TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse
erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid,
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
..................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste
jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest, sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks, areng lapsevanema teadlikkusest ja energiast. Varajase sekkumise olulisi põhimõtteid on, et lapse arengu kõrvalekaldeid tuleb võimalikult varases eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja
• lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine nii palju, kui see võimalik on, • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid: sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevus terapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest
...........................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas.
See võimaldab perede ja laste jälgimist alates sünnist ja kogu nende kooliaja jooksul. Samuti töötavad pedagoogilised psühholoogilised teenused kooli piirkonnas. Lapsed käivad ka lasteaias kooli piirkonnas (nii palju kui võimalik). Erivajadustega laste jaoks, kes ei käi lasteaias on kontakt isikuks, kes vastutab lapse ja vastutava grupi eest, medõde. Kui lapsel on vajadus spetsiaalselt kordineeritud teenuste järele, siis koostatakse individuaalne plaan ja luuakse vastutav grupp. Lapse perekond saab kontakteeruda isikuga, kes on vastutav kogu vajamineva informatsiooni eest ja vastutab ka töö eest, mis lapsega tehakse. Ta peab tagama, et laps saaks vajaminevat järeleaitamist ja et koostöö partnerid, sealhulgas lapsevanem ja lapsehoidja, saaksid kogu vajamineva informatsiooni Norras on kohalikel omavalistustel kohustus tagada professionaalne abi ja majandusressursid
................................................................................. 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12 4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
erivajadustega inimestest. Seda soosib vanemate omapoolne sekkumine informatsiooni jagamisega ning erivajadustega lastega võivad kokkupuuted tekkida ka lasteaias või koolis. Oluline on, et vanemad julgustaksid lapsi mängima erivajadustega lastega ning neid ka igapäeva tegevustesse kaasama. (Smart, 2012, lk 237) Lastel, kellele esineb selles eas mahajäämusi või selgeid erivajadusi, on olulisel kohal varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada erivajadustega lastele võimalus professionaalsele teenusele. Õige ning mitmekülgne abi saab alguse siiski perekonnast. (Smart, 2012, lk 238) Väikelapse east kuni eelkoolieani on ka periood, mil areneb kujutlus oma kehast. See on
käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana, vaid keskkonnana, kus luuakse kriitilist hulka väärtusharjumusi, mis on demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna toimimiseks hädavajalikud. Kui näiteks koolikeskkond võimaldab erivajadustega lapsele vajalikku toetust ja abi, siis on loodud õpilaskonna jaoks mudel, milles individuaalne eripära ja abistamine on norm. Abistamine aga eeldab, et areneb üks oluline sotsiaalne oskus- tundlikkus kaaslaste tunnete ja vajaduste suhtes.
20. Toidupüramiid on tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseks alates lapseeast, mil kujunevad välja toitumisharjumused. Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks. ERIPSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED 1.)Millega tegeleb eripsühholoogia? Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega 2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste
Võib kaasneda oma pahameele väljaelamist vihapursetena. Ka see ei aita teda paremini toime tulla. Kooselu haige imikuga ei ole kerge, sest puudega lapse hooldus võib võtta kordades rohkem aega ja energiat kui normlapse hooldus (Sööt & Saarma, 1994) Puudega laps on kõigepealt laps kõigi lapse vajadustega. Tema taga on ka tema perekond: ema, isa, õed ja vennad. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli inimene. Lapse kasvatamine ja tema arendamine on eelkõige vanemate kohustus ja asi. Lasteaed ja kool on kodu täienduseks. Lapse ja perekonnaga puutub kokku palju inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid. See aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid võib ka olla nii, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. (Bakk & Grunewald, 1999) Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
juttu järgmises peatükis. Suhtumine kuulmislangusesse 9 Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Integratsioon tähendab hariduskontekstis kasutusele võetud abinõusid, mis kindlustavad erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega. Kaasav haridus pakub lastele võrdseid võimalusi. See on vanemate vabadus valida oma laste jaoks paim (Erivajadustega..., 199?). 2006. aasta Riigikontrolli auditiaruandest (2006) selgub, et tavakoolis käis 2005/2006. õppeaastal teadaolevalt 1842 kuulmislangusega õpilast. Neist 11 käis tavakooli eriklassis ja 1831 tavakooli tavaklassis. SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
või pärast sünnitust, varases eas, põhjuseks võib olla ka mõni raske haigus või hoopis õnnetuse tagajärg. Kuid siiski on puudega laps kõigepealt laps, kõigi lapse vajadustega. Lapse kõrval on ka tema perekond: ema, isa, õed, vennad ja lähisugulased. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli ja hakkaja inimene, kes igapäevaeluga iseseisvalt toime tuleks. Kuid siiski on lapse kasvatamine ja tema arendamine eelkõige vanemate kohustus, sest lasteaed ja kool on kodu täienduseks. See on hea kui lapse ja perekonnaga puutuvad kokku palju erinevaid inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata igapäevaeluga toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid ning see aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid tihti võib ka olla hoopis teisiti, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks. Nii kahju kui see ka pole, vahel suhtutakse puudega lastesse
võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tuleviku (taju toimib ainult olevikus). o Tegevuse organiseerimine täidesaatvad funktsioonid on tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine. Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla kas õige või vale
Kuid sagedamini märgiti, et ravi- ja õppeasutustelt saadud abi oli ebapiisav, vastavalt 45% ja 41%. Selle põhjal võib öelda, et riik ei ole veel jõudnud sinnamaani, kus teadvustatakse, kui palju vajab puudega inimene või puudega lapse pere nii majanduslikku, sotsiaalset kui ka füüsilist abi. Antud perekonnad on jäetud tähelepanuta ning loodetakse enam nende isetoimimisele ja hakkamasaamisele. Lapsele puude vormistamise peab lapsevanem ise algatama, esitades sotsiaalkindlustusametile ekspertiisitaotluse, mille vaatab üle ka arstliku ekspertiisi komisjon. Toetused puudega lapse puhul on 69 eurost kuni 80 euroni, olenevalt puudest. Toetus puudega lapse vanemale, kui ta ei tööta ega ole lapsehoolduspuhkusel on alla 20 euro. (Loengumaterjalid) Seega võib lapsevanem oma puudega lapse hooldamise eest saada maksimaalselt kuni 100 eurot kuus. Kuid üksikvanemal, kes ei saa oma erivajadusega lapse
Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid). Niisugune olukord on sagedane esimestes klassides ning eriti tüüpiline matemaatiliste annetega laste puhul. Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11 numbreidki, ning nad ei tule selle peale, et keegi lastest valdab juba esimeste klasside ainekava
sealhulgas nii-öelda tavalises õpikeskkonnas. Sellisel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks, laiemas kontekstis lühemalt erivajadusteks (Kõrgessaar, 2002:10). Soodsa arengu tagab lapsele laiaulatuslik isikute, institutsioonide ja muude ressursside võrgustik. On toimunud suured muutused erivajadustega lastega arendamis- ning haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64)
võimetele. Alusharidus pole kohustuslik (aga ka kohti pole piisavalt). Kooliharidus poeaks olema kohustulik(põhihariuds), aga millegi pärast osa lapsi langeb välja, otsustavad, et enam kooli ei lähe. (just 5, 6, 7, 8 klass võivad lapsed (eriti posisid) koolist välja jääda). Kõigi laste erivajadused ei ole koolis arvestatud (kõigi võimeid ja vajadusi ja iseärasusi). Seaduses kirjas, et kõigil on lubatud (just isikupärasusi arvestades) haridus. Aga ei öelda, mida selleks teha tuleks. SAMAS õppekavad ütlevad siis seda. Need on riiklkult ette antud. Pg 24 et lapse tase tuleb kindlaks teha, siis saab otsustada mida ja kuidas teha, et see haakuks lapse tasemega. Oluline on, et KÕIGI laste arenfut tuled jälgida ja hinnata! ET oleks kõigi laste puhul nende tase teada. Pg 5(4) kognitiivsed protsessid on siinkohal välja toodud, mida tuleks iga lapse juures arvsetada, mis tasemel ta on.
teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
Mõnevõrra pikemalt tuleks peatuda värvilahendustel. Värvid suudavad meie mõtteid ja käitumist mõjutada. Inimeste värvieelistused muutuvad koos eaga (ka koos moega). Lapsed armastavad eredamaid ja puhtamaid toone, vanemad tugevamaid ja tumedamaid. Värvide mõjul on võimalik oluliselt muuta ruumi õhkkonda. Silmadega nähtud värviline valgus mõjutab kõige muu hulgas ka ajuripatsit, mis juhib kogu meie sisenõristussüsteemi tööd. Kõige olulisem on ilmakaarte märkamine lasteaias – lõunapoolsetes tubades on soovitatav kasutada jahedaid toone ja põhjapoolsetes soojemaid toone (soojad toonid on kollane, oranž, punane, pruun, beež ning külmad toonid on purpur, roosa, violett ja lilla, violettsinine, sinine, türkiis, roheline). Vastandus kerge-raske: kergena tuntakse valget, helesinist, kollast, roosat ja beeži. Need värvitoonid muudavad esemeid näiliselt kergemaks, ruumi õhulisemaks (ruumi tajutakse avaramana)
tuvastamise protsessis. Skaalade autori Joseph Renzulli arvamuse kohaselt on skaalade kasutamisel kriitilise tähtsusega, et õpetajatel oleks õpilaste hindamiseks põhjalik ettevalmistus nii andekuse teemal üldiselt kui ka konkreetsete omaduste äratundmise osas. 3.2.4. Koostöö lapsevanema(te)ga Kindlasti ei tohi andekuse määratlemise protsessis unustada ära lapsevanemat, kes on õpetaja jaoks üks tähtsamaid koostööpartnereid. Lapsevanem on see, kes mõjutab lapse arengut kõige 13 suuremal määral, kes kujundab lapse kasvukeskkonna ja kes omab lapse kohta kõige rohkem infot. Lapse võimeid hinnates on infovahetus õpetaja ja lapsevanema vahel oluline, sest õpetaja käes on valdav osa infost, mis puudutab lapse koolielu, lapsevanem teab aga rääkida, mida ta kodus lapse käitumise/võimete juures märkab. Eduka koostöö aluseks saab olla
osutamiseks hooldekodus, hooldushaiglas, eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks. Toetus puudega inimestele – makstakse puudega seotud abivahendite võimaldamiseks ja eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks. Sissetulekust sõltumatud linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sünnitoetus – õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Sünnitoetust makstakse kahes osas: 50% toetusest pärast lapse sündi ja 50% toetusest pärast lapse aastaseks saamist. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lapse sündi ja kolme kuu jooksul pärast lapse aastaseks saamist. Sünnitoetuse suurus on 400 eurot. Matusetoetus – makstakse Haapsalu linna elaniku, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli
Eesmärgid Hariduse eesmärk: luua kõikidele õpilastele (sh puuetega õpilastele) võimalused ja tingimused võimetekohase ja kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis lubab õpinguid jätkata ja elus väärikalt toime tulla. Kooli eesmärk: pakkuda õpet igale õpilasele. Võrdsete võimaluste tagamine Õppe kvaliteet Hariduse kättesaadavus Juurdepääs haridusele Seadusandlus Mida võiksime teha? Varajane märkamine ja sekkumispedagoogika Tugisüsteemide rakendamine Tõhus klassitöö Koosõpetamine Koosõppimine Ühine probleemide lahendamine Heterogeenne rühmitamine Tõhus õpetamine Alternatiivsete õpistrateegiate rakendamine Kaasamispõhimõtted Puudest teadlik klass Visuaalsed vajadused Auditiivsed vajadused Kommunikatiivsed vajadused Õpiraskused Füüsilised probleemid
sotsiaalmajanduslikku Ülekaalulisus keskkonda kontrollides nelja Hüpertensioon sotsiaalset mõjurit: Rasvade Neli integreeritud Vaesus ainevahetushäired strateegilist lähenemist: Haridus Süsivesikute Populatsiooni riski Tööhõive ainevahetushäired vähenemine Sotsiaalne ebavõrdsus Individuaalse riski vähenemine
Vanem ei tohiks lapse lugemispuuet mingil juhul häbeneda. Vale oleks ka jääda 8 ootama, et küll koolis midagi ette võetakse. Kui laps on suunatud koolis logopeedi juurde, peaksid vanemad olema õnnelikud, sest logopeede meil napib, aga koos asjatundjaga tehtud tööst on palju abi, kõige paremate tulemusteni jõuab siis, kui lapse ja vanemaga teevad koostööd nii psühholoog, logopeed kui ka perearst. (Lukanenok, 2008) Teinekord võivad põhjused olla hoopis mujal ja üsna kergesti ravitavad. Kui koolist pole last logopeedi juurde saadetud, peaks vanem oskama seda nõuda või palkama eralogopeedi. Peamine häda seisneb selles, et napib asjatundjaid: logopeede ja abiõpetuse õpetajaid. Samuti ei jätku koolitatud õpetajatel erivajadustega laste jaoks aega. Oluline on, et lapse raskusi ja puuet märgatakse, sest harjutamise ja treeninguga on võimalik palju ära teha. Teinekord
stress ja lapse esile kutsutud stress) stressorid ning need sõltuvad peresisestest suhetest. See mudel on ehe näide, kuidas tugevad suhted pereliikmete vahel kergendavad stressi üleelamist ning nende puudumine võib põhjustada mingis vormis vägivalda. Lisaks eelnevatele faktoritele mõjutavad lapse ja vanema suhteid kultuuri ja ühiskonna väärtused, kuna lapsevanema hoiakutud ja kasvatusmeetodid on mõjutatud tema sotsiaalsest positsioonist, vanusest, haridusest jne. 13 Väärkohtlemise märkamine ja seisundi hindamine Lapse väärkohtlemine võib olla väga silma torkav (nt verevalmitena) kui ka kõrvalseisjatele varjatud. Seega peavad väärkohtlemise tunnuseid lapse juures märkama mitmed töötajad, kes lapsega elu jooksul kokku puutuvad. 10 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 23. 11Saar, S. Väikelapse kahest vähe tuntud väärkohtlemise sündroomist. Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
