SOOME (0)

SOOME 
ÜLDANDMED: 
Pindala: ~300 000km2 
Rahvaarv: 5, 4 miljonit 
Pealinn: Helsingi 
Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. 
 
GEOGRAAFILINE ASEND: 
  Asub Euroopa põhjaosas. 
  Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. 
  Asub Läänemere ääres (Läänes  Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) 
  Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. 
  Lähiriigid Eesti 
LOODUS 
Pinnamood : 
  Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt  jääaeg . 
  Enamus territooriumist on madal, kuni 200m.  Maapind  on valdavalt künklik. 
  Kõrgeim punkt on  Skandinaavia  mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) 
  Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas 
SALAPAUSSELKÄ. 
  Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. 
SISEVEED  
  Kokku on ligikaudu 190 000 järve. 
  Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. 
  Suurimad järved on:  SAIMA , PÄIJÄNNE,  INARI . 
  Enamus jõgesid paikneb lääneosas ja suubuvad Botnia lahte 
   Jõed pole pikad. 
  Pikimad jõed: KEMI, TORNIO 
KLIIMA 
  Asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal 
  Põhjaosas on lähispolaarne kliima, ülejäänud jäävad parasvöötmesse. 
  Lõunaosas keskmised temperatuurid suvel +18C, talvel -5C. Põhjaosas on talvel külmem. 
  Keskmine sademete hulk ~600mm aastas. 
TAIMKATE 
  Paikneb valdavalt  okasmetsavööndis , maa äärmine põhjaosa jääb tundravööndisse. 
  67% territooriumist jääb metsa alla. 
  30% territooriumist katab soo. 
 
 
MULLAD  
  Valdavalt väheviljakad leet- ja soomuld . 
  Viljakamad mullad asuvad Edela-Soomes. 
LOODUSVARAD  
  Mets. 
  Vesi –  hüdroenergia  tööstusele. 
  Maavarad – mitte rikkalikult 
a)   Rauamaak  
b)  Vasemaak 
c)   Nikkel  
d)  Ehitusmaterjalid 
e)   Turvas  
RAHVASTIK  
  Keskmine tihedus 17 in/km2. Tihedaima asustusega on Uusimaa maakond (200in/km2). 
Hõredaim on Lapimaa (2 in/km2) 
  Soomes on ametlikult kaks keel: a) Soome 
  b) Rootsi 
  Soome keel kuulub  Uurali   keelkonda , Soome- ugri keelerühma. 
  Rootsi keel kuulub  Indoeuroopa  keelkonda, germaani keelerühma. 
  Ahvenamaal on ametlikuks  keeleks  ainult Rootsi keel. Põhjaosas on osades valdades 
ametlikuks keeleks  Saami  keel. 
RAHVUSLIK KOOSSEIS 
   Soomlased  – üle 90% 
  Rootsalased – 6% 
   Saamid  – alla 20 000 inimese 
  Teisi vähemusrahvaid tänapäeval: a)  Mustlased  
     b) Eestlased 
     c)  Venelased  
LINNARAHVASTIKU OSATÄHTSUS 
  Üle 60%. 
IIVE 
  Väike, aga positiivne. 
TÖÖPUUDUS  
  8% 
MAJANDUS 
  Põllumajanduse arengut takistab põhjamaine kliima. Vaatamata sellele on põllumajandus 
Soomes kõrgelt arenenud. 
  Alla 5% inimestest. 
  Paremad tingimused ja ka tulemused on Edela-Soomes, kus on pehmem kliima ja viljakamad 
mullad. 
  Lõuna-Soomes  domineerib  taimekasvatus: a) Teravili 
      b) Söödakultuurid 
      c)  suhkrupeet  
  Ida- ja Põhjapool domineerib  loomakasvatus . 
  Lapimaal kasvatatakse põhjapõtru. 
TÖÖSTUS 
Energiamajandus  
   Tuumaenergia  – osatähtsus üle 30%. 
  Tuntuimad :  OLKILUOTO  ja LOVIISA 
   Taastuvad  – puit, hüdroenergia ~25%. 
  Maagaas ja  nafta  – import. 
Masinatööstus 
  Väga kõrgelt arenenud ja suures osas põhineb kõrgtehnoloogial. 
HARUD: Laevaehitus – a) jäälõhkujad 
 
 
            b)  luksus reisilaevad  
 
 
            c) allveelaevad (teadlastele) 
 
Elektroonikatööstus – a) telekommunikatsioonivahendid 
 
 
 
            b)  mõõteriistad ilmajaamadele 
 
Veel tooteid – a)  liftid  
 
 
            b) kraanad 
 
 
            c) naftapuurimis seadmed  
 
Metsatööstus  - ~30% (langeb) 
 
Väljaveetavad  kaubad  – a)  tselluloos  
 
 
 
 
 b) paber 
 
 
 
 
 c) mööbel 
  Suurimad puidukombinaadid asuvad Botnia lahe rannikul. 
  Suurim keskus: KEMI 
Keemiatööstus  
   Naftasaadused  
   Väetis jne 
Kergetööstus  
  Keskus: TAMPERE 
  Tekstiili ja rõivatööstuse disain 
REGIOONID  
Edelasaarestik 
  Soome edelarannikul on meres palju SKÄÄRE (väikesi kaljusaari). Need jagunevad kahe 
saarestiku : TURU SAARESTIKU ja AHVENAMAA vahel. 
  On populaarne   puhke - ja turismipiirkond. 
  Pehmema kliima tõttu on arenenud puuviljakasvatus. 
Lõuna-Soome 
  Siia jäävad Soome suurimad linnad. 
  On Soome tähtsaim  tööstuspiirkond  ja ka põllumajandus on kõrgel järjel. 
Järvedemaa 
  Peamiseks tegevusalaks on  turism ,  puhkemajandus ja ka metsandus. 
  Tampere ümbrus on vana tekstiiltööstuskeskus. 
Lahti 
  Tuntud  suusakeskus . 
Pohjanmaa 
  Piirkond hõlmab Botnia lahe ranniku KEMIST kuni VAASANI 
  Asustatud suures osas rootslastega. 
  Kasvatatakse palju karusloomi. 
Mägimaa 
  Ala vastu Venemaa koosseisu asuvat KARJALAT. 
  Hõreda asustusega. 
Lapimaa 
  Soome põhjapoolseim ala. 
  Kohalikud elanikud  laplased  tegelevad põhjapõdra kasvatusega. 
  Arenev turismipiirkond.