Seljaaju trauma patofüsioloogia Primaarne kahjustus (trauma ajal) Põrutus, muljutus, rebestus Sekundaarne (24 72 h trauma järgselt) Isheemia, turse, vabad radikaalid Samad põhimõtted kõigil KNS kahjustustel Perifeerse närvi trauma patofüsioloogia Primaarne müeliintupe kahjustus Primaarne aksoni degeneratsioon Eelnevate kombinatsioonid *Primaarne müeliintupe kahjustus- demüelinatsioon Ioonide inbalansi mõju 1. Suurenenud K+ suurendab membraani erutuvust (massiivne trauma, Addisoni haigus) 2. Vähenenud K+ vähendab membraani erutuvust (oksndamise korral) 3. Suurenenud Ca++ stabiliseerib membraani (hyperparatyroidism, vit-D toksikoos, neerupuudulikkus) 3. Vähenenud Ca++ suurendab membraani erutuvust (hypoparatyroidism, poegimishalvatus) Informatsiooni edasijuhtimine neuronis Presünaptiline närvilõpe vabastab transmitteraine sünapsi Transmitteraine vabanemine sünapsipilus aktiveerib retseptori (ioonkanalite avanemine, sulgumine)
energiahulk. *Alkohol suurendab söögiisu ja vähendab enesekontrolli Seksimured ● Naistel võib pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine lõppeda oluliselt vähenenud viljakusega ja menstruaaltsükli häiretega. ● Naised, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette, võivad purjuspäi selle võtmise unustada või tableti joodud alkoholi tõttu välja oksendada. ● Alkohol suurendab küll iha, kuid vähendab kehalist erutuvust nii mehel kui ka naisel. Soovituslikud alkoholikogused ● Naised ei tohiks juua üle 2 alkoholiühiku päevas. ● Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt 3 täielikult alkoholivaba päeva. (Kaks alkoholiühikut on näiteks 0,6 liitrit 4%-list õlut, pisut rohkem kui 0,5 liitrit 4,5%-list siidrit või 2 dl (peaaegu kaks pokaali) 12%-list veini.) Alkoholism *Naiste alkoholism kujuneb välja varjatumalt, kavalamalt, mis on kaua aega teistele
Selle olemasolus on lihtne veenduda puudutada käega töötavat ekraani ning kui on kuulda särinat ning tunda kergeid torkeid, tähendab see seda, et arvuti on õnnelikult mööda lipsanud antistaatilisest töötlemisest vabrikus. Ümber arvuti moodustunud elektrostaatiline väli tõmbab ligi suurel hulgal tolmu, mida arvuti taga istuja pidevalt sisse hingab. See soodustab aga dermatiitide, ekseemide ja allergia teket ning tõstab oluliselt kesknärvisüsteemi erutuvust. Mida teha? Vahetada monitor, kui see "särtsub" iga puudutuse juures. Ekraani peab pidevalt puhastama spetsiaalse antistaatilise vahendiga. Ruumi viimistlemiseks, kus asub arvuti, ei ole õige kasutada polümeermaterjale (plastikpaneele, laminaate...) Sümptomid, kui arvuti on silmi kahjustanud... Pideva arvutiga töötamise puhul kannatavad väga tugevasti silmad, eriti lühinägelikel. Loomulikult ei kao nägemine lõplikult. Kuid probleemid tekivad: · - alaneb nägemisteravus
täheldatud nende soodsat mõju soolestiku vähktõve vältimisel · Viinamarju, ploome ja viigimarju kuivatatakse tervelt, õunad, pirnid ja papaiad kooritakse, eemaldatakse südamed ning viljad lõigatakse tükkideks või viiludeks · Kuivatatud aprikoosidele ja rosinatele lisatakse ka antioksüdante värvi ja säilivuse parandamiseks · Kaaliumisisalduse tõttu sobivad need südamehaigetele. Rosinad aitavad vältida ateroskleroosi, vähendavad närvisüsteemi erutuvust ja alandavad vererõhku · Kuivatatud ploomid aitavad kõhukinnisuse korral. Nendes sisalduv rohke magneesium suurendab organismi vastupanuvõimet nakkustele · Tänu hästiseeduvate suhkrute, valkude, kaltsiumi, fosfori ning B- grupi ja D- vitamiinide sisaldusele on datlid kõrgeväärtuslik dieettoit, mis ei koorma magu ega soolestikku Sügavkülmutamine · Parim viis on puuvilju sügavkülmutada suhkrusiirupis, sest õhu
Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs `asja parandama ` ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb.
Alkohol mängib võtmerolli ka perevägivallas. · Tekib depressioon, mis on otseselt seotud enesetappudega. Siin ei ole riskitegur mitte ainult alkoholisõltuvus, vaid ka lihtsalt purjusolek. Ligikaudu 50% meeste ja 27% naiste enesetappudest on seotud alkoholi kuritarvitamisega. Napsumeeste seksuaalprobleemid Alkohol suurendab riski nakatuda suguhaigustesse, sest purjuspäi on inimesed hooletumad. Naps suurendab küll iha, kuid kärbib kehalist erutuvust. 1624aastaste noorte seas tehtud uuringu põhjal oli pärast joomist: · iga seitsmes kaitsmata (kondoomita) seksuaalvahekorras; · iga viies seksuaalvahekorras, mida hiljem kahetses; · iga kümnes ei mäletanud, kas ta eelmisel õhtul üldse seksis; · 40% küsitletutest oli nõus, et astuksid suurema tõenäosusega juhuslikku vahekorda. Mis seksimured joomisega kaasnevad?
Kilpnäärme folliikulid eritavad kahte hormooni türoksiini (T 4) ning trijoodtüroniini (T3). Kuigi kilpnääre eritab rohkem türoksiini kui trijoodtüroniini muutub suurem osa türoksiinist kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks. Seega on trijoodrüroniin tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. [2] Nii türoksiin ehk tetrajodotüroniin kui ka trijoodtüroniin mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse intensiivsust ning närvisüsteemi erutuvust [5]. Nende mõjul intensiivistuvad oksüdatsiooniprotsessid, suureneb süsivesikute kasutamine ning ensüümsüsteemid aktiveeruvad [3]. Mida rohkem on neid hormoone organismis seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku [2]. Türoksiinil on neli joodiaatomit ning trijoodtüroniinil kolm [2]. Joodivaegusest tulenevalt väheneb türoksiini ning trijoodtüroniini produktsioon ning selle sisaldus veres. [5]
kujunemata, mistõttu ohustab happerünnak just noorte hambaid rohkem. Kofeiinist võib jääda sõltuvusse, mistõttu võib heaolutunne, mis tekib energiajoogi manustamisel olla pigem tingitud sellest, et kui organism enam kofeiini ei saaks, tekiksid võõrutusnähud nagu peavalu, minestamine, väsimus, unisus, tujukus, ärrituvus, iiveldus, keskendumisprobleemid, depressioon, lihasvalud. Kuna laste närvisüsteem on veel ebaküps, siis põhjustavad energiajoogid ülemäärast erutuvust, südamepekslemist, unehäireid ja närvilisust. Energiajoogid ja rasedus Energiajookide tarbimine raseduse ajal pole soovitav kõrge kofeiini või muude ergutusainete sisalduse tõttu, mis võivad suurendada raseduse katkemise ohtu. Euroopa Liidu toiduteaduskomitee SCF on tõdenud, et kofeiini ohutu tarbimiskogus rasedatel on 200 mg päevas. Seejuures tuleks kofeiini sisaldavaid jooke tarbida eelistatult koos toiduga.
Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks. Osaleb vere hüübimisel. Tagab lihaste normaalse erutatavuse. Mg2+ esineb samuti kõikides kudedes. On skeleti ehk luude koostiselement. On ensüümide aktivaator. On klorofülli komponent. Tagab erutuse ülekandmise närvidelt lihastele. Na2+ rõhu reguleerija- säilitab kudede pinget. Hoiab vett kudedes. Imetajatel säilitab lihaste ja (kudede) närvide erutuvust. K+ säilitab kudede pinget. Soodustab vee eritust kudedest. Oluline lihaste talitluses. Fe2+ oluline hingamisprotsessides. Kuulub hemoglobiini koostisesse. (O2 transport). Zn2+ oluline immuunsüsteemis. P oluline element orgaanilistes ühendites ja energiavahetusprotsessides. Kuulub luude koostisesse. F skeleti ja hammaste vastupidavus. Cl- lihaste pinge säilitamiseks. Soolhappe moodustamiseks maos. I- vajalik kilpnäärmehormoonide moodustamiseks. Orgaanilised ained.
