Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tantsukultuur lõuna-indias (0)

1 Hindamata
Punktid

Tantsude  iidne tarkus
India klassikaline tants on vanim klassikalise tantsu stiil, mis tänaseni 
säilinud. Põhipoosid  on raiutud kividesse, tänu sellele ta ongi säilinud. 
India  klassikalises  tantsus on kaks erinevat poolt: puhas tants ja tants-
pantomiim .
   Tants algab füüsilisest  liikumisest , jõuab edasi tunnete ja mõtete 
valitsemiseni ning lõpuks absoluutsesse puhtusesse, kus jääb alles 
ainult ilu. 
*Indias peetakse tantsu loojaks jumal Šivat.
Tantsukultuur Lõuna-Indias
Lõuna-India tantsud on alguse saanud templitest, eesmärgiga ülistada 
jumalaid ja jumalannasid. Esitajaks noored Devadasid. Lõuna-India 
kultuur on enamasti terve universumi tähistamisele pühendunud. 
Tantsud kehastavad enda väljendamist, sotsiaalseid suhteid või on 
esitatud vaimses keskkonnas. India tantsudel on rikas ajalugu. Keskajal 
tantsiti kuningate ja kunstihuviliste toetusel. 
   Tantsud  tähistavad  elu, puhtust, rõõmsameelsust. Tantsud on suur osa 
rikkast India kultuuripärandist.
*Iseloomustavad  kaunid  poosid
*Seda õppides  tantsija  justkui väljub pinnapealsest teadvusetasandist
*Teeb lisaks füüsisele ka mõistuse erksaks 
*On rafineeritud jooga vorm
*Äärmiselt tugevate rütmidega, jõuline ja sensuaaln
India klassikaline tants 
bh

India ar
klas at
sikali anaty
ne tants bha a
rat m
anatyam on  välja kasvanud iidsetest 
templitantsudest enam kui 2000 a tagasi. Stiil hõlmab endas puhast 
tantsu nrittat ja tantsulist pantomiimi abhinayat, mille abil jutustatakse 
lugusid  India mütoloogiast. Tantsule  omaseks  on teatavas asendis olev 
ülakeha , väljapoole pööratud ning põlvedest painutatud jalad, mis 
löövad rütmi, kombinatsioonid tähendustega käemärkidest ehk 
murdadest ja väljendusrikas  miimika .
        Bharatanatyam on füüsiliselt raske, pakub 
kordinatsiooniharjutamist ja ka emotsionaalset eneseväljendust. 
Tänapäeval tantsivad seda nii mehed, kui naised üle maailma, mitte 
vaid enam templitantsijad.
Faktid bharatanatyamist
*Esimesed ilmingud 2.sajandist, siis muutus see templirituaalide 
oluliseks osaks.
*Tantsijanna nimeks, kes seda esitab - devassi ( viitab  jumaluse 
teenimisele)
*19. sajandil oli bharatanatyami kõrgaeg
*Tandžori kvartetina tuntud nelja venda peetakse kaasaegse 
bharatanatyami loojateks, nende tantse õpetatakse ka tänapäeval.
*20. saj ülikud vaesustusid ja templitants keelustati.
*Tänapäeval on see  meelelahutuseks , mida esitatakse üle maailma
Lõuna-India kultuuri tähistatakse järgmiste 
väljakujunenud tantsude läbi: Koodiyattam, 
Bharatanatyam, Oyilattam, Karakattam, 
Kuchipudi, Kathakali, Thirayattam, Theyyam, 
Bhuta  Kola , Ottamthullal, Oppana, Kerala 
Natanam, Mohiniaattam jaYakshag ana.
  
Kõigil tantsudel on oma ajalooline ja kultuuriline 
tähendus. Paljud tantsud sarnanevad ka  India 
põhjaosas  esitatavate  tantsudega (sarnasus 
nt:Tamil Nadu "Mayil Attam" ja  Uttar Pradeshi 
"Mayur Nritya"
 tantsude vahel). Siiski on ka hästi 
eristatavaid tantse, mida esineb vaid Lõuna-
Indias.
Oppanat tantsitakse pulmadel, 
Oppana
Kerala piirkonnas ja see kuulub 
Mappila  kogukonnale . Peamiseks 
vaatajaks on pruut, kes istub toolil, 
samal ajal, kui noored tüdrukud 
esitavad  tantsu tema ümber. Nad 
plaksutavad ja tantsivad  ning 
nende taustaks on mitmed 
muusikud . Pillidena kasutatakse nt: 
taldrikuid, kanjirat, tablat,  orelit .
Mudrad
Mudraga tähistatakse käteasendit, mis kujtab endast sümbolit. Samuti 
olemas ka keha- ja silmade asendid ning hingamistehnikad, millel sama 
nimi. Need kindlad asendid võivad kujutada kindlat teadvuseseisundit 
või -protsessi. Mudrad hoiavad tegevuses aju ja hinge kindlaid piirkondi 
ning avaldavad neile mõju. 
     Indias on mudrad kõigi usuliste tegvuste osaks. Hindu jumalate 
piltidel on mudrad olulise tähendusega. Koos kehaasenditega ja muude 
märkidega tähistavad käeasendid jumalusi eristavaid unnusjooni, 
palvetaja  näeb nendes väljendites igale  jumalale  eriomast võimsust, 
suutlikust, jõudu.
Brahma ehk Looja mudra
Višnu ehk Kaitsja mudra
Mudrad on hästi tuntud ka India 
tantsudes, kus erinevad kehaosad 
esindavad kogu draama  ilma 
sõnadeta. Need  sümbolid  on 
idamaades siiani üldarusaadavad. 
Oma käega väljendab tantsija 
universumi elu. Zestide abil 
saavutab tants suurema 
tähenduslikkuse, kui sõnad 
suudaksid väljendada.
Allikad:
* http://www.culturalindia.net/indian-dance/folk-dances/south-india.html
* https://en.wikipedia.org/wiki/South_Indian_culture#Dance
* http://topyaps.com/top-10-cultural-facts-about-south-india
*’’Sinu käte jooga’’ -  Gertrud  Hirschi

Document Outline

  • Tantsude iidne tarkus
  • Tantsukultuur Lõuna-Indias
  • India klassikaline tants bharatanatyam
  • Slide 4
  • Faktid bharatanatyamist
  • Slide 6
  • Oppana
  • Mudrad
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Allikad:
Vasakule Paremale
Tantsukultuur lõuna-indias #1 Tantsukultuur lõuna-indias #2 Tantsukultuur lõuna-indias #3 Tantsukultuur lõuna-indias #4 Tantsukultuur lõuna-indias #5 Tantsukultuur lõuