Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema. Suhteline on see, keda armastatakse. Sageli arvatakse, et mees, kes on rikas ja edukas, või naine, kes on ilus ja võluv on maailma poolt rohkem armastatud kui ini...
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sü...
Soorollid: Sooroll on ühiskonna poolt heaks kiidetud käitumine mehele ja naisele. Sandra Bem jagab soorollid järgmiselt: 1) Feminiine naine-kultuurile vastavalt võib naine täita ainult naisele ettekirjutatud kohustusi. 2) Maskuliine mees-mehe roll on väga kindlalt ettekirjutatud 3) Androgyneos- Eesti nt. Mees kui naine täidavad oma rolle, aga rollide vahetus ei tekita mingeid probleeme. 4) Psühholoogiliselt paika panemata sooroll- kes paari suhtes on samasoolised. Kooselu vormid: 1) Vaba kooselu e. Vabaabielu 2) Abielu-sotsiaalse intitutsioon sugupoolte suhte korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides 3) Külalisabielu-eri kohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vabaaeg, vahel ka ühised lapsed 4) Kordusabielu-kord abielus olnud 5) Fiktiivabielu-Abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abiellumise kohta. (elamisloa saamine jne) 1) Mongaamia- ühe mehe ja nais...
Armastus teose ,,Meister ja Margarita’’ põhjal Armastus on sügav kiindumus, see võib olla platooniline, erootiline, suur, puhas, tõeline, kirglik, aga samas ka õnnetu ja keelatud. Kõik need sõnad leiab, kui vaid viivuks otsida tähendust sõnale ,,armastus’’. See sügav kiindumus võib nii tärgata kui kustuda ja igaühel on oma arusaam sellest, kuidas seda sõna või tunnet peaks kirjeldama. Need seletused on väga erinevad, kuna on neid, kes usuvad, et armastus tähendab kannatusi, ja neid, kelle jaoks on see midagi suurt ja head. Kas selline kiindumus on siis piinarikas või on see pigem midagi positiivset? Kirjanduse tundideski on juhtunud, et antakse ülesanne, kus palutakse kirjeldada armastust, kuid see ülesanne võib osutuda oodatust raskemaks, kuna ühtset kindlat vastust pole. Võib kuulda erinevaid seletusi: ,,Armastada tähendab kannatada’’ , ,,See on soe tunne’’, ,,Kedagi armastada tähendab selle isiku nimel võid...
Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ball...
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut püh...
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja...
Homoseksuaalsus kui aristokraatlik tava Pederastia ehk poistearmastus oli vanakreeka kultuuri ja elustiili üheks tähtsamaks eripäraks. Ega asjata nimetata omasooarmastust sageli kreeka armastuseks. Isegi kõik Kreeka Olümpose jumalad, välja arvatud sõjajumal Ares ja hauataguse maailma jumal Aides, armastasid poisse. Ka müüdid kangelastest kirendavad omasooarmastuse lugudest ja draamadest. Ilmselt tekkis omasooarmastus sellest, et poisid eemaldati igasugustest suhetest naistega, isegi emaga juba 6-aastaselt, mi juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla , olles talle eeskujuks, vesteldes temaga elulistel teemadel ja andes talle praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli juba ammustest aegadedest peale üks aristokraatliku kasvatuse aluseid. Kuigi sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Omasooarmastus Spartas Sõjakas Spartas kuulus iga mees kindlasse vanuseklassi. Abiellumisõiguse said sõjaga tegel...
INIMESEÕPETUS PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 5 erinevat psühholoogia suunda: *Psühhodünaamiline(alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule *Biheiviorism(objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine) * humanistlik( see suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvuse ja tunnetele) * kognitiivne( uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine) * psühhobioloogia(psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust) Psühholoogia uurimusmeetodid: · Kirjeldavad uurimused- juhtumid analüüs, vaatlus, küsitlused testid · Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperim...
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit v...
PEREKONNA ÜLESANDED Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Enamik täiskasvanuid tunneb end olevat seotud kahe perekonnaga, kasvuperega ja enda loodud perekonnaga. Perekonna ülesanded abielul põhineva perekonna puhul, mille moodustavad abikaasad ja nende järglased on: ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll, tööjaotus, laste kasvatamine lähedase kooselu õhkkonnas, kultuuri õpetamine järgnevale sugupõlvele. Perekonna põhifunktsioonid on küllaltki püsivad olnud sajandeid. Perekonna peamiste funktsioonidega saab välja tuua järgmised. 1. Soojätkamisfunktsioon on sajandeid olnud perekonna olulisemaid funktsioone. See tagab rahvastiku püsivuse ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik ja sellel on palju põhjusi. Emotsionaalses plaanis tahetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes lo...
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed ...
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab inimene kõige vähem enesekaitsevõtteid) · Taastootev - inimene taastab oma energia, mis ta on väljaspool kodu kulutanud Perekonnatähendus: · Lapseeas - vajatakse perekonda kõige rohkem, olulised oskused omandatakse 5-10a. Jooksul. Kõige tähtsamal kohal perekond. · Noorukieas - noor kaugeneb perest. Tahab iseseisvalt elu proo...
Väärtused, mille eest on makstud eluga Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingim...
"Viiskümmend halli varjundit" E.L.James ("Fifty shades of Grey") Anastasia - peategelane, alluja Christian Grey - edukas ärimees, dominant Kate - Ana sõbranna, kes astub suhtesse Christiani vennaga Ray - Ana kasuisa Jose - Ana sõber, kes on Annas huvitatud Elliot - Christiani vend Mia - Christiani õde Elena - Christiani endine dominant "Viiskümmend halli varjundit" (inglise keeles "Fifty Shades of Grey") on Suurbritannia kirjaniku E. L. Jamesi erootiline menuromaan. See kuulub triloogiasse, mille ülejäänud osad on "Fifty Shades Darker" ("Viiskümmend tumedamat varjundit") ja "Fifty Shades Freed" ("Viiskümmend vabastatud varjundit"). 2015. aastal ilmus neljas raamat "Grey: "Viiskümmend halli varjundit" läbi Christiani silmade", mis järgib "Viiskümne halli varjundi" süžeed, kuid tehes seda Christian Grey perspektiivist. Teose põhiprobleemid on inimeste vahelised suhted: ...
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muu...
Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Mükeene tsivilisatsioon mandri-Kreekas Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon- pronksiaeg Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Kreeta muistsed elanikud olid Väike-Aasia põliselanikud. Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusa...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus II. Kultuur ja neuroos. Kultuur determineerib · isiksuse · isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist) Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule Tarvilik tingimus arengu...
Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahti...
Vladimir Nabokov „Lolita“ Milliseid tundeid, mõtteid teos Sinus tekitas? Teos pani mind mõtlema kas sellises suhtes saab üldse olla armastust, armastust, mis on mehe ja naise vaheline, mitte isa ja tütre vaheline. Isiklikult ma kahtles selles, sest Lolita oli lapse mõistusega, välja kujunemata isiksusega ning seetõttu ei usu ma, et ta oleks olnud suuteline selliseks armastuseks. Samuti pani see mind mõtlema sellises vanuses seksuaalsuhetest. Minu jaoks on 12-aastane siiski laps ning ma ei pea õigeks seksuaalsuhteid 12 aastaste vahel või 12 aastase ja temast aastakümneid vanema mehe vahel. Too välja kolm põhilist erinevust raamatu ja filmi vahel (nii tegelaste vanus,välimus, hoiakud, kui Sinu enda arvamus). Põhjenda näidetega! Esiteks tooksin välja Lolita vanuse. Raamatu järgi oli ta 12, kuid filmis mängis teda 17- aastane. Teiseks tooksin välja Lolita välimuse. Filmis oli ta küllaltki seksikalt, mitte...