Toominga lehed sisaldavad palju askorbiinhapet ja sellepärast aitab nendest valmistatud tee palaviku vastu. Harilik türnpuu Kõhulahtistina võib tarvitada toorete marjade mahla. Rohkem kasutatakse kuivatatud marju, millest tehakse teed. Seegi mõjub kõhulahtistina, kuid võib mõnikord liiga tugevat toimet avaldada. Harilik- ja Verev viirpuu Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, paran-davad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust. Ravimina tarvitatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise algul. Harilik viirpuu Pärismaised puud-põõsad mürgiks Jugapuu Mürgine on kogu taim. Talvel 3-4 korda murgisem. Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt
Miks ei soovitata kasutada antatsiidina soodat (naatriumvesinikkarbonaati)? Suuremates annustes põhjustab gaasi eritusest tingitud röhitsusi. Maoseina venitus tekkivast gaasist võib maohaavandi korral esile kutsuda verejooksu. Neeru haiguste korral võib tekkida alkaloos Missuguse ainega (aine nimi) on söögiisu pärssivad ained sarnased nii keemiliselt koostiselt kui toimelt? Nimeta kõrvaltoimed! Amfetamiin. Tekitab ravimsõltuvust..põhjustab eufooria suurenemist, erutuvust, unetust ja rõhu kõrgenemist Mis on oksendamine? Defineeri! Oksendamine on füsioloogiline kaitserefleks, mille ülesandeks on vabastada magu ärritavast või organismile mürgisest sisust Mis seisundite puhul kasutatakse oksendamisvastaseid aineid (nimeta 5 seisundit)? Mao limaskesta ärritus, mere ja õhu haigus, rasedus iiveldus, oksendamine, kemoteraapia, operatsiooni järgne oksendamine, ROTA viirus Mis ravimid on oma olemuselt lahtistid? Soole motoorikat soodustavad ained, soole
süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd. löögisagedust; parandab erutusjuhtivust ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb. 12. NEERUPEALISE KOORE HORMOONID: kortikoidid e. steroidhormoonid MINERAALKORTIKOIDID: reguleerivad Na ja K ainevahetust GLÜKOKORTIKOIDID: reguleerivad või osalevad kõikides ainevah.protsessides. ANDROGEENSED KORTIKOIDID: on suguhormoonide analoogid 13. KILPNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: KIPLNÄÄRE on suurim sisesekretoorne nääre, mis produtseerib kolme hormooni; TÜROKSIIN JA TRIJOODTÜRONIIN: intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse;
Löögid peaksid toimuma kiires tempos, 3-4 korda sekundis, käelabade kaugus teineteisest peaks olema 3-4 cm. Hakkimise suund on piki lihaskiude, selle toime sõltub otseselt löökide tugevusest ja kätevahelisest kaugusest. Tugevamate ja harvade löökide korral toimub kudede põrutus laialdasemal alal ning kutsub esile lihaskiudude lühenemise, mis ilmneb eriti löögi vahetus läheduses. Kerged ja tihedad löögid on oma toimelt sarnased vibratsioonile, põhjustades kudede suurenenud erutuvust. (Cassar, 2004) 6 4.5. Vibratsioon Tehnikat sooritatakse enamasti kätega, kuid kuna võte eeldab kiireid võnkeid, kasutatakse sageli ka spetsiaalseid aparaate. Käsivibratsiooni olemus seisneb masseeritavale kehaosale maksimaalse sagedusega võnkeliigutuste edasiandmises, mida viiakse läbi ühe või kõikide sõrmeotstega, samuti ka peopesa või rusikaga. Vibratsiooni puhul sooritatakse liigutusi harilikult närvitüvede suunas
12. Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südame talitlusele mõjuvad teatud hormoonid ning kaalium- ja kaltsiumioonid. Neerupealiste hormoon adrenaliin kutsub esile südame kontraktsioonide sagenemise ja tugevnemise. Kilpnäärme hormoon türoksiin tugevdab südame vastuvõtlikkust impulssidele, mis saabuvad uitnärvi ja sümpaatiliste närvide kaudu. Kaaliumioonid pidurdavad südame löögisagedust ja vähendavad südame kontraktsioonide tugevust, langetavad südamelihase erutuvust ja juhtivust. Südame voolutamine kontsentreeritud kaaliumilahusega viib tema seiskumisele diastolis. Kaltsiumioonid põhjustavad südame löögisageduse kiirenemist ja kontraktsioonide tugevnemist, müokardi erutuvuse ja juhtivuse tõusu. Kaltsiumi kõrgel kontsentratsioonil südame voolutamisvedelikus seiskub südametegevus süstolis. 13. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu mahtkiirus vere hulk, mis voolab läbi kogu veresoonte süsteemi ühes ajaühikus. Mõõdetakse ml/min või
kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks. Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku. Päevalilleseemneid kui mitmekülgset toiduainet võib lisada pea igale toidule. Loomulikult leiavad need head seemned ka laialdast kasutust pagaritööstuses. 9 Kõrvitsaseemned Kõrvitsaseemned sisaldavad tublisti õli ja on tuntud just rahvameditsiinis neeru- ja põie talitlust parandava toime poolest. Neis on rikkalikult magneesiumi, rauda, fosforit, tsinki,
Tihtipeale esinevad koos mitu isiksushäiret: Düssotsiaalne, emotsionaalselt ebastabiilne ja histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi; · eelmainitud käitumine on püsiv ja pikaajaline ning ei piirdu vaid episoodidega; 6 · ebanormaalne käitumine on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides normidele mittevastav; · kirjeldatud käitumine ilmub alati lapse- või noorukieas püsides täiskasvanueani;
juulil mil ta ka Hiinast lahkus. 6 Keelatud ainena oli tegu EPO-ga. Moreno pidi osalema naiste eraldistardist sõidus. Kim Jon Su 9. augustil 10. meetri õhupüstolist laskmises pronksmedali ja kolm päeva hiljem 50. meetri laskmises hõbeda võitnud Põhja-Korea sportlane Kim Jong Su jäi positiivse dopinguprooviga vahele. Keelatud ainena tarvitas Su närvide erutuvust pärssivat beetablokaatorit propranolooli. Kuigi propranolool on keelatud aine ainult neil aladel, mis nõuavad suurt täpsust ja keskendumist nagu laskmine ja vibusport. Põhja-Korealane peab medalitest loobuma ja saadeti Olümpiamängudelt minema. Esimesel alal teenib nüüd pronksi ameeriklane Jason Turner, 50 meetri harjutuses tõusis hõbedale Tan Zongliang Hiinast ja kolmandaks venelane Vladimir Issakov. Thi Ngan Thuong Do
-kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel TÜROKSIIN -rakkude AV protsessid intensiivistuvad -30-40g, naistel suurem -kehatemperatuur tõuseb -parem/vasak sagar ja vaheosa e kitsus TRIJOODTÜRONIIN -mõjutavad organismi arengut -sagarad koosnevad näärmeepiteeliga -mõju kasvule lapseeas ümbr sagarikest e -mõjut NS erutuvust, KNS talitlust kilpnäärmefolliikulitest - täidetud AV! -oksüdatsiooniprotsessid intensiivistuvad hormoone sisaldava kolloidainega -depoorasvade lõhustumine -verevarustus intensiivne: 5L/h -valkude ja suhkrute AV regulatsioon -siia koguneb organismi tulnud jood, -skeleti norm areng
Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni. Kilpnääre asetseb mõlemal pool hingetoru, seal toodetakse joodi sisaldavaid hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust. Harknääre paikneb hingetoru hargnemise kohal, pidurdab enneaegset sugulist küpsemist ning on väga võimas lapseeas (istub trahhea kohal). Harknäärmes aktiviseeritakse antikehad. Neerupealised istuvad neerude kukil, moodustavad kaks struktuuri koor ja säsi. Koores toodetakse hormoone, mis reguleerivad süsivesikute ja mineraalainete ainevahetust ning omavad ühtlasi ka sugufunktsioone (nais-, meessuguhormoonid). Säsis
12) Rakutuuma ülesanded - Rakutuuma funktsiooniks on kõigi rakus toimuvate protsesside ehk raku elutegevuse juhtimine. Tavaliselt on rakkudes 1 tuum, mõnedes rakkudes erandina ka mitmed tuumad (näiteks vöötlihaskude). 13) Rakkude ärrituvus - Rakkude ärrituvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Tüüpilisteks on temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elektrilised jt mõjurid. Neid keskkonna muutusi, mis suudavad põhjustada erutuvust, nimetatakse ärritajateks. 14) Biopotentsiaalide muutused, Na,K pump - Erutusmomendil toimubki rakus biopotentsiaalide muutus (negatiivne potentsiaal langeb ja positiivne suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K-ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi
15.Golgi kompleks- rakus sünteesitavate ainete kokkupakkimine toimub Golgi kompleksis. 16. Lüsosoomid- rakuorganellid, milles lõhustatakse rakule ebavajalikke aineid. Lüsosoomid lagundavad suuri molekule väiksemateks osadeks, mida rakk saab kasutada. Peroksüsoomid- H2 eraldamine molekulidelt, mille käigus moodustub H2O2, sisaldab ensüümi katalaas, mis lagundab H2O2 veeks ja hapikuks. 17. Rakkude erutuvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Raku erutuvust tekitavad temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elekrtilised tegurid. Neid tegureid nimetatakse ärritajateks. 18. Naatrium kaalium pump ja tähtsus. Ioonpump, mis hoolitseb raku membraani potentsiaali säilimise eest. 19. Biopotentsiaalide muutused ja nende tähtsus: Biopotentsiaal tagab reageerimise(tundmise) 20. Mitokondrite ülesanne ja ehitus : Mitokondrid toodavad ATP-d, kaksikmembraanne organell, mille membraanikihtide vahel on vedlikuruum. Sisemembraan moodustab kristasi(voldikesi)
korrigeerivat tagasisidet ning veenduda, et kõik õpilased saavad materjalist aru. Üks strateegia, mida kasutatakse kooris vastamise paremaks muutmiseks, on küsida juhusliku õpilase käest individuaalset vastust. Sellisel segamini vastamise strateegial on üllatusmoment, sest õpilased ei tea kuni viimase hetkeni, kas neil tuleb individuaalselt vastata või mitte. Mõned õpetajad võivad leida, et kooris vastamine on liiga lärmakas ja võib suurendada väga energiliste õpilaste erutuvust. Kuid kasutades eelkorrigeerimise strateegiaid (näiteks tuletades iga seansi alguses meelde püsida suhteliselt vaikselt), harjutades õpilasi enda eeskujuga vastama "normaalse häälega" ning kasutades positiivset ergutamist (kiitus või mängumärkide jagamine) võib selliseid probleeme vältida. Õpilaste jaoks, kes on vähemotiveeritud (liigutavad vaevalt suud või vaatavad passiivselt pealt) on segamini vastamine üheks mooduseks osavõtlikkuse suurendamisel. Vastuse kaardid
22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed • Erineva toimeajaga • Rasvlahustuvad • Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha • Reguleerib ööpäevaseid rütme • Une regulatsioon • Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut • Hormoon: melatoniin 3.Kilpnääre • Mõjutab ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust • Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormoon reguleerib kaltsiumi ja forsfori ainevahetust • Hormoon: joodisisaldavad türoksiin, trijoodtüroniin 4.Neerupealised • Neerupealiste koore hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, naatriumi ja kaaliumi ainevahetust • Säsi rakud toodavad adrenaliini ja noradrenaliini 5.Kõhunääre • Soodustab glükoosi liikumist vereringest rakkudesse • Tõhustab maksa glükogeenivarude lõhustumist • Hormoonid: insuliin, glükagoon 6
Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson Müeliintupp Sissejuhatus psühholoogiasse 51 Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). Keemilise sünapsi töö põhimõte: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal aktsioonipotentsiaal vallandab mediaatori 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8
