arenevad ja muutuvad. · Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. · Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. · Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. · Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. · Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. · Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise
Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia - ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise,
inimesed ja inimühendused Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Teaduslik uurimine: 1. Probleemi püstitamine, uurimisküsimuse sõnastamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud uurimisküsimusele) 4. Hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed, eksperimendid 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse 1. Sõltuv muutuja on see mida mõõdetakse (kuidas muutub vastavalt sõltumatu muutuja varieerumisele) 2
üllatada oma mahukuse seisukohalt. Teismelised suudavad meelde jätta keerukaid valemeid ja detaile ning see on otseselt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuid just sellel perioodil tekivad teismelistel suured probleemid mäluga, kuna meeldejätmist segavad mõtted ja emotsioonid. Mälu on väga keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest ning koosneb mitmetest astmetest. Aegade jooksul kasutasid teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest. Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal, mida ainult ei kuulata kuid ka arutletakse ja rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjalide selgus ja organiseeritus ning materjalidega kaasnevad assotsioonid.
Mudraga tähistatakse käteasendit, mis kujtab endast sümbolit. Samuti olemas ka keha- ja silmade asendid ning hingamistehnikad, millel sama nimi. Need kindlad asendid võivad kujutada kindlat teadvuseseisundit või -protsessi. Mudrad hoiavad tegevuses aju ja hinge kindlaid piirkondi ning avaldavad neile mõju. Indias on mudrad kõigi usuliste tegvuste osaks. Hindu jumalate piltidel on mudrad olulise tähendusega. Koos kehaasenditega ja muude märkidega tähistavad käeasendid jumalusi eristavaid unnusjooni, palvetaja näeb nendes väljendites igale jumalale eriomast võimsust, suutlikust, jõudu. Brahma ehk Looja mudra Višnu ehk Kaitsja mudra Mudrad on hästi tuntud ka India tantsudes, kus erinevad kehaosad esindavad kogu draama ilma sõnadeta. Need sümbolid on idamaades siiani üldarusaadavad. Oma käega väljendab tantsija universumi elu. Zestide abil saavutab tants suurema tähenduslikkuse, kui sõnad suudaksid väljendada. Allikad: *http://www.culturalindia
Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused ja eneseaktualisatsioon Isiksusepsühholoogia- uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Juhtumi analüüs- meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult Keskkonnapsühholoogia- käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia - ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete
jäljendab> tegevaid
Kõrg-Eesti - merest ja suurjärvedest puutumata ala, jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist. Kolmandat etappi - jääajajärgset perioodi iseloomustavad jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine ja setete ärakanne voolava vee, meralainete, tuule, murenemise, raskusjõu ja inimtegevuse toimel. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene (karjäärid, aherainemäed). PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Enamik Eesti eristavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mindriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Ülekaalus on olnud kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Voored - leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus.
seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post-Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999).
nähtud, läbi arutatud ja aktiivselt rakendatud jääb mällu kuni 90%-ni. PM säilib informatsioon faktiliselt ilma ladudeta. 1.2 Mälu liigitused Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel ning põhiliselt erinevad nad selles, millist informatsiooni säilitakse, kuidas seda infot säilitakse, tegurites, mis määral infot sailitakse või unustakse. Seetõttu kasutavad teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, vastupidi, paljud nn liigid võivad isegi olla kokku- ja läbipõimunud. All pool on toodud erinevad mälu liigitused ning esimene nendest on väljatöötanud Endel Tulvingu poolt : 1. Protseduuriline mälu (PM) leiab kasutamist eelkõige eri tegevuste puhul ehk hõlmab mälu selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selline mälu liik puudutab rohkem tegu kui paljast mõtete ning nõuab kestvat harjutamist. PM on kõige
Otsides tõendeid täiuslikkusest ja jõulisusest. (Michael T. 2002:1015) Bioloogilised uuringule põhinevad tööd on avastanud , et järgnevas tabelis toodud näited vastavad tõele. (Michael T. 2002:1016) Optimeerimine Selektsionism Õppimine Õpitavad vahendid Kultuur Omandada „uus“ (ettenägemine) Kultuuride erinevus, inimese käitumise Leiab eristavaid väljundeid variatsioonid, ellu jäämisinstinkt Reageerib uutele sündmustele Ei õpitav Instructionism Selektionism Ebamäärasuse vältimine R-Strateegia kus toodetakse palju erinevate Põlvkonniti erinev keskkonna variatsioonidega järglaseid. Joonis 3. Toimetuleku strateegiad (Michael T. 2002:1015)
Abiks inimesele, et paremini oma isiksusest ning põhiolemusest aru saada, on olemas temperamentide grupeerimine. Temperamenditüübide abil on võimalik teada saada, kas inimene on Särav Sangviinik, kellest õhkub õhinat; Maksimaalne Melanhoolik, kes taotleb täiuslikkust absoluutselt kõigest; Kõikvõimne Koleerik, kes on juhiks sündinud või Fantastiline Flegmaatik, kes on eluga üldjoonest leppinud ja rahul. Temperameditüübid Isiksusepsühholoogias uuritakse inimeste üksteisest eristavaid omadusi, lisaks ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainulaadse isiksuse. Samuti uuritakse, millised on isiksust mõjutavad neurobioloogilised või keskkondlikud tegurid, ning kuidas saaks inimese isiksust kõige objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata (Kiis). Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha
mõttes oli kahe riigi vahe väiksem, kui see esialgu tundub. Mõlemas riigis kehtis föderaalne, üsna detsentraliseeritud valitsemissüsteem ja kumbki polnud täielikult parlamentaarne. 1920. aastate ebasoodsates tingimustes keerasid Nõukogude Liidu ja Saksamaa tähtsad poliitilised jõud Läänele selja ning võtsid märksa revolutsioonilisema kursi. Diktatuur polnud enam ajalooliselt vältimatu või hädavajalik. Näiteks Nõukogude liidu 1937.-1938.aasta ,,suurel terrolil" on palju eristavaid komponente, kõigil oma algupära ja liikumistee. Terviklik ,,Suur terror" on rohkem ajalooline konstruktsioon kui reaalsus. Hoolimata kõigist ajalooliste tingimuste, struktuuri ja poliitilise välisilme, kaassüü ja vastupanu mustrite, terrori ja konsensuse, ühiskondliku ülesehituse ja ühiskondlike püüdluste erinevusest, olid need ometi mõneti sarnased ja mõnel juhul võrsunud ühistest üldeuroopalikest juurtest.
Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. 7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus. Valguse murdumine-valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Valguse kiiruse muutumine murdumisel- murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus.
hindavad ja üleolevad pilgud, mille osaliseks kliendid vahel saavad, räägivad loomulikult hindaja sisemistest kompleksidest Kuulamine klient on see, kes meie uksest sisse astub, järelikult kõik, kes on sees, on kliendid tuleb olla rõõmus/positiivne tekitada silmside töine õhkkond kõik eluks vajalikud tegevused on lubatud, kuid mitte kliendi nähes KUIDAS MÕISTA ERIVAJADUSI JA ERISTAVAID VAJADUSI Erivajadused on vajadused, mis tulenevad inimese füüsilisest või vaimsest puudest Puue võib olla kas liikumis-, nägemis-, kuulmis- või vaimupuue. Raske haigusega (nt diabeet, epilepsia, neeruhaigused jt), allergiatega (toidu, materjali vastu) võivad samuti kaasneda erivajadused. Eristavad vajadused - on spetsiifilised või eriomased vajadused, mis võivad olla väga mitmesugused Eakad inimesed, lapsed, lastega pered, eriomaste kultuuritavade või usuliste
tulusid. Eelise saavad ettevõtted riikides, kus kütusehind ja aktsiis on väga madalad. Kuna tarneahelad muutuvad ja arenevad tihti, siis peaks põhirõhk olema uute logistiliste strateegiate väljatöötamisel, mis peavad nii riigi-, toote- ja kliendispetsiifilised. Eduka logistikastrateegia väljatöötamisel on võtmeks selle juurutamine kogu ettevõtte ulatuses. Selle tegemisel tuleb ka samas jälgida, et väljatöötatud standardid, mis eristavaid Menlo World - wide´i teistest suurtest teenusepakkujatest, ei langeks. Tänapäeval lähtuvad riigid uute seaduste tegemisel aina puhtamast ja säästlikumast keskkonnast ning samuti on tarbija muutunud tunduvalt teadlikumaks, siis seisab ka Menlo probleemi ees, kuidas arendada oma äri ökosõbralikult. Tänu LEAN programmi kasutuselevõtuga on esimesed sammud tehtud, kuid näiteks korduvkasutavate pakendite ja konteineritega saab seda veelgi
noorte psüühiliste iseärasustega. Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
seosed teadmistega Semantika on keeleüksuse (sõna, lause) tähendus antud kontekstis; aga ka keeleteaduse haru, mis uurib keele ja tegelikkuse suhteid. Üldisemalt, semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine. Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika, semantilise võrgu esitus. Semantiline võrk on mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid. 34
Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema.
muutuvad. Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma tunnetamist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele.
o Harva on näidendi tegelaskond tüübi- või karakteriühtne. Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Staatiline - dünaamiline tegelane. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms. Avatud suletud tegelane. Avatud tegelane on n.-ö
Kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et
Scarr jt. Väidavad, et vanemad loovad oma lastele keskkondi ja lapsed loovad omaenda keskkonnad vastuseks nende jagatud päritud soodumustele. See tähendab, et proksimaalprotsessid, mis looduses on vastastikused, kannavad paratamatult tähtsat geneetilist koormust. See on kindlasti õige; küsimus on selles, millisel määral Scarri(1992) arvates on keskkonna ja geneetika korrelatsioon nii tugev, et paljud vanemad kannavad hoolt selle eest, et nende lastel oleks eristavaid mõjusid oma järeltulijatele. Sedavõrd ekstreemne seisukoht vaidlustab kõige tõhusamalt eksperiment, mis on loodud selle hüpoteesi testimiseks, ning selline eksperiment tõepoolest eksisteerib USAs, kuigi sellest on veel vähe teda. Peaaegu 20 aastat tagasi teostas hollandi arengupsühholoog Riksen-Walraven(1978) sekkumiseksperimendi, mille eesmärgiks oli suurendada lapsevanemate tundlikust ja suurendada virgutuse ulatust, mis nad annavad oma lastele
kastreerimishirmuga. Tütardel tekib seevastu läbi peenisekadeduse samastumine emaga, millest hiljem areneb välja soov abielluda ja saada lapsi. Ema rinnast võõrutatud laps suundub uute mõnuallikate otsingule, avastades mõnu sulgurlihase kontrollimisest, mille mõju iseloomule kirjeldab Freudi ,,Iseloom ja anaalerootika" (1908). Peale esmast tutvust suguelunditega, normaalsel juhul omaenda käe läbi, saabub seksuaalse latentsuse periood, mis on Freudi jaoks üks olulisi inimesi loomadest eristavaid markereid. Puberteediea jooksul saabuva genitaalse faasiga leiab aset Oidipuse kompleksi lõplik lahendamine ning seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid
kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Osalt ristub eelmise jaotusega (jaotus personifikatsioon, tüüp, mask, karakter) ühe- ja mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon. See eristus sai alguse E.M. Forsteri romaaniuurimusest (1927), mis tõi laialt käibele tähistused flat (lame) ja round (ümar) tegelaskujude iseloomustamiseks. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Tegelase arengu seisukohalt eristuvad staatiline ja dünaamiline tegelaskontseptsioon. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul. Terviklik ja lõpuleviidud algusest peale, avaneb ta lugejale uutes olukordades ja suhetes
Individualiseeritud. Igal tegelasel eri lugu. · Tüüp lihtsakoeline, mitte kompleksselt välja arendatud. Kannab kindlat funktsiooni. · Karakter individualiseeritud keerulise siseeluga tegelane, ei saa kellegi vastu välja vahetada. Tegelane, kelle sisemisest loogikast sõltub näidendi süzee. Mitmeplaaniline ja keeruline. Ühemõõtmeline tegelaskontseptsioon iseloomujooned, eristavad tunnused Mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon palju eristavaid tunnuseid ja iseloomu jooni Staatiline tegelaskontseptsioon ei muutu psühholoogiliselt eriti Dünaamiline tegelaskontseptsioon muutub psühholoogiliselt (nt muudab seisukohti), temaga juhtub midagi suurt. Avatud tegelaskontseptsioon teame sisemaailmast palju Suletud tegelaskontseptsioon ei saa sisemaailmast palju teada Inimesekujutuse erijooned: · Tegelane esitatakse kontsentreeritult vähe aega, vähe ruumi
lõpuks kahjustada ka neerusid, sest vere puudulikkus viib lõpuks ka neerudes talletatava essentsi (eluenergia) puudulikkuseni. Ravi Hiina meditsiinis põhineb eristamisemudelitel. Hiina meditsiinis põhineb ravi pigem individuaalsel diagnoosil kui lääne meditsiini järgi nimetatud haigusel. Üldiselt võib öelda, et kui lääne meditsiinis vaadatakse patsienti (läbi), et ära tunda (ja diagnoosida konkreetset haigust), siis ida-meditsiinis vaadatakse haiget, et näha (kõiki eristavaid sümptomeid). Haige küsitlemisele läheb tihti rohkem aega. Arvesse võetakse mitmeid patsiendi esmapilgul ,,vähetähtsaid" omadusi, mis lääne arsti poolt tihti märkamata jäävad. Haige diagnoosimeetodi abil pannakse sümptomite gruppidest kokku mudel, mis saab diagnoosi ja ravi aluseks. Tulemuseks on, et kaks ühesuguse haigusega (näiteks reumatoidne artriit) patsienti võivad saada erinevat Hiina meditsiinilist ravi, sest nende haiguste eristamismudelid on erinevad. Nii
orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, "Can the Subaltern Speak?" 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999). Postkolonialistlikke kirjanikke:
orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak?” 1988, A Critique of Postcolonial Reason: Towards a History of the Vanishing Present (1999).
10. sajandi alguses tekivad kaks uut kloostrielu keskust Cluny ja Gorze. Cluny klooster asutati ületamaks senist kloostrite sõltuvust maavaldajast. Selle asemel allutati klooster otse paavstile. Akvitaania hertsog Wilhelm andis kloostrile ka vabaduse valida ise abt, mis tekitas ilmalike seas paksu verd, kuna ilmalikud võisid nõnda heast kohast ilma jääda. Cluny abtiks valiti noor munk Odo, kes asus reforme ellu viima. Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi diplomaatiaga; asuti arendama rüütliseisuse eetost, seal sai oma hariduse kasvav aadel; loobumine kehalisest tööst, kloostril olid omad palgalised. Paavstlus pööras 8
vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on neil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma sellistena, mis on nende jaoks tuttavamad, ei märka väikeseid erinevusi nende vahel. Nt kompassi ja kellal suurt vahet ei tee, võivad mõlemate kohta öelda isegi siis, kui need asjad on kõrvuti, et tegemist on kelladega. Kuigi ta on kursis sellega, missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti. Värvustega on ka katseid tehtud. On leitud, et kerge VAA lapsed eristavad suhteliselt kenasti põhivärvuseid,
ning üldjuhul kirjeldati haldja välimust (vt Lisa 2.1.). 5 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud 50% vastustest võis tinglikult liigitada maagiliste vaimolendite alla. Siia kuuluvad nii loodusvaimud kui ka võluvõimetega olevused. 25% ütles, et haldjad sarnanevad inimestega (eristavaid jooni toodi vaid välimuse põhjal: pikad kõrvad, helendav keha, kasv, enneolematu ilu) ja 15% pidas haldjaid puhtalt fantaasia viljaks ehk välistas nende eksisteerimise väljaspool filmi-, muinasjutu- ja unenäomaailma. 8%-ga asuvad tähtsal kohal ka haldjad kui surematud olendid. Et rääkida haldjast, tuleks kõigepealt rääkida sõnast “haldjas” ehk selle päritolust ja tulemisest eesti keelde, aga ka selle vastetest teistes keeltes. 1.1. Haldjas eesti pärimuses
Meetodi eripära on see, et see annab tulemuseks ettevõtte grupilise kuuluvuse (pankrotistuv ja mittepankrotistuv); · korduva ositamise meetod - korduva ositamise meetod baseerub erinevate finantssuhtarvude kasutades otsustuspuu koostamisel. Ettevõtted mitmeetapiliselt klassifitseeritakse lõpppunktidesse, kus kajastatakse pankrotistumist või mittepankrotistumist. Edukate ja mitteedukate ettevõttete vahel leitakse eristavaid muutujaid ning nende murdeväärtust. Prognoosimise täpsused on antud meetodi korral olnud kõrged. 2) Meetodid, mis annavad tulemuseks ettevõtte pankrotistumise tõenäosust: · logit-analüüs see meetod ei kasuta diskriminantanalüüsi eeldusi ning võrreldes diskriminantanalüüsiga tulemuseks on pankrotistumise tõenäosus. Logit-mudelite puhul on lubatud ka fiktiivsete muutujate kasutamine. Antud valdkond sai alguse James A
Alamklass: Olemi eksemplaride eraldi alamgrupp, mida tuleb olemi-suhte diagrammil näidata. Alamklass pärib kõik superklassi suhted ja atribuudid ja lisab nendele omapoolsed atribuudid ja suhted. Ühel alamklassil võib olla mitu superklassi (mitmene pärimine). Pärimissuhted moodustavad nn. tüübi hierarhia. Tüübi hierarhia leidmiseks võib kasutada spetsialiseerimise või üldistamise meetodit. Spetsialiseerimine tähendab, et üritatakse leida olemi tüüpe eristavaid omadusi. Üldistamine tähendab, et üritatakse minimeerida erinevusi olemi tüüpide vahel ja leida nende ühiseid omadusi. Üldistus-seos/spetsialiseerimis-seos: Üldistusseos ühendab omavahel olemi, mis defineerib kategooria ja kaks või rohkem olemit mis defineerivad selle kategooria elemendid. Kategooria defineerivat olemit nimetatakse supertüübiks ja iga kategooria elementi defineerivat elementi nimetatakse alamtüübiks. (Diagrammil esitatakse kolmnurgana, mis on suunatud üldisema
et kerge VAA lastel taju iseloomustab vähesem diferentseeritus kui tavaarenguga lastel. Ehk sisuliselt on meil raskem märgata erinevusi seal, kus need erinevused teistele tavaarenguga lastele märgatavad on. Uuringutest on tulnud välja, et tänu taju vähesele diferentseeritusele eristavad lapsed halvasti sarnaseid objekte omavahel. Nt kui pildile on joonistatud jänes, siis tunnevad selle ära pigem kassina kui jänesena. Nad on välimuselt suhteliselt sarnased. Ei taju kassi ja jänest eristavaid tunnuseid. Kipuvad asju ära tundma selliste asjadena, mis on nende jaoks tuttavamad, nad ei märka väikeseid erinevusi nende vahel. Nt kompassi ja kellal suurt vahet ei tee, võivad mõlemate kohta öelda isegi siis, kui need asjad on kõrvuti, et tegemist on kelladega. Kuigi ta on kursis sellega, missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti. Värvustega on ka katseid tehtud. On leitud
Enamuse jaoks on see objekt lihtsalt "õun". See tähendab, et antud mõiste baastasandiks on "õun". Üldiselt pole baastasand ei kõige abstraktsem ega kõige konkreetsem. Loomulikult sõltub see baastasand veel kontekstist või klassifitseerija asjatundlikkusest (Tanaka & Taylor, 1991). Kuidas baastasandit iseloomustada? Miks on antud näitel baastasandiks lihtsalt "õun"? Rosch et al. (1976) väitsid, et mõiste tähenduse baastasand on see, millel on kõige suurem arv eristavaid omadusi, mis teda samal tasandil teistest mõistetest eristavad. Loomulikult pole iga klassifitseerija jaoks mõiste baastasand üks ja sama, sest inimeste isiklik kogemus ja professionaalsus on reeglina erinevad. Ent samas, enamuse inimeste jaoks on üks ja ühine baastasand, mille inimesed leiavad kõige eristavama olevat. Baastasandil määratakse objektid kindlaks kiiremini kui sellest kõrgemail või madalamatel tasanditel. Seega toimub objekti esialgne
1. Mõlemal juhul on tegemist pideva kasvamisega 2. Mõlemal juhul see pidev kasvamine viib struktuuri täiustumiseni 3. Struktuuri täiustumine viib aga organite funktsioonide diferentseerumisele. 4. See diferentseerumine viib organite omavaheliste suhete tihenemiseni 5. Mõlemal juhul peale terviku hävimist funktsioneerivad tema teatud osad iseseisvalt edasi 6. Järeldub, et organism on ühiskond ja ühiskond on organism Ühiskondi ja bioloogilisi organisme eristavaid jooni arvas ta 2: 1. Seoste liik bioloogilise organismi puhul on jäik (st bioloogilises organismis organi käitumisvabadus on välistatud, ühiskonnas aga on indiviididel valikuvõimalus valida erinevate käitumisvariantide vahel) 2. Bioloogilises organismis on tundmise ja mõtlemise funktsioon koondunud teatud elementidele, ühiskonnas aga hajutatud kõigi elementide vahel Rääkides ühiskonna arengust e evolutsioonist toob ta välja 2 evolutsiooni tunnust: 1
annaabi.ee 
