Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erivajaduste identifitseerimine (TÜ eripedagoogika BA eksami kordamisküsimused)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hindamis, uurimisel, kuulmis, motoorika, spetsialistid, psühholoog, ustel, lapsevanem, rehabilitatsiooni, nõustamine, verbaalse, peenmotoorika, eneseteenindus, vaatlus, nägemispuudega, sotsiaaltöötaja, sekkumise, autismiga, puue, eelda, kognitiivsed, kuulmislangusega, eluaasta, protseduurerapeut, kehatunnetus, omavalitsus, mistõttu, lapsevanemateVäljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt ametlik õigus kasutada mingit kindlat vahendit. Enamasti puudutab see teste, mille kasutamine eeldab litsentsi olemasolu ja see saadaksegi vastava koolituse läbinuna. Võimaluste all mõeldakse siinkohal õpetajatööst tulenevaid võimalusi - õpetajad veedavad koos lapsega suure osa päevast ja neil on seega väga head võimalused last vaadelda. Teised hindamises osalevad spetsialistid nii heas olukorras ei ole. Samuti saavad õpetajad kasutada mitteformaalseid hindamisprotseduure ning ka küsitlusmeetodit. Kui küsida, millise hindamistüübiga on õpetajad kõige enam seotud, siis selles osas on nad ilmselt heas positsioonis kompleksseks hindamiseks ja sõeluuringuteks, aga ka progressi hindamiseks. Laste uurimise vahendid ja võimalused. Laste arengu hindamisel saab kasutada erinevaid meetodeid, mille abil infot koguda: vaatlust,
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne
peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise
lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, • lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine nii palju, kui see võimalik on, • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda
mis ei pruugi sobida o Sooritamine seda tehakse o Enesekontroll vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi ÜÕR arenguline dünaamika o Eelkoolieas o Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu o Infantiilne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt o Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises o Motoorika arengu probleemid o Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus väga iseloomulik üldiste õpiraskustega lastele, ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikustamist RHK-10 järgi võivad lapsed saada enne kooli segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete diagnoosi (F83). o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas
Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks. Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus) sobib pigem suuremate
vajavad isiklikku abistajat. Osa lapsi ei õpi kunagi ladusalt kõnelema, kuid nad võivad aru saada lihtsatest korraldustest ja õppida kasutama viipeid, piktogramme või muid märke, kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust. 3. Raske vaimne alaareng (IQ 20-34). Selle kategooria lastel on psüühika areng harilikult tunduvalt madalama tasemega, millest tulenevalt kõne kas puudub või on väga algeline. Enamikul neist on motoorika oluliselt häititud või kaasneb puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele või arengu hälbele. 4. Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
.......................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTID ............................................................................... 12 4. VANEMATE KAASAMINE ........................................................................................... 15 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18 ALLIKAD ................................................................................................................................ 19
kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a. sotsiaaltöötaja b. arst c. logopeed d. eripedagoog e
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248) Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha
aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
VAIMUPUUE Referaat SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus.
häirete avaldumine kolmes valdkonnas: 1) vastastikune sotsiaalne interaktsioon 2) vastastikune verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon 3) puudused tegevustes ja fantaasiamängudes Psüühilise arengu spetsiifilised häired algus varases lapseeas; peaaju mitmete funktsioonide väljakujunemine ja küpsemine häirub või pidurdub; kulg on pidev ja remissioonideta; suuremal või vähemal määral on mõjustatud kõne, ruumitaju võime ja/või motoorika areng; ilmneb ka intellektuaalse ja kognitiivsete võimete kergem või sügavam puudulikkus; analoogsete või neile lähedaste häirete esinemine ka perekonnaliikmetel või lähedastel sugulastel. Põhjused Autism loote kesknärvisüsteemi kahjustus haigused Aspergeri sündroom Geneetilised faktorid Ajukahjustus ja aju funktsioonihäired Neuropsühholoogiline defitsiit Autism
konkreetses õppemetoodikas. Ta peab olema võimeline selgitama lapsele ka teisi võimalikke lähenemisi ja lahenduskäike tulemuse saavutamiseks. Õppetöös peaks kasutama palju aktiivõppe meetodeid, et õpilane oleks ise kaasatud ning poleks passiivse kuulaja rollis. Häid tulemusi annavad mängulised ja loovtöö harjutused. Haridusliku erivajadusega lapse õpetamise juures on väga oluline õpetaja ja lastevanemate hea ja usalduslik koostöö. Kui lapsevanem usaldab õpetajat siis ei tee ta saladust lapse tegeliku diagnoosi suhtes ning koos saab läbi arutada kuidas on kõige efektiivsem antud lapse õpetamine. Ka oskab lapsevanem nõustada õpetajat kuidas vajadusel tema last töösse kaasata ja vajadusel rahustada. Õpetaja omalt poolt saab anda soovitusi lapse õpetamiseks ja oskuste arendamiseks kodus. Hea koostöö puhul on lapse kiire areng ja efektiivne õpetamine kergemini tagatud. Kindlasti mängib rolli õpetaja isiksus
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
väiksem ninasild, kitsas ülahuul, keskmine intellektuaalne võimekus madalam, käitumisprobleemid. Keskkondlikud tegurid (2) Viirused- punetised, cyomegalovirus, herpes simplex Bakterid süüfilis, tosoplasmoos Radioaktiivne kiirus Kõrge palaviku poolt tekitatud kuumus 13 Ema stress laps nõrgema närvisüsteemiga Raseduse kestus ja sünd Enneaegsus kuulmis ja nägemisprobleemid Ülekandlus Sünnitraumad hapnikupuudus, füüsilised traumad Mitmikrasedus riskid suuremad Keskkondlikud tegurid (füüsilised)- avalduvad mõju hilisemas elus Elu käigus manustatavad ained - toiduna, joogiveena, ravimitena, mõnuainetena. Õhusaaste tähelepanu ja käitumishäiretega seostatud Radioaktiivne kiirgus Elektromagnetväli Müra liigne vali heli kuulmisprobleemid
F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused. Lugemis-kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades, aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus o Avaldumisest o Põhjustest o Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) o sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii) Algklasside pedagoogid kirjeldavad ÕR kui seda, et laps ei õpi omandama teatud oskust,
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
0-1 peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis
F8- normintellektiga lapsed, kellel on spetsiifilised häired, justkui oleksid spetsiifilised raskused . Lugemis- kirjutamis-arvutamisoskuse omandamine oluliselt häiritud. -segatüüpi häire puhul on probleem kõigis valdkondades aga ei saa aru, milline probleem on primaarne. -täpsustamata häirest soovitatakse hoiduda, sest sinna alla käivad sellised häired, mida ei saa mujale klassifitseerida. F83: spetsiifilised õpivilumused + kõneareng + motoorika koosesinemine. Õpiraskuste käsitlused Eestis. Eestis Riigi tasemel õpiraskusi defineeritud ei ole Eri spetsialistidel üsna erinev nägemus - Avaldumisest - Põhjustest - Sekkumisest Laialt levinud nn tavakäsitlus NSVL-s: vaimse arengu peetus (VAP) - sellest arenetakse välja (ka Lääne riikides arvati esialgu nii)
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega lapsi ja samas tekib koheselt k
Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsel
Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida. Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt
Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub; Laps peab oma asjadega ise hakkama saama (probleemid jne) Laps on pideva valve all; Lapsel pole lubatud mitte midagi iseseisvalt teha; Alati peab küsima vanema nõusolekut; Last hoitakse eemal eelseisvatest ohtudest ja kogemustest. Tartu Laste Tugikeskuse spetsialistid (Soonets, 1997, 92) märgivad , et lapsele suunatud vägivallateod jagunevad järgmisteks vormideks: Emotsionaalne; (vt peatükk 1.2) Füüsiline; (vt peatükk 1.3) Psühholoogiline; (vt peatükk 1.2) Seksuaalne. (vt peatükk 1.4) (vt. Lisa 2- näiteid) 1.1. Lapse väärkohtlemise teoreetilised mudelid Lapse väärkohtlemise põhjuseid käsitlevad mudelid on teinud koos teaduse arenguga läbi märgatava muutuse. 1960-ndate aastate alguses arvati, et
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
annaabi.ee 
