3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4. Tulemuste defineerimine 51 4.1.3.5
kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t. mõtlemata, kellele kaup või teenus suunatud on, võib juhtuda, et meil jääb kaup või teenus müümata. Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks
kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks. Mastaabisääst ilmneb näiteks autotööstuses, kus kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse. 13. Lorenzi kõver ja Gini indeks Lorenzikõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes. Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzikõver ; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine. Gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 2 Ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja
Koha imagopilt, mille koht jätab külastajale (seega: koht peab olema meeldejääv aga kellele?) Mulje: on firma või margi isiksus ehk persoon, mille loovad reklaam ja tarbija kogemused. 13 Mulje on nende teadmiste,ootuste,uskumuste ja muljete summa, mida keegi toote või teenuse kohta omab. Koha muljekülastajate subjektiivne pilt kohast. Koha mulje võrdub viis, kuidas antud kohast mõeldakse erinevates gruppides. Turismisihtkoht on turisti poolt reisieesmärgiks valitud reisisiht, üks määravaim reisiotsust mõjtuav tegur. See on koht või piirkond, kus peaks realiseeruma peamine turismireisiga seotud ootus veeta sisukalt oma vaba aeg, puhkus, ärikohtumine, konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur. Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik
ametnike) käitumist ning stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Õigusnormi ülesanne (kontinentaalses õigussüsteemis) on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda.6 6 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Levinud arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete hulka ehk imperatiivide hulka, mida saab väljendada normi keelelise vormi kaudu. Imperatiivteooriast lähtuvalt peaksid aga kõik õiguslikud määratlused olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. See teooria ei sobi, kui on tegu nende õigusnormidega, mis sätestavad kindlate eelduste olemasolul
Ehkki kõik kolm teadasaamise viisi on õiged, on ilmselge, et enamiku inimeste jaoks on ka meeldejääv. Kõik sedalaadi toimingud on osa loovamast ja aktiivsemast metafoorid või füüsiline tegevus kõige meeldejäävam. Kui meie mälu toimib sel moel, siis nõustamissuhtest. miks me tugineme nõustamisel nii suurel määral verbaalsele suhtlusele? Õppimine Minu arvates peaksime me nõustajatena seadma enesele ülesandeks kõik kolm tasandit visuaalse ja motoorse tegevuse ulatuslikuma kasutuse kaudu on kahtlemata põhjendatud. omavahel ühendada ja kõikidel tasanditel töötada. Me peame analüüsima oma suhteid
millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sihtasutust kui varakogumit (st varade kooslust) ei loeta ühinguks, vaid asutuseks; praktikas omab viimane asjaolu tähtsust eelkõige sihtasutuse struktuuri mõistmisel (sihtasutusel ei ole liikmeid)
ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.
Kõik kommentaarid