neist ligi 5000 põeb haiguse rasket vormi, mis vajab spetsiaalseid ravivõtteid. Obstruktiivse uneapnoe haigusele on iseloomulikud järgmised tunnused: · vali vahelduvalt esinev norskamine, · uneaegsed hingamispeetuse episoodid, · päevane liigunisus, · sagedane öine ärkamine, · sagedane öine urineerimine ja higistamine. Samuti kurdavad need haiged hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumis- ja mäluhäireid. Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus. Obstruktiivse uneapnoe põhjused võivad olla erinevad ja kombineeritud. Umbes 5070% selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga. Ülekaalulise ja uneapnoe seos ilmneb kõige ilmekamalt vööümbermõõdu suurenedes: meestel üle 100 cm, naistel üle 90 cm. Sageli esinevad neil inimestel suurenenud kurgumandlid
Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4.Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori Keemilise sünapsi töö põhimõte II: 5. Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse 6. Mediaator põhjustab postsünaptilisteretseptorite aktiivsuse, signaal kandub edasi 7. Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse 8
Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine: Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia(Gliia on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus jms) rakkude kogum.) muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1
võimed mängu panema.(7) Inimene, kes alati ja igal pool punast värvi eelistab, võib aga Sveitsi psühholoogi Max Lüscheri arvatesosutuda kiitlejaks, praalijaks, vahvaks rätsepaks, kes tabab seitse ühe hoobiga. Punase värvi suhtes sallimatu inimene on nagu märter, kes alatasa on mures omasuure vastutuse pärast, kel pole kunagi millekski aega ning kes kahtlustab, kas teda ikka mõistetakse ja kiidetakse piisavalt.(7) Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks. Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased.
käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega; - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud; - ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna;
mängu panema.(7) Inimene, kes alati ja igal pool punast värvi eelistab, võib aga Sveitsi psühholoogi Max Lüscheri arvatesosutuda kiitlejaks, praalijaks, vahvaks rätsepaks, kes tabab seitse ühe hoobiga. Punase värvi suhtes sallimatu inimene on nagu märter, kes alatasa on mures omasuure vastutuse pärast, kel pole kunagi millekski aega ning kes kahtlustab, kas teda ikka mõistetakse ja kiidetakse piisavalt.(7) Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks. Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased.
Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson 102 Müeliintupp Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). 103 Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2. Transport piki aksonit 3. Neurotransmitterite säilitamine ja süntees 4. Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori
assotsiatsioonituumad Nuclei anteriores (ACD1) - saavad impulsse nibukehadest – corpus mamillaris (A2) ja suunavad neid gyrus cinguli’sse (A3) ning talamuse lateraal- ja mediaaltuumadesse - vistseraalsündmuste kontroll + lühimälu Nuclei mediales (BCD4) - integreerivad hüpotalamusest (B5) ja globus pallidus’est (B6) saabuvaid impulsse - ühenduvad otsmikusagaraga (B7) - reguleerivad ajukoore erutuvust Nuclei ventrolaterales (CDEF8) - ventraalosas ümberlülitustuumad - dorsaalosas integratsioonituumad - Ventraalosa tuumad: nucleus ventralis anterior (F9) nucleus ventralis intermedius (F10) nuclei ventrales posteriores (F11) - Dorsaalosa tuumad (2 ümberlülitustuuma): nucleus ventralis posterolateralis (CF12) nucleus ventralis posteromedialis (C13) projetseeruvad aju ülitundlikkuse tsentris – gyrus postcentralis’es (E14)
VÄLINE reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd: aeglustavad südame rütmi ja suurendavad südamelihaste kontraktsioonde jõudu ja südame erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. · Hemodünaamika põhiseadused.
