Armastuse kunst (4)

Armastuse kunst

Erich Fromm
See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus , vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama , peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele.
Kas armastus on kunst ? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema. Suhteline on see, keda armastatakse. Sageli arvatakse, et mees, kes on rikas ja edukas, või naine, kes on ilus ja võluv on maailma poolt rohkem armastatud kui inimene kellel sellised omadused puuduvad. Näiteks kahekümneindal aastail peeti ahvatlevaks tütarlast, kes oli tugev, tarbis alkoholi ja suitsetas, nüüd, hinnatakse pigem vaoshoitust ja korralikust. Meeste puhul on samuti väärtushinnangud muutunud, kui enne oli oluline agresiivsus ja ahnus , siis nüüd kannatlikus ja seltskondlikus. Kui me mõtleme abiellumise peale, siis vanasti abielluti ja alles siis pidi tulema armuastus ning sageli tuligi. Tänapäeval me otsime seda õige, aga ei pruugi teda mitte kunagi leida.
Autori arvates tekib armastus, kui kaks inimest leiavad parima, mis turg neile pakub. Tema arvates on inimene maailma sündides üksinduses ja ta hakkab otsima oma kohta, kuhu ta tahaks kuuluda. Inimene tahab saada oma üksildusest üle. Mida üksildasem inimene, seda suutelisem on ta armastama. Narkootikumid ja alkohol aitavad samuti kaotada eraldatuse tunde. Armuda on lihtne, kuid armumine kestab lühikest aega. Seks on vaid ajutine piiride lõhkumine. Suguiha on vastand piinarikka pinge maandamiseks. Kuid armastada tähendab teha tööd iseendaga ja see kestab terve elu. Õige oleks see, et kaks inimest on üheks saades ikkagi kaks. Inimene armastab , kui ta hoolitseb, vastutab ja peab lugu teisest.
Tänapäeval me püüdleme võrdsuse poole, kuid kui hinged kõik on ühesugused, siis kaob erootiline armastus. Näiteks enam ei ole naine vaoshoitud, vaid hoopis pürgib ametiredelil aina kõrgemale ja kõrgemale. Kuid maailm peab tasakaalus olema. Maa vastand on taevas. Maad kujutatakse kui ema, kes kõike annab ja taevast kui isa, kes toetab. Mis siis juhtuks, kui maa ja taevas kokku panna? Tooksin siin välja ka inimtüübid, kes on kesksest teest kõrvale kaldunud. Esiteks massohistid- need on inimesed, kes arvavad end olema osake teisest. Teiseks sadistid, kes haaravad endast hooliva inimese oma haardesse.
Kuidas võib liigitada armastust? Kahtlemata kõige aluseks ja kõige tugevamaks on emaarmastus. See on ema ja lapse vaheline tingimusteta side. Armastus abitu vastu Kui see on olemas, siis inimesel üldjuhul läheb elus kõik hästi, kui see puudub, siis ei asenda seda mitte miski. Ma vajan sind, sest ma armastan sind. Ema peab istutama lapsesse kiitustega, armastuse elu ja enda vastu. Isaarmastus on tingimustega ja juhitav, aga see mängib samuti lapse elus tähtsat rolli. Ema peab lapsele andma kindluse ja isa teadmised. Siis on veel vennaarm, mida võib nimetada võrdsete armastuseks. Sellega kaasnevad vastutustunne , hoolitsus , lugupidamine, teadmised teisest ja elu edendamise soov. Piiblist: “Armasta oma ligimest nagu iseennast ”.Erootilist armastust on kõige raskem seletada, sest see sõltub iga inimese enda tahtest, tema otsustest ja tõotustest. Tunded tulevad ja lähevad on vaid vaja otsustada. Tahe garanteerib armastuse kestuse. See pole oluline, kas see on ise valitud või peale surutud inimese vastu. See on individuaalne kahe inimese vaheline suhe, kus õpitakse ajapikku teineteist tundma ja austama. Kuid erootilise armastuse aluseks on enesearmastus, hool ja mure enese kui indiviidi eest. Isekus ei ole enesearmastus, vaid pigem on selle vastand. Isekas inimene ei armasta ennast. Selleks, et osata armastada teisi, pead oskama armastada ennast. Viimaseks liigiks on jumalaarmastus. Jumal ise on põhimõtteliselt mõttekogemus. Jumalat armastades sulame me temasse. Saage üheks armastuses õigsuses ja tões. See on midagi taolist nagu armastus vanemate vastu, vajadusel võib asendada ema või isa. Me võime võtta jumalat kui hõimupealikut või hoopis kui mittemiskit.
Miks meie maailmas toimub armastuse allakäik. Kindlasti on üks suuri põhjuseid see, et meil pole aega sellega tegeleda. Küpse isiku võim sõltub kultuurist. Tänapäeva inimene on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest ja loodusest. Oluline on olla hästi söönud, hästi riides , seksuaalselt rahuldatud, kuid ilma minata. Huxley on öelnud: “ Kui inimene tunneb, siis ühiskond töötab”, “ Tänaseid pidusid ära lükka homse varna.”, “Tänapäeval on kõik õnnelikud”. Õnn=lõbu,tarbimine. Tema mõtted iseloomustavad vägagi meie tänapäeva ühiskonda. Jumalaarmastus on samuti taandarenenud, jumala poole pöördutakse kui mure või probleem, aga ei olda temaga üks. Sageli vaadatakse tänapäeva maailmas jumalat kui äripartnerit
Selleks, et olla suuteline armastada tuleks osata end distsiplineerida. See tähendab tuleb teada, et mida teed. Näiteks sea endale kindel kellaaeg , et millal ärkad ja tegele kasulike tegevusteda: lugemise, muusikakuulamise, mõtlemise ja jalutamisega. Hoidu liigsöömisest, joomisest ja filmide vaatamisest. Teiseks peab sul olema hea keskendumisvõime. Seda saab arendada üksi olles, võimaluse korral mediteerides. Sellest sõltub see, et sa suudad teisi kuulata. Selle juures on üks huvitav mõte, et kui sa kuulad inimest kelle jutt sind ei huvita hoolega, siis see ei väsita sind nii palju, kui juhul, kui sa lased ta jutu kõrvust mööda. Keskendunult elada tähendab siin ja praegu elada. Oluline omadus on ka püsivus. Iga asi tuleb omal ajal. Inimene peab oskama olla ka objektiivne ja alandlik. Ning uskuma elusse. Eelkõige iseendasse, sest siis tuleb usk ka teistesse. Armastus on usk, kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust. Ideaalne paar on meie meelest ladusalt toimiv meeskond . Lähedus on kahe inimese vaheline suhe, mis võimaldab isiksuse väärtuste avaldumise koostöö, kus mõlemal säilib mõjukus, üleolekutunne ja tähtsus. Tänapäeval elab inimene sageli kas tulevikus või minevikus, aga mitte olevikus. Armastus peab olema üksteise ja eelkõige enda avastamine läbi õnne kui ka mure.

Mõned mõtted raamatust:

• Armastus on usk ja kellel on vähe usku, sellel on ka vähe armastust.
  
• Ainult minevik on kindel, tulevikus on kindel vaid surm.
  
• Armastuseta suguakt on korraks ühendav sild inimeste vahel
  
• Hingel pole soolist kuuluvust
  
• Kui armastad jumalat, armastab tema sind
  
• Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki.
  
• Armastus-kaks inimest on üheks saades ikka kaks
  
• Armasta oma ligimest nagu iseennast.
  Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast.
  
• Tänaseid pidusid ära lükka homse varna.
  
• Kui inimene tunneb, siis ühiskond töötab.
  
• Keskendunult elada tähendab siin ja praegu elada.
  Tõelise armastuse ühisjooned on hoolitsus, vastutus, lugupidamine ja teadmised.
  Kes iganes on võimeline andma, on rikas.
  

• Tänapäeval elab inimene kas minevikus või tulevikus, aga mitte olevikus.