enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogramm: siksak-tants, pea alaspidi ähvarduspoos, pesa ehitamine, pesa õhutamine, pesast läbi pugemine, marja viljastamine jne. 5. Neli küsimust käitumise kohta. Väljakujunemine, vallandumine, funktsioon, evolutsioon 6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse.
ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks alahindasid kasvutingimuste ja õppimise rolali käitumise kujunemises. Biheivioristid võtsid omaks, et evolutsioon on loomad kujundanud erinevaiks ja et õppimisvõimel on liigispetsiifilised piirangud. Etoloogid loobusid käitumise täieliku stereotüüpsuse ja paindumatuse ideest mõistsid, et teatud ulatuses allub käitumine keskkonnamõjudele ja on õpitav õppisid oma ideede kontrollimiseks kasutama eksperimentaalset lähenemist samuti, nagu seda olid teinud vaidluspartnerid. Vastuolu tulemus – kontseptsioonide lähenemine, süntees.
Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale sabaga, inimene käega. Elevant haarab kõike londiga, ahv käega, kass hammastega. Hakkama saavad kõik ühtviisi hästi. Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid võib-olla evolutsioon lihtsalt kasutas erinevatel aegadel juhuslikult erinevat "toormaterjali", et toota funktsionaalselt sarnaseid kehaosi. Samas tõestada selliseid väiteid on raske. Hirvede sarved vahetuvad igal aastal, veiste omad seevastu mitte. Ehk on sarvede erinev lähtematerjal siiski kuidagi seotud näiteks pulmaturniiride sesoonsete erinevustega või toidukonkurentsiga, olles adaptiivne? Lõpuks on paslik meenutada esimeses peatükis kirjeldatud ohtu sattuda panglossianismi "rappa"
kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi. -Fikseeritud strateegia mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Tehti katse metsmaasikate ja Maajalg taimega pannes nad kokku kasvama: metsmaasikas paigutas juuri võrdselt naabripoole ja temast eemale, maajalg kahandas kasvu naabri suunas. Järelikult maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend (mõlemad need taimed on risoomtaimed). Kohates (puudutades) maajala juuri, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistub. Ehk siis vastus küsimusele: taimed võivad koheselt vähendada juurte kasvu, jääda muutumatuks või hoopis intensiivistada oma juurte kasvu olenemata kas tegu lähisugulase, sama taime või mittesugulase juurega. SETTS (käigud) AND THE CITY: BEHAVIOUR OF URBAN ANIMALS (J. A. Davison)
_ Käitumisprobleemide äratundmine _ Loomade kohtlemise õpetamine 4. Veise kodustamine ja selle tähtsus Ürgveis e. tarvas (Bos primigenius) _ 8 000- 2 000 a eKr. _ Kasutus: kultus, töö, liha, nahk, piim 5. Hobuse kodustamine ja selle tähtsus Metshobune (Equus ferus) _ 8 000- 2500 a eKr. _ 5 000 a tagasi- esimesed andmed, et hobuseid kasutati ratsutamiseks _ Przewalski hobune (Equus ferus Przewalskii) _ Kasutus- liha, nahk, piim, töö, kultus 6. Käitumise evolutsioon · Evolutsiooni kolm reeglit 1) Varieerumine- tunnus peab erinema populatsiooni isendite vahel 2) Geneetiline pärandumine- mõned tunnuste erinevused peavad geneetiliselt edasi kanduma 3) Looduslik valik- mõned tunnuste variandid peavad mõjutama ka isendite sigimisvõimet · Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus
Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemelisteks terviklikuks psüühiliseks esinduseks. Loomade käitumuses eristatakse kolme peamist vormi: instinktid, kogemus, käitumise regulatsiooni intellektuaalne vorm. Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib elutingimustes püsivuse, muutumatuse korral. (n iga liik ehitab pesa, hangib toitu omal viisil). Kui instinktiivne käitumine on kord käivitunud kulgeb ta rutiinselt. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm
Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks leidub kõigil liikidel mitmesuguseid tõhusaid vahendeid, et erinevast soost isendeid paarimise ajaks kokku viia. Siia kuuluvad vastavad meeleelundid, vaheldusrikkad paarimismängud või liigiomased käitumisa
tulenev hind. Antioksüdandid on ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad alla vabade radikaalide kahjustavat toimet, nad aitavad vähendada oksüdatiivset stressi: · toidu kaudu omastatavad ehk eksogeensed antioksüdandid (nt C- ja E-vitamiinid, karotinoidid, flavonoidid) · organismi poolt sünteesivad ehk endogeensed antioksüdandid Ornamendid sekundaarsed sootunnused; sugulises valikus olulised tunnused. Nende väljaarendamine kulukas ja konditsioonist sõltuv; ausad signaalid isendi kvaliteedist. Värvid enesekaitses Pigmendid keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Nt melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes). Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrostruktuuri abil, mis põhjustab valguse difraktsiooni, selektiivset hajumist või interferentsi. Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutamiseks keskkonnast saadud materjali.
