mingisugune tehe ja selle hulga mistahes kahe Kahe vektorruumi V ja W korral määratud kujutust nimetatakse F= ruutvorm, lineaarvorm: vastavusse hulga W teatava elemendi y, nimetatakse kujutuseks elemendiga sooritatud tehte tulemus osutub alati selle sama hulga lineaarkujutuseks, kui on täidetud tingimus £(*+)=*£() Ruutvormi kordajatest saab moodustada nxn järku hulgast V hulka W. elemendiks, siis öeldakse, et hulk on vaadeldava tehte suhtes +*£() sümmeetrilise maatriksi. At=A...
KATIOOIDE II RÜHM Cu2+; Cd2+; Bi3+; Sn2+/4+; Sb3+ /5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutami...
Ülesanne 1 Graafikule on kantud järgmisi kitsendusi iseloomustavad sirged: 1,5x1 + x2 >= 15 3x1 + 5x2 >= 45 x1 + 2x2 <= 22 x1, x2 >= 0 1. Kontrollida sirgete õigsust (märgistada teljed) Sirged lõikavad koordinaattelge järgmistes punktides: 1. kitsendus 2. kitsendus x1 x2 x1 x2 0 15 0 9 10 0 15 0 2. Märgistada lubatud lahendite piirkond. A ...
Ülesanne 1 Graafikule on kantud järgmisi kitsendusi iseloomustavad sirged: 1,5x1 + x2 >= 15 3x1 + 5x2 >= 45 x1 + 2x2 <= 22 x1, x2 >= 0 1. Kontrollida sirgete õigsust (märgistada teljed) Sirged lõikavad koordinaattelge järgmistes punktides: 1. kitsendus 2. kitsendus x1 x2 x1 x2 0 15 0 9 10 0 15 0 2. Märgistada lubatud lahendite piirkond. A ...
Joonis. Teise rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem. Punktiirjoonega näidatud analüüsi käik, juhul kui A ja B alarühma uuritakse eraldi. Teise rühma katioonide tõestusreaktsioonid Käesolevas praktilises töös analüüsitakse II rühma katioonide A- ja B- alarühma eraldi. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga konts. HCl- ga, lisatakse 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min (TAA kasutamisel tuleb lahust alati kuumutada/keeta, sest toatemperatuuril on tema hüdrolüüs väga aeglane). Sulfiidide sadenemine toimub nende lahustuvuse suurenemise järjekorras. Kuna mitmete sulfiidide värvused on üksteisest erinevad, siis võib juba sadestamise käigus teha märkmeid lahuses sisalduda võivate katioonide kohta. Tsentrifuugitakse. Sadenemise täielikkuse kontroll. Kuna Cd...
Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP �lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumio...
Kool xxx AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES Referaat Autor: xxx Türi 2017 SISUKORD 1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA.......................................................3 2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED.........................................................4 Ajateenistus naistele........................................................................................... 5 Ajateenistustuse võimalused............................................................................... 5 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID........................................................................5 4. MAAVÄGI............................................................................................................. 7 Maaväe ülesanded.............................................................................................. 7 5. MEREVÄGI.............
Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisaged...
Voltmeetri kaliibrimine Laboratoorne töö õppeaines: Füüsika Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 06.11.2017 Tallinn 2017 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mteriista kaliibrimine on protseduur,kus mteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nrkade voolude (ca 1mA) mtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. ...
LELOL Praktiline töö PN1 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Tutvuda sele PN1-1 ja PN1-2 skeemidel toodud seadmetega ja määrata kasutatavate juhtimisseadmetevparameetrid. Koostada nõutav(ad) skeem(id), katsetada seadme mudelit töös ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel: NL – nupplüliti, FL – fikseeritav lüliti, PN1.H1 – silindri juhtimine nupplüliti abil, PN1.H2 – silindri juhtimine fikseeritava lüliti abil, PN1.H3 – silindri juhtimine nupplüliti ja 3/2 jaoti abil. Kahepoolse toimega pneumosilindri juhtimine. Millised on kasutatavate juh...
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb (H2) Bi Cu Ag Hg Pt Au -de v ä h e n e b loovutamise kergus Iooni poolt t u g e v n e b liitmine Keemilised omadused õhu O2 Kiiresti ja kergesti Tavalisel temperatuuril Bi Cu Hg LIHTAINED (säilta õlis) kuumuta N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VI...
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala p...
Determinant Def1 Eeskirja f, mis seab hulga V igale elemendile x vastavusse hulga W teatava elemendi y nimetatakse kujutiseks hulgast V hulka W. Def2 Kui mistahes x korral hulgast V on eeskirja f alusel vastavusse seatud üks kindel y hulgast W, siis öeldakse, et on määratud ühine kujutis hulgast V hulka W. L V = M(n × n) LW= f: M(n × n) f: Ad A M(n × n) d 1 2 n |a1 a1 ... a1 | |a21 a22 ... a2n| d = |.....................| = (-1) a11 a22 a33 ... ann permutatsioonid |an1 an2 ... ann| Selgitus: determinandi väärtust arvutav summa on võetud üle kõigi permutatsioonide, millised saab moodustada numbritest 1, 2, 3 ... n ( seega on liidetavaid n! tükki), sümbol summa avaldises tähistab inversioonide koguarvu permutatsioonis 1; 2;....; n. Permutatsioon on teatava hulga kõikidest e...
1. Canadian Bacon Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 2. Cannonball Trikk, mida tehakse m�lema k�ega. Eespool olev k�si haarab kinni lauaninast ja tagumine k�si lauasabast [10]. 3. Chicken Salad Eespool olev k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolsest lauaservast kinni [10]. 4. Crail Tagumine k�si haarab eespool olevast jala eest varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 5. Rocket Air ja Cross Rocket Trikk, mida tehakse nii, et lauanina t�mmatakse �lesse, ja lauanina m�lemast k�ljest m�lema k�ega haaratakse kinni. Cross Rocket on sama trikk nagu Rocket Air, kuid k�ed on risti grabimise ajal [10]. 6. Indy �ks fundamentaalseim trikk, mida tehakse tagapool oleva k�ega jalgadevahelisest alast varvastepoolsest lauaservast kinni haarates [10]. 7. Lien Eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni ja keha kaldub �le lauanina [10]. 8. Melon Eespool olev k�si haarab kandadepoo...
Võrumaa kutsehariduskeskus Õppetool: Mehhatroonika Õpperühm: MH-09 Sagedusmuundur MICROMASTER 440 Sagedusmuunduri programmeerimine Väimela 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 MICROMASTER 440................................................................................................................ 4 Ülesande kirjeldus:..................................................................................................................4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine:..................................................................................... 5 Mootori konfiguratsioon:.........................................................
Karl Ristikivi EESTI KIRJANIK Anastassija Gontsarova 9. klass. Tähtsam info ja elugugu · Sündis 16. oktoobril 1912. ning suri 19. juulil 1977. · Sündis Saulepi vallas,Varbla kihelkonnas. · Suri Solnas,Stockholmi läänes. · Kasutas eesnime Karl Konstantin. Haridus · Varbla 6-klassiline algkool · Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) · Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. · 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. · Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta ku...
1. Üldkogum – ehk populatsiooni all mõeldakse kõiki juhtumeid või situatsioone, mille kohta uurijad soovivad, et nende poolt saadud järeldused või prognoosid kehtiksid. Valim – liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimimaht – Valimisse valitavate objektide arv. Tunnuste- all mõistetakse liikmeid kirjeldavaid erinevaid omadusi. 2. Statistilise uurimistöö etapid. Mingi probleemi statistilise uurimisel läbitakse 4 tööetappi: Uuringu ettevalmistamine Statistiline vaatlus või eksperiment Vaatlusandmete kokkuvõtte ja esialgne töötlemine Andmete analüüs, järelduste ja üldistuste sõnastamine. 3. Statistlise vaatluse vead. Eristatakse vaatlusmeetodist tulenevaid metodoloogilisi vigu ja registreerimisvigu. Metodoloogilised nt : valimivaatlusel esinevad representatiivsusvead – valim ei kirjelda üldkogumit adekvaat...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