Spetsiifilised-kutsuvad esile spetsiifilisi muutusi, valguse muutus, silmavõrkkestad, helimuutus sisekõrvas. Tugevuse järgi. Läviääritus. Kõik mis tugevamad ülelävised ärritajad-mida tugevam on ärritaja seda tugev on ka vastusreaktsioon. Kõik mis nõrgemad-alalävised ärritajad-reaktsiooni ei teki. Erituse tekkel peab koes toimuvad ärritused jõudma kriitlise punktini. Mida nõrgem seda kauem peab mõjuma, et ärrtus tekib. Mida tugevam, seda vähem peab mõjuma. Koe erutuvust iseloom. Kronaksia, mõõdetakse ajaliselt. Mõõdetakse kronaksimeetritega. Labiilsus. Näitab koerituvuse võimet. Max sagedus, millele kude on võimeline vastama eritusele 1 sek jooksul. Rütmi transformeerimine- rütmi muutmine. Sisse ja välja peab tulema sama kogus impulsse. Muutub sõltumata koe seisundist. Treeningu tulemusel saab labiilsust suurendada. Õppimise ja harjutamise tulemusena. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus. Sagedusega võivad impulssid liituda. Koe labiilsus
Pankrease endokriinne funktsioon Kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib endokriinse elundina süsivesikute ainevahetust. Glükagooni tootmine ka, mille funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile
kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? *Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad., *Autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 142.Milliseid mõisteid on all kirjeldatud? a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c) Neuronite rakukehade asukoht kesknärvisüsteemis → Hallaine, d) Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 143.Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles?
samuti reguleerides stressi ja mõjudes närvisüsteemile. Pankrease endokriinne funktsioon- Kõhunäärme hormoon insuliin reguleerib endokriinse elundina süsivesikute ainevahetust. Glükagooni tootmine ka, mille funktsioon on insuliiniga sarnane: reguleerib glükoosi imendumist. Kilpnäärme hormoonid- Türoksiin ja trijoodtüroniin. Hormoonide mõjul intensiivistuvad ainevahetusprotsessid, tõuseb kehatemperatuur. Nad mõjustavad organismi ja arengut, närvisüsteemi erutuvust. Reguleerivad kasvu ka. Kõrvalkilpnäärme hormoon- Parathormooni e. paratüreoidiini, mis mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, reguleerides seega luude kasvu. Suguhormoonid östrogeenid e. naissuguhormoonid: Aktiveerivad naisel suguorganite arengut, rinnanäärmete väljakujunemist, reguleerivad menstruaaltsüklit, mõjustavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist. Östrogeenid kutsuvad esile emakalimaskesta proliferatsiooni
· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinilineF.
Väline reg. *KNS regulatiivne osa, *NS vegetatiivne osa. Südame ja veresoonte talitlust reguleeritakse NS poolt ja humoraalsel teel. * vegetatiivne NS Süda on rikkalikult varustatud parasümpaatiliste ja sümpaatiliste närvikiududega, mida mööda tulevad impulsid südametegevust reguleerivatest keskustest. Parasümpaatilised kiud aeglustavad ja nõrgendavad südame tööd: aeglustavad südame rütmi ja suurendavad südamelihaste kontraktsioonde jõudu ja südame erutuvust ning aeglustavad erutuse juhtimist. Sümpaatilised kiud kiirendavad ja tugevdavad südame tööd: südame rütmi, kontraktsioonijõudu, tõstavad südame erutuvust ja kiirendavad erutuse juhtimist. Südametegevust reguleerivad keskused on kogu aeg erutusseisundis. Närvikeskuste sellist seisundit nim. Toonuseks. Mõlemad keskused on vastastikuses funktsionaalses seoses: ühe toonuse tõus kutsub esile teise languse, vastavalt sellele muutub südame töö. Hemodünaamika põhiseadused.
X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine.
X uitnärv(seganärv)- juhib enamike siseelundite tööd XI lisanärv(motoorne)- toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele XII keelealune närv(motoorne)- innerveerib keele kõiki lihaseid 169. Autonoomne e vegetatiivse närvissüsteemi mõiste, jagunemine Närvisüsteem, mille poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Innerveerib peamiselt siseelundeid. Ülesandeks ka reguleerida skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Jagunemine: - sümpaatiline osa(aktiivne olek) - parasümpaatiline(puhkeseisund) 170. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on aktiivses seisundis, nt viha, rõõmu korral, intensiivse lihastöö korral Keskused- tuumad seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes Närvid- Iseloom- 171. Parasümpaatiline närvisüsteem, keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Organism on puhkeseisundis, toimub energiavarude taastumine.
edastavad ja töötlevad koed - närvi- ja lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Inimene, kes alati ja igal pool punast värvi eelistab, võib aga Sveitsi psühholoogi Max Lüscheri arvatesosutuda kiitlejaks, praalijaks, vahvaks rätsepaks, kes tabab seitse ühe hoobiga. Punase värvi suhtes sallimatu inimene on nagu märter, kes alatasa on mures omasuure vastutuse pärast, kel pole kunagi millekski aega ning kes kahtlustab, kas teda ikka mõistetakse ja kiidetakse piisavalt. Punane väljendab erutuvust ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust, kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma, tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks.Kunstiloomingust võib näiteks tuua Van Goghi maali "Öine kohvik", kus õrn roosa ja veripunane kokku loovad põletava põrgu atmosfääri.Punased laternad ning
lihaskude.Lisaks vegetatiivsetele eluprotsessidele (esinevad ka taimedel nt toitumine, hingamine jm) võimaldab erutuvus animaalseid talitlusi, sh. looma aktiivset liikumist, keerukat organismisisest regulatsiooni, meeletalitlust ning otstarbekat käitumist kuni mõtlemiseni. Kui etoloogia ja zoopsühholoogia uurivad erutuvusel baseeruvaid seaduspärasusi eeskätt looma välise käitumise järgi, siis füsioloogia keskendub erutuvust kandvate struktuuride (nt. rakumembraani, närvi- ja lihaskiu, aju ja meeleelundite) talitlusele. 16. Membraanipotensiaal ja selle teke. Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga
Võib olla kompensatoorne hapnikupuuduse likvideerimiseks. Põhjused: · hingamise regulatsiooni muutused hingamiskeskusele toimivad reflektoorselt ja otseselt veregaaside sisalduse ja pH muutused. Kiire ja pinnaline hingamine ventileerib kopse halvasti · vaagusnärvi pulmonaalharude ärritus · hingamiskeskuse vigastus · hingamisteedes esinev takistus inspiratoorne düspnoe ekspiratoorne düspnoe segadüspnoe · hingamiskeskuse puudulik hapnikuga varustamine langetab tema erutuvust, põhjustades patoloogilisi hingamistüüpe nn. perioodiliste hingamistüüpide tekke. Alumiste hingamisteede ahenemine tekib ekspiratoorne hingeldus: * väljahingamine muutub aktiivseks protsessiks, osalevad nii diafragma, roietevahelised lihased kui ka kõhuseina lihased * ekspiirium pikeneb * hingamistüüp muutub abdominaalseks * esineb ka kopsuemfüseemi ja astma puhul. Asfüksia korral esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. 9. Eupnoe ja tahhüpnoe-
Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu. Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, 31 parandavad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust. Neid tarvitatakse hüpertooniatõve raviks ning isheemiatõvest tingitud ateroskleroosi ja tahhükardia (südame-rutluse) ärahoidmiseks. Viirpuuravimid aitavad organismil, eriti aga peaajul ja südamelihasel kohaneda
valmidus võitluseks vaenlasega või põgenemiseks tema eest), uni aga on parasümpaatilise närvisüsteemi valitseda. Elektrolüütide mõju südame erutustekke ja -juhtesüsteemile Naatrium (Na+) mõjutab müokardi depolarisatsiooni. Kaltsium (Ca2+) mõjutab müokardi depolarisatsiooni ja kokkutõmmet: hüpokaltseemia põhjustab kõrgendatud kontraktiilsust, hüperkaltseemia põhjustab vähenenud kontraktiilsust ja kõrgendatud elektrilist erutuvust. Kaalium (K+) on repolarisatsiooni jaoks oluline tegur: hüpokaleemia põhjustab kõrgendatud elektrilist erutuvust, hüperkaleemia põhjustab vähenenud automatismi ja elektriliste impulsside vähenenud edasikannet. Kokkuvõte Südame autonoomne erutustekke ja -juhtesüsteem tekitab aktsioonipotentsiaali, mis põhjustab südamelihase kokkutõmbe. Südamelihase rakud lühenevad aktiini ja müosiini filamentide
annaabi.ee 