tunne Isiksus ja käitumine 18. nov 2011 T Sepp Isiksus vs käitumine · Käitumine -tegutsemine vastusena keskkonnale · Isiksus paindumatu käitumisviis (ajas ja erinevates olukordades püsivad individuaalsed erinevused käitumises Isiksuse mõistatus · Miks on indiviidide käitumine ühetaoline? o Peaks ju olema väga erinev · Kui on olemas igas käitumises parim käitumisviis, peaks ju evolutsioon viima optimaalsele käitumisele kui miks käituvad kõik erimoodi? · Miks on erinevad käitumised omavahel seotud? · Miks on sarnased isiksusetüübid olemas erinevatel liikidel, loomadel? · Isiksusetüüpide uurimine: o Rotid, sead, kanad o Rasvatihane o Eksootilisemad (papaida, kaheksajalad, ahvid) · On küll erinevad, kui käitumine ikkagi sarnane Isiksusetüüpide uurimine
10.09.2015 Biheivioristlikud õppimisteooriad (3) • Klassikaline tingimine – Seose kujunemine tingimatu ja tingitud refleksi ehk tingimatu ja tingitud ärritaja vahel –Klassikaline tingimine – Signaali õppimine –Assotsiatiivne tingimine • Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine (kui kaks ideed või sündmust on lähestikku,
tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime · Kiiru- ehk parietaalsagar: asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nim posttsentraalkööruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestest. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. · Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid
Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analuusile ning on aktiivsem muusika tajumisel Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. õppimine seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Tooge iga kohta näide. 6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile
narkokoerad Üleinterpreteerimine: tegelikult käib inimeste ja loomade kommunikatsioon palju lihtsamal tasandil, kui vahel arvatakse. Thomas A. Sebeoki kesksed ideed Teisendatud kommunikatsioonimudel: lisas konteksti ja koodi. Räägib ka teate interpreteerimisest. 1.Kommunikatsiooni funktsioon: miks loom üldse suhtleb – kas territooriumi kaitsmise pärast, paarilise leidmiseks, järglaste õpetamiseks vms Üks äärmus: intensionaalsed teated e signaalid – loom suunab sinna suure hulga käitumuslikku ressurssi (nt linnulaul maikuus – linnul pole peaaegu aega toitutagi, peab laulma kogu aeg) Teine äärmus: tunnused (cues) – passiivsed tunnused, mille puhul elusolend ei tee midagi, et signaali edastada, aga juba fakt, et tal mingi kehakuju on teise osapoole jaoks tähenduslik 2. Eri kommunikatsioonikanalid ühtpidi mõjutavad teateid (avavad eri võimalusi kommunikatsiooniks), teistpidi on keskkonnast sõltuvad (eri keskkonnas toimuvad
all, mis toimib koloonia ujukina. EVOLUTSIOON Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust. LOOMADE KOHASTUMINE Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest
1) subjekt - tunnetav organism 2) objekt - väljapoole jääv ümbritsev maailm - Käitumine - keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organisüsteemide koostööd keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvale seisundite ja vajaduste jälgimisega. - Käitumismehhanism - vahend ja võimalus, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanism: - närvitegevus (kõige oluline) - hormonaalsete tasemete muutused - boloogilised rütmid - kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine - õppimine - sühtlemine teiste organismidega Ilma närvisüsteemita pole psüühika, teadvus ja eneseteadvus võimalik. Erutus (возбудимость) - ainsale rakule iseloomulik närviprotsesside evolutsiooni põhiline eeltingimus (esimene evolutsiooni etapp).
arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium--samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks. Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi: 10 Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral
8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks. Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi: Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral.Rangelt organiseeritud käitumisviis, tagab liigi säilimise ja
objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
39 kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime
erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsiaalselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest. Väliskeskkonnas muutust ärritust ehk stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selles väljaulatuvas osas, närvikius (Bachmann, Maruste 2001 : 44). 5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike-
tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted. Latentne, mitte otseselt vaadeldav tunnus
potentsiaali muuta, aga kui impulsse on piisavalt, rakk üha depolariseerub, mille sisuks on raku ergastamine; ning kui raku ja raku väline saavutavad nulli; saadab rakk välja oma eferentset kiudupidi välja oma potentsiaali. Kui sisendimpulsid on pidurdava toimega, rakk üha lukustub, saavutades hüperpolaarsuse. Dendriidid on raku väljaulatuvad osad, mis on närviraku vastuvõtvateks jätketeks. Aksonid on pikad ribad, üksiku lõhega, kus levib signaal kiiremini. Pidurdavate mõjude puhul vähendab iga mõju polarisatsiooni astet (hüperpolarisatsioon). Rakkudevaheline kommunikatsioon toimub sünapsi kaudu – see võib olla nii elektriline kui ka biokeemilise iseloomuga signaal. Aineid, mis vahendatakse ülekannet, neurotransmittereid, on väga mitmeid ning neil on erinevad mõjud (pidurdavad, ergastavad). Nende roll sõltub valdkonnast ning ülesandest. Äärmiselt olulised aju tegevuseks on – hapnik, vesi, kaltsium,
7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused? Indiviidid erinevad ja erinevused päranduvad. Sünnib rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus kohaseim jääb ellu ja annab järglasi. Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval. Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima.
