Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika kontrolltöö kordamisküsimused - Värvusõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks me näeme kehi värvilisena?
  • Kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi?
1. mõisted:
otsene mõõtmine-Keha või nähtuse vahetu võrdlemine mõõtühikuga.
kaudne mõõtmine-Mõõtarv saadakse arvutuste teel
ühikruudumeetod-Pindala mõõtmise meetod mille käigus kaetakse pind korrapärase võrgustikuga, mille ühe ruudu pindala on teada, seejärel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv ühe ruudu pindalaga.
sukeldamismeetod -Ruumala mõõtmise meetod, mille käigus sukeldatakse keha vedelikku. Selle tagajärjel tõuseb anumas vedeliku tase, veetaseme tõusu järgi saabki mõõta keha ruumala.
tihedus-Aine tihedus näitab ühikulise ruumalaga aine massi
liikumine-Keha asukoha muutus ruumis , teiste kehade suhtes.
trajektoor- Kujuteldav joon, mida mööda liigub keha punkt.
kiirus-Füüsikaline suurus mis võrdub valemiga v=s:t
ühtlane liikumine-Liikumine mille käigus keha kiirus ei muutu
mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub
suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ühe keha suhtes paigal, teise keha suhtes liikuv
sirgjooneline liikumine-Liikumine mööda sirget trajektoori
kõverjooneline liikumine-Liikumine mööda kõverat trajektoori

2. miks me näeme kehi värvilisena?
Silma võrkkestal on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesi on 3 liiki, ühed erutuvad punase, teised sinise ja kolmandad rohelise valguse mõjul. Nt. kui silma võrkkestale langeb punane valgus, siis reageerivad need kolvikesed, mis erutuvad punase valguse mõjul.

3. kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi?
Värvilised läbipaistvad kehad, ehk valgusfiltrid lasevad endast läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi nad ise on. Nt. Läbi punase klaasi vaadates, laseb punane klaas läbi vaid punase valguse, kõiki kohti, mis olid juba eelnevalt punased, näeme läbi punase klaasi ikka punasena, teisi kohti, mis ei olnud eelnevalt punased, näeme mustana, sest punane klaas laseb läbi vaid punase valguse

4. kirjelda ja too näide pikkuse, pindala ja ruumala otsest ning kaudsest mõõtmisest:
Pikkus otsene: võrdleme keha või nähtust vahetult mõõtühikuga, nt. võrdleme vihiku laiust vahetult joonlaua skaalaga
Pikkus kaudne: Saame mõõtarvu arvutuste teel, nt. mõõdame traadi läbimõõtu, keerame traadi 10-20 korda umber pliiatsi ja mõõdame saadud mähise pikkuse ja jagame selle keerdude arvuga.
Pindala otsene:leian ristküliku kujulise papitüki pindala, mõõtes iga külje pikkuse ja liites kõik need pikkused kokku.
Pindala kaudne: leian ruudukujulise papitüki pindala, mõõdan ühe külje pikkuse ja siis korrutan selle pikkuse iseendaga .
Ruumala otsene:Kartuli ruumala leidmiseks sukeldan kartuli mõõtesilindrisse, kus on nt. 20 dm3 vett, asetan vette kartuli, vesi tõusis 0.5 dm3 võrra, seega on kartuli ruumala
0.5 dm3.
Ruumala kaudne: Kuubikujulise klotsi ruumala leidmiseks, mõõdan ühe külje pikkuse ja korrutan seda pikkust iseendaga kolm korda, tulemuseks saangi klotsi ruumala.



5. Kiiruse valem, tähised, ühikud ja ühikute teisendamine
v=s:t v=kiirus s= teepikkus t=aeg 1km/h : 3.6=m/s ; m/s x 3.6=km/h

6. liikumise kujutamine graafikul
s/m y telg
l
ä aeg teepikkus
b
i 0s 0m
t 5s 10 m
u 10s 20m
d 15s 30m
t x telg 20s 40m
e 25s 50m
e
aeg t/s
Füüsika kontrolltöö kordamisküsimused - Värvusõpetus #1 Füüsika kontrolltöö kordamisküsimused - Värvusõpetus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pratchett Õppematerjali autor
Värvusõpetus; mõõtmine; pikkus; pindala; ruumala; kiirus

Sarnased õppematerjalid

Füüsika kordamine 8 klass
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

Füüsika
Füüsika
27
doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.............................................................................

Füüsika
Füüsika teemad-7-9 klass
6
odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine ­ Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

Füüsika
Füüsika kordamine 7-9-klass
6
docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine ­ Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus Tihedus on füüsikaline suurus mis näitab ühikulise ruumalaga aine massi. =m/V - Tihedus m- Mass V- Ruumala Liikumine Liikumiseks nim

Füüsika
Füüsika EKSAMIPILETID
38
doc

Füüsika EKSAMIPILETID

1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi

Füüsika
Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
Füüsika põhivara I
34
pdf

Füüsika põhivara I

Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun