Miks ma arvan, et minu valitud eriala on kaasaegses ühiskonnas perspektiivikas Kaubandus on vabatahtlik kaupade ja/või teenuste vahetamine maksevahendite või teiste kaupade vastu. Kaubandus on ala, mis kestab nii kaua, kuni jätkub erinevaid tooteid või teenuseid, mida on võimalik müüa, turustada, reklaamida ja kuniks on ka tarbijaid. Kuna inimesed tegelesid asjade vahetamisega juba kaua aega tagasi siis olen väga kindel, et minu valitud eriala on ka kaasaegses ühiskonnas väga perspektiivikas. Kaubandus on oluline majandussektor. Siia kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas ka mootorsõidukite ja nende varuosade ning mootorikütuse müügi ettevõtted. Kaubandus on üks suurimaid tööandjaid riigis. Väga palju inimesi töötab just sellel alal ning kaubandus on tänapäeval üks vähestest majandusvaldkondadest, kus luuakse pidevalt uusi töökohti. Tulevikuväljavaated
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majan
hakkavad kokureerima olemasolevatega. Palgatakse uusi töötajaid, kes saavad end arendada ja täiendada. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on Eestis ainuke kool, kus on võimalus õppida kaubandust. Oma iseloomujooni teades, arvan et kaubandustöötaja koht sobib mulle suurepäraselt. Olen alati meeldivaks pidanud inimestega suhtlemist, viisakust, toodete ja teenuste tundma õppimist. Paljud võivad küll vastupidist väita, kui arvan, et eriala valitakse üks kord elus, ja seda, mis on südamelähedane. Kaubandus on huvitav, arendav, see on elav. Räägitakse, et klienditeenindajaid ja selles valdkonnas töötavaid inimesi ei lähe enam tulevikus vaja, kuna Aasia suuremates riikides on kasutusele võetud robotid, kes teevad kiiremeni ja sama efektiivselt oma tööd kui inimesed. Arvan, et kui Jaapanis ja Hiinas on kasutusele võetud robotid, ei tähenda, et terve maailm hakkaks neid kasutama, juba
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
intelligentsusprofiil. “Laseri” tüüpi intelligentsuse puhul on inimesel välja joonistunud väga kõrge tase kas ühes või kõige enam kahes erivõimes – näiteks Mozartil oli see muusikalises intelligentsuses, Einsteinil mate- maatilis-loogilises ja ruumilises intelligentsuses. Niisugused inimesed süve- nevad tavaliselt väga varakult oma andega seotud valdkonda ja valivad ka eriala, mis on selle konkreetse intelligentsusega seotud. “Helgiheitja” tüüpi intelligentsusprofiiliga inimestel on võrdselt tugevad kolm või enam intel- ligentsust, niisugused inimesed on tavaliselt esile kerkinud kas poliitikaga või majandusega seonduvates valdkondades. Selle eest, et Gardner nimetab neid erivõimeid intelligentsusteks, on ta saanud ka kriitika osaliseks. Kuid isegi tema suurimad kriitikud, kes
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
aastal. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud. Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid, luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle. 1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant, viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad. 1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu "Uus riigiehitus", kus tegi ettepaneku
Kõik kommentaarid