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu
populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend paaritub paljude vastassoost isenditega Isaste soov paljude partnerite järele reproduktiivse edukuse maksimeerimine; emased väheseid partnereid suudavad nii tagada järglaste heaolu. Emased otsustavad, kas soovivad antud partneriga paarituda või mitte sp tegelevad peibutusmängudega isased. Isased hoolivad naise välimusest rohkem tervis, viljakus. Emased hoolivad majandulikust seisust, sots. staatus ellujäämine, toit, poegadele eluks vajalikud vahendid.
Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e. neuronid on närvisüsteemi nii morfoloogiliseks kui ka funktsionaalseks ühikuks.
Psühhodünaamiline - Käitumise põhjuseks inimese psüühikas toimuv liikumine. S.Freud – ID – MORAALITU. Sünnib kaasa, ta teenib alateadvuses selleks, et ellu jääda, primitiivsus, teenib mõnu printsiipe NÄIDE: söömine; TAHAB NÜÜD JA KOHE SÜÜA. EGO – ÜRITAB MORAALNE OLLA. Alateadvuse ja teadvuse vahepeale peaks jääma; õpib edasi lükkama mõnu NÄIDE: kõht tühi, aga lükkan edasi toidukorda. NÄIDE: PEAN OOTAMA, LÄHEN KUSKILE PAREMASSE KOHTA. SUPER EGO - ÜLI MORAALNE. Tekib viimasena, allasurutud viha, mis on suunatud täiskasvanute vastu. NÄIDE: POLE VIISAKAS SÜÜA HETKEL, EHK EI. Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes ha
- Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku. - Motoneuroni keha asub seljaajus, akson läheb kaugele ja võib olla üle poole meetri pikk Neuronid: - Eferentsed e motoorsed – viivad sõnumeid välja ehk lihastele - Aferentsed e sensoorsed – toovad sisse väliskeskkonnast - Vaheneuron ehk interneuron – vahendavad infot ühest neuronist teise Neuroni tööd toetavad erinevad gliiarakud;’
arengutasemele s.o nutt , lalisemine, defekatsioon , liikumatus. Igal inimesel kujuneb välja oma spetsiifiline motiivide struktuur ja hierarhia, mis tingib valdavas osas tema käitumise ning mille tundmine võimaldab teha teatud ennustusi ja oletusi edaspidise käitumise ja isiksuse kujuneva struktuuri kohta. Motivatsiooniseisundid Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskeskkonna ja psühholoogilis-bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita erinevad motiivid ja vastupidi väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada samatüübiline motiiv. Motivatsiooniseisundid on: · Hoiakud, seadumused · Soovid · Kavatsused · Huvid · Veendumused ja tõekspidamised · Püüdlused · Kiindumused · Kired Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil.
Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke muutusi kasutada muudel otstarvetel kui neil, milleks nad kunagi tekkisid. See lubab kohaneda praegu. · Lisaks on oluiline see, et inimesed kujutavad endast sotsiaalseid, koostööle orienteeritud loomi. · Need 4 oletust on seotud asjaoluga, et evolutsioon pole liikide jaoks tulevikkuvaatav, vaid neid ainult tänastele nõuetele kohandav tegur (Nicholson, 1997). · Kirjeldatud evolutsioonilise lähenemise kõrval eksisteerib veel ka sotsiobioloogiline nn "iseka geeni" hüpotees (Dawkins, 1990), mille kohaselt oleme motiveeritud oma geene järeltulevatesse põlvkondadesse levitama - vanemate poolt oma geenide järgmistesse põlvkondadesse levitamine ,,loteriivõit"
Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile - ärritaja (meeleorganile mõjuja), ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess). Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad tundenärvi lõpmed ehk retseptorid kehapinnal või siseorganeis; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud; erutust töötlevad peaaju osad. Analüsaator on reflektoorne ehk igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon. Aistingute liigid
aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM) 13. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis, kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu. 14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
