Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erivajaduste identifitseerimine, I eksami variant". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erivajadus, eripedagoog, tähelepanuhäire, logopeed, vastaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, eelda, sooritada, standardiseeritud, sooritama, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog, hindaja, pereliikmete, ajada, kuulmispuudega, olemasolul, selgitamine, objektiivset, omapoolsete, psühhiaater, objektiks, eeliseks, eeliseid, valel, manipuleerida, koolieelikkäitumise ja õppimise kohta. Ka konkreetse lapse uurimisel saab just nende meetoditega vajalikku infot. Iga meetodi raames saab rääkida konkreetsetest vahenditest, nt testimisel kasutatakse erinevaid intelligentsuse teste (Raveni Progresseeruvad Maatriksid; Wechsleri test jne) või mälu teste või isiksuse teste. Kõigi meetodite ja vahendite puhul on oluline küsimus nende valiidsusest ja reliaablusest. ➧Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud. ➧Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel. ➧Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt anda lapsele täita erinevaid mängulisi ülesandeid. ➧Küll aga tuleb laste uurimisel piirata küsitlusmeetodi kasutamist, kuna laste verbaalsed oskused on veel vähesed. Samas saab küsitleda lapse vanemaid, kellelt saab olulist lisainfot lapse senise arengu kohta ning lapse
on lapsele kasulik, ega ma lapsele sellega liiga tee? Meetodid: 1) vaatlus last tuleb jälgida. Vaatluse tulemus sõltub sellest, mida vaatleja vaatab!! Vaatleja jaoks peab olema eesmärk, mida ja kuna vaadata. Seega vaatlus peab olema eelnevalt läbi mõeldud, kuigi esialgu tundub vaatlus võib-olla lihtsa asjana. Vaatlus on hea, sest ei sega lapse tegevust, loomulikku keskkonda. See ei tekita lapsele lisastressi. Vaatlemine on väga kättesaadav hindamisemeetod ka õpetajatele. Õpetajal on hea võimalus last jälgida ja vaadelda, tal on hea positsioon selle meetodi kasutamiseks. Vaatlemine võimaldab registreerida teatud käitumisi. Nt agressiivsust. Eelnevalt tuleb mõelda läbi, mis käitumine on/viitab agressiivsusele (mida tõlgendada agressioonina). Seega teoreetiliselt peab uurija/vaatleja teada, mis on agressiivsus/agressiivne käitumine.
• ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid: sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevus terapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde. Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, kui sageli laps lisaabi vajab. Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse
Sobitusrühmas on neil lastel lihtsam hakkama saada, sest tavarühmaga võrreldes on seal laste arv väiksem – iga erivajadusega last loetakse kolme lapse eest. Sageli ei ole lihtne veenda ka erivajadusega lapse vanemaid, et just see rühm on lapsele parim. On vanemaid, kes ei taha probleemi tunnistada, sest sellest teada saada on valus. Lisaks kardetakse, et laps saab sildi külge. Sobitusrühma lastega tegelevad sobitusrühmas rühmaõpetajatele lisaks logopeed ja eripedagoog, laste eripära arvestavad nii muusika- kui ka liikumisõpetaja. Diagnoosiga lapsed vajavad muidugi lisatähelepanu. Mõnele lapsele on hästi oluline füüsiline kontakt, ta suudab keskenduda siis, kui tal käest kinni hoitakse. Mõnda ei haaratagi grupitegevusse, vaid tegeletakse temaga pärast individuaalselt. http://opleht.ee/25305-kaasavast-haridusest-ja-sobitusruhmadest/ h. Muusikaline lisategevus erirühma lastele
Katusorganisatsioon. Sekkumise kestus on reeglina 2 aastat. Aktuaalne on töö immigrantidega. Näiteks: Wolf-Rüdiger Walburg ja intellektipuudega laste õpetamine. Portugal Projektmeeskonnad – juhtumipõhiselt moodustatakse interdistsiplinaarsed meeskonnad, mis ei ole püsivad. Kohaliku tasandi initsiatiiv on väga oluline, mõjutanud seadusandlust. Sekkumise sihtgrupiks on lapse perekond. Koolitatakse eraldi varajase sekkumise spetsialiste, näiteks kliiniline eripedagoog. Soome Varajane sekkumine on osa alusharidusest ja kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5a lastega tegeleb enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem (päevahoid). 6-a lapsed saavad kohustuslikku eelõpetust. 70-85% erivajadustega lastest on tavakeskkonnas. Individuaalsed arenduskavad kõikidele lastele. Venemaa Suured erinevused on regioonide kaupa. Linnades on varajase sekkumise keskused, kus pakutakse interdistsiplinaarset abi: - hinnatakse lapse arengut,
miks see tal ei õnnestu. Testimine arvestades lapse vanust (sageli ka konkreetset erivajadust), on välja töötatud konkreetsed testülesanded. Testi tulemus võimaldab võrrelda lapse sooritust teiste, samas vanuses laste tulemustega. Lasteaiaõpetajad ei ole reeglina oma tasemeõppe poolest pädevad testimismeetodit kasutama. Hindajad lapse arengu pideva hindamise kohustus on eelkõige rühma õpetajal, kuid see on tegevus, mida tuleks käsitleda meeskonnatööna. Lisaks õpetajale ka eripedagoog, logopeed, psühholoog, aga ka õpetaja abi, assistent, muusika- ja liikumisõpetajad. Eriti oluline märksõna on koostöö lapse vanematega. Protsess lapse arengu hindamine lasteaias on plaanipärane pidev protsess. Selle protsessi esimene aste puudutab kõiki lapsi ja teine aste neid, kelle arengus on märgatud kõrvalekaldeid. Teine aste kujutab endast täpsemat uurimist, millises valdkonnas ja kui suur on mahajäämus, mis oskusi see puudutab, kui tõsine on.
kaasne õpetajate palgafondi suurenemist, pigem peab koolijuht ise leidma võimalusi, et õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele
aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus? Perearst, sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, eripedagoog, vajadusel psühholoog eriarstid 12.)Milliste puudest tingitud erivajadustega laste arengukavas peab tingimata olema mänguõpetus? Vaimupuudega ja autismiga lastel on mänguõpetus eriti olulised, kuna lapsed õpivad maailma tunnetama läbi mängu. Mängides kogeb laps inimesi ja asju, täiendab oma mälu, katsetab põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone.
mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust. Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust, läbi psüühika saame suhestuda ümbritseva keskkonnaga. Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub:
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
.. _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus noorem laps, väiksem varieeruvus · Toetuvad vaatlusmeetodile + testülesanded · Hinnatavate valdkondade arv varieeruv · Eelduseks standardiseeritus (normid/kriteeriumid), reliaablus ja valiidsus · Areng mõõdetaval kujul (DQ) Normid ja standardiseeritud · Individuaalselt läbiviidava testi kasutamise eeldus (Sattler, 1992) · Ei saa rääkida standardiseeritusest kui puuduvad normid uuritava populatsiooni jaoks, samas ei saa koostada norme kui puuduvad standardiseeritud protseduurid seotud (Toim, 1987) · Standardiseerimine on vajalik testide praktilisele kasutajale ja selle tähendus seisnebki normide väljatöötamises
Selle kaardi abil saab jälgida ka arengut. Eriti kui laps käib mõnes tugirühmas, nt logopeedilises, siis peab lapsel see kaart olema, seda ütleb seadus. II TASAND (kui õpetaja palub abi) hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega (sh andekate) lastega kooli tasandil. Tegevust koordineerib hevko (hariduslike erivajadustega õppe koordinaator). Tegevuse aluseks on individuaalse arengu kaart. Selgitatakse välja õpilase vajadused kooli tasandil. Kui koolil on eripedagoog saab koostada vastavad testid jne, saab aimu lapse arengust. Vajadusel, kui kool oma jõududega probleemi ei lahendata, antakse soovitused täiendavateks uuringuteks psühhiaatrilised uuringud (testid, vestlused, arvutamine, kõne jne) paber, kus on kirjas, milliseid abimeetmeid laps vajab. Kui kool suunab lapse psühhiaatria poole on seadusega lapsevanemal kohustus sinna lapsega minna aga tal pole kohustust tulemust/vastust koolile anda.
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
saada aru. Need on sümptomid, mis sellele häirele on iseloomulikud. Ei loe õigesti, ei loe ilmekalt – st laps on väga aeglane lugemistegevuses ja ei saa aru, mida on kokku lugenud, mitte täiel määral vähemalt. Selleks, et mõista, mis saab lugema õppides probleemiks olla, tuleb teada, mida lugemine endast kujutab. Sisuliselt tegemist tõlkeprotsessiga. Lugedes olemas visuaalsed märgid, need tuleb tõlkida helideks ehk häälikuteks. Tuleb sooritada tõlge visuaalsetest märkidest helideks. See on lugemistegevuse psühholoogiline olemus. Lugemisel on kaks poolt: a) tehniline ehk märgid tõlgitakse helideks st laps loeb sõna kokku ehk dekodeerimine. b) tõlgitu mõistmine. Tuleb aru saada sellest, mis on kokku loetud. See kui laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus.
· Ravitakse inimest, kellel vastav probleem esineb. Meditsiinilises protsessis on rõhuasetus professionaali tegevusel (Kiik et al, 1999). · Eduka rehabilitatsiooni eelduseks on täpne diagnoos ja varane/õigeaegne sekkumine. Meditsiiniline rehabilitatsioon (ja taastusravi): HINDAMINE: tervislik seisund, funktsioonihäired ja nende parandamise võimalused. Rehabilitatsioonimeeskond, taastusravimeeskond (taastus)arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed erinevate spetsialistide hinnang TEENUSTE OSUTAMINE: reh.raames meditsiiniteenuseid ei osutata (v.a hindamine ja nõustamine). Haigekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlatel meditsiinilistel näidustustel, st vajalik tervishoiuteenuste osutamine. TAASTUSRAVI: Ambulatoorne taastusravi (teenused, mille eest tasub haigekassa): füsioteraapia,
Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise struktuuriga. Vanuses 2.2 viibis Laura uuringutel Tallinna Lastehaiglas. Logopeedi hinnang lapsele oli: lapse kõne areng on pidurdunud. Logopeed on märkinud, et ekspressiivses kõnes umbes 12 sõna ja üks fraas (ei taha) (autori märkus: Samas ei saa väljendit ei taha lugeda fraasiks vaid on tõenäoline, et laps kasutab seda terviksõnana). Kõik väljendatu on seotud tähendusega. Osa sõnu on kasutusest ajutiselt kadunud ja siis jälle kõnesse tagasi ilmunud. Nn omakõnes kasutab laps erinevaid silbitüüpe, lisanduvad žestid ja omaalgatuslikud viiped. Toimingutes ja mängus käitub adekvatselt, eakohaselt.
tegevussüsteemidesse. Sotsiaalpedagoogika integreeritud vaade lapsele kui tervikule. Hoolitsemine ja heaolu Kaasamine palju seotud erivajadustega õpilastega, tegelikkuses termini taust laiem kõik lapsed on võrdsed, peavad olema kaasatud, tundma, et kuuluvad kuskile Sotsialiseerimine et indiviid saaks hakkama teiste seas; sellega aitab lapsel mõista seda, kuidas õigesti käituda Akadeemiline toetamine kui koolis eripedagoog v nt HEV kordinaator, siis see jääks nende valdkonda. Sotsiaalpedagoog aga arvestab nt puudumisel ka kooliväliseid põhjusi. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Kasvatamine, sotsiliseerimine, hoolitsemine. Ühiskond või indiviid? Karl Mager (1810-1858) uuris individuaal-, kollektiiv- ja sotsiaalpedagoogika vahelisi suhteid.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
ajajärgust jms. 3 Antisocial personality kliiniline diagnoos, psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire. Lapseeas alanud käitumis ja tundeelu häirete all (eelmine ka). F91 korduv ja püsiv düssotsiaalne, agressiivne või delinkventne käitumine. Behavior problems/difficulties käitumisprobleemid/raskused probleemne käitumine Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune
Sotsiaal-kognitiivne teooria keskendub õppimise ning tunnetuslike, sotsiaalsete ja motoorsete soorituste uurimisele. inimese saavutusvõime sõltub tema käitumise, isiklike omaduste (mõtted, uskumused) ning keskkonna tegurite koosmõjust. Samas mõjutavad ka tegevused ja keskkonna tingimused inimese enesetõhusust. In saavutusvõime= käitumine + isiklikud omadused+keskkonna tegurid Definitsioon. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele organiseerida või sooritada teatud tegevusi mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust. Bandura mudelõpe. Inimene käitub sellisena, nagu ta näeb teisi käitumas. Kui näeb, et selline käitumine toob edu, siis hakkab ka ise nii käituma aga kui ei too edu, siis ei hakka nii käituma. Jean Piaget (1896-1980) Tema teemaks oli lapse mõtlemise areng. Areng kulgeb järjestikest üksteisest eristuvatest staadiumitest. Alguse saab kaasa sündinud motoorsetest refleksidest edasi liigub keele ja loogilise mõtlemise omandamiseni
o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka.
hoolitseja (Tulva 2001:35) Lapsed, kelle põhihooldajatel ei jätku soojust, kalduvad olema eemaletõmbunud. Kodus hooletusse jäetud või ahistatud lapsi varitseb oht muutuda passiivseks ja eemaletõmbunuks. Perekondlikud lahkhelid teevad lapsed õnnetuks ja võib-olla ka võimetuks looma või säilitama suhteid klassikaaslastega. Kõikidel inimestel on omad vajadused. Selleks, et elada, loob inimene mitmesuguseid materiaalseid ja vaimseid väärtusi, need omakorda loovad uusi vajadusi. Psühholoog Abraham Maslow on loonud teooria inimeste vajaduste mõistmiseks. Tema järeldus oli, et inimene ei ole motiveeritud kõrgema taseme vajaduste poolt enne, kui madalama taseme vajadused on täidetud. Näiteks kui keegi on näljane, siis on tema esmane huvi leida midagi süüa ning ta pole niivõrd huvitatud näiteks tunnustuse saamisest, mis on kõrgemat sorti vajadus. Joonisel on toodud Maslow' vajaduste püramiid, kus on näha madalamad ja kõrgemad vajadused ning vastavad ilmingud, mis
Attention deficit disorder on täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire. Seda diagnoositakse vaid 18-ndast eluaastast peale ning on Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis tähistatud tähe ja numbriga F61. Attention hyperactivity disorder - aktiivsuse tähelepanu häire, mis on psühhiaatriline diagnoos. Diagnoosi annab psühiaater. See on tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häirete jätkuks. Hüpergeneetilised häired, mille alla kuulub aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Tunnused: halvasti juhitav käitumine, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ülemäärane aktiivsus, hoolimatus ja impulsiivsus. Conduct disorder - käitumishäire. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis-ja tundeelu häired. Tunnused: korduv ja püsiv düssotsiaalsus. Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine. Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?...................................................................................................
4 individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation. Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede
Nad ei püüagi teksti ja tehteid vastandada, vaid on valmis ülesande lahendama mehaaniliselt. Iga täiesti uue vaimse toimingu omandamine läbib põhimõtteliselt viis etappi. Seejuures võib mõni etapp kesta minutitest päevade, kuude või koguni aastateni (nt õigekirja omandamine kirjutamispuuetega lastel on ajaliselt äärmiselt pikk). • Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega: mida teha, kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missuguse tulemuseni tuleb jõuda. Otstarbekas on orientiirid esitada näitlikult (skeemid, sümbolid, hiljem ka verbaalsed instruktsioonid), et laps saaks neid hiljem harjutades kasutada. • Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalsete esemetega) või materialiseeritult (kasutades esemete asendajaid — skeeme, sümboleid, märkmeid jne.). Nt reaalsete esemete loendamine, arvutuspulkade loendamine, kujundite loendamine jne. Näited emakeele
▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib tik – kontrollimatu motoorne liigutus, häälitsus, viitavad emotsionaalsetele probleemidele varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub talle tüdrukutel tavaliselt esineb foobiaid rohkem kui poistel, foobiad olenevad vanusest ja tihti kaovad 20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine õppimine –
Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad - Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele. - Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
annaabi.ee 