Armastus ja seksuaalsus Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - e...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Isiksusepsühholoogia I Teooria · teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid · teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus · metateooria 2. Isiksuse teooriad filosoofilised eeldused: · determinism · pärilikkus · unikaalsus · proaktiivsus · teaduslikkuse printsiip 3. Isiksuse kirjeldamine Nomoteetiline lähenemine - samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Idiograafiline lähenemine - igal inimesel on erinev komplekt isiksuse jooni. Tüübid (types) - kvalitatiivne erinevus, kuuluvus kategooriasse Isiksuse dimensioonid (traits) - kvantitatiivne erinevus, omaduste intensiivsus 4. Isiksuse mõiste · organisatsioon( struktuur) · protsess · psühhofüüsika · kausaalsus · stabiilsus · manifestatsioonide paljusus Isiksus on dünaamiline struktuur, psü...
Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine · Pereplaneerimine + reproduktiivne tervis + seksuaalne tervis · Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist. · Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste ...
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi ...
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon ...
Sisejuhatus Pereelu on üleni üks draama noorukite armuasjadest abikaasade kisamisvõistluseni, üksteise vihkamisest vanadusmasenduseni. Vahel tõmmatakse oma peretülidesse ka teisi: vanavanemaid, onusid ja tädisid, kasse ja koeri, naabreid, advokaate ja arste ning isegi meedia. ,,Pereraamat" käsitleb pereelu sünnist surmani, kirjaldab paljusid tuttavaid olukordi ning annab praktilist nõu, kuidas hulludest olukordadest välja rabeleda. On võimatu pakkuda välja kõigile sobivaid lahendusi, kuna me pärineme erinevatest kultuuridest, ühes oma erinevate kogemuste ja ainulaadsete perekondlike taustadega. Keegi ei tohiks tunda, et harjutusd on kohustuslikud, eriti kui keegi teie perest arvab, et muutus on viimane asi, mida te vajate. Kui sa arvad, et mõningad harjutused liiale lähvad, ära tee neid. Kui aga otsustad proovid, vaata ette. See raamat ei asenda teraapiat ennast ning vahel on profes...
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
1. Millised muutused toimusid 19. saj ja 20. saj vahetusel kunstis? - Väheneb erinevus ametliku ja sõltumatu kunsti vahel. - Kiired muutused põhjustavad haritlaste jagunemise. 1)Positivistlik filosoofia- usk teaduse ja tehnika progress- modernism. 2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslik...
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
Anais Nin ja Henry Miller Referaat Juhendaja: T. Halling Rakvere 2009 Elu ja looming Anais Nin sündis 21. veebruaril 1903 Hispaania helilooja Joaquin Nini ja lauljanna Rosa Culmelli tütrena. Isa töö tõttu vahetas perekond sageli elukohta. Kui isa 1912. aastal perekonna maha jättis, jäi tütrele sellest eluaegne jälg. Esimese sissekande tegi Anais oma päevikusse teel New Yorki, varsti pärast laeva väljumist (26. Juulil 1914). Päevik, mis sisaldab 35 000 lehekülge, sai tema elus määravaks kirjandusvormiks. Peale lühiajalisi õpinguid abiellus ta 1923. aastal autorfilmi tegija ja graafiku Hugh(Hugo) Guileriga (1898-1985), kellega Anais 1924. Aasta detsembris asus elama Pariisi. 1931. aasta detsembris sai Anais tuttavaks tollal veel tundmatu kirjaniku Henry Milleriga, märtsis 1932 sai neist armastajapaar. Henry, kes oli sündinud 26. detsembril 189...
SAJANDIVAHETUSE KUNST Fin de siecele ehk La belle epoque Üldnimetus 19. ja 20. sajandi vahetuse kohta kultuuriloos. Fin de siecle pr k sajandi lõpp La belle epoque pr k kaunis epohh (ajastu) See nimetus tekkis I maailmasõja ajal, verises kaoses, kui inimeste elu normaalsed pidepunktid said hävitatud. Nimetused on idealiseerivad, nostalgilised. Mõisted seonduvad lõbujanulise ajaveetmisega, nautlev elustiil, muretu olek(homse peale eriti ei mõeldud) Dekatents ehk allakäik, arengu pidurdumine. Mandumine. Tekkis, kuna eriti järgmisele päevale ei mõeldud. Ei mõeldud mis edasi saab, elati ühes päevas, lõbutseti, ja tõi kaasa kultuurilises mõtte mandumise. Väikekodanlus keskmisest jõukam linnakodanik, kes elab oma igapäevast muretut elu, keda ei huvita muud mured. Üldised mõjutajad: Nietzsche, Freud, sajadnilõpu hirmud, I maailmasõja eelõhtu. Friedrich Nietzsche oli saksa filosoof, kes mõjutas to...
1. Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest - 1905- 1916 Tartus - Kõige selgemini 20 saj eesti kultuuri ja kirjanduse suundumusi - Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada - Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp, kes andis välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tugla...
Antiikkirjandus. ''antiquus'' ladina keeles tähendab - vana, muistne. Antiik kirjanduse all mõeldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, need on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Kreeta saarele läksid 15 saj eKr. Kreeklased ja võtsid üle sealse kultuuri. Seda vanemat ajajärku nim. Mükeene perioodiks. Umbes 12 saj eKr. Arene Kreeka majanduslikult ja ausse tõusis võistlustlik eluhoiak. Püüd leida sellel ajal elu nähtustele põhjuslikke seletusi. ~8 saj õpiti uuesti lugema ja kirjutama(oskus kadus) foiniiklastelt laenatud tähestiku kasutusele võtt. 4 saj. Hakkas selle põhjal välja kujunema KOINEE Vana-Kreeka esimene ühtne kõnekeel. (Vaata õpikust lk. 11 perioode). Hellenism tekkis umbes 3-1 saj. eKr. On Aleksander Suure vallutustega levinud Kreeka keele ja kultuuri mõju periood. Arhailine eepos Homeros aoid, pime laulik. Teda peetakse ''Iliase'' ja ''Odüsseia'' Iliasest on pärit 1 müüt, Trooja sõ...
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
Anna Karenina II Kokkuvõte 2010 5. osa Levini ja Kitty pulmapäev on kindlaks määratud. Levin täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, ta on peaaegu et hull õnnest. Stiiva meenutab Levinile, et ta peab enne pulmi pihile minema. Levin kohtub preestriga ja tunnistab, et ta kahtleb kõiges, kaasa arvatud Jumala olemasolus. Preester hoiatab, et tema järglased on ohus, kui ta ei tea Jumalast midagi. Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga abielluda. Ta lihtsalt ei suuda mõista, miks Kitty-sugune naine peaks teda armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hil...
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus Käti Peedumäe Seksuaalfantaasia Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Seksuaalfantaasia Õnnelik inimene ei fantaseeri, seda teeb vaid rahulolematu, kirjutas fantaasiate kohta Freud. Arvatakse, et umbes 90 % naistest on vähemalt mõnikord oma elu jooksul seksuaalfantaasiaid kogenud. Jaanuaris 2001 avaldatud uurimuse andmetel üle kolmveerandi maailma inimestest tunnistab end vahetevahel erootilistel teemadel unistavat. Kas see tähendab siis, et nii suur osa inimkonnast on rahulolematu seksiga või oma eluga? Vaevalt küll. Ilmselt ei pea Freudi seisukoht fantaasiate kohta paika. Hiljutised uuringud näitavad,et tänapäeval on meeste ja naiste fantaasiad sarnasemad kui kakskümmend aastat tagasi.Nancy Friday raamatu ,,Naised peal" ning teiste seksuaalfantaasia teemal...
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
annaabi.ee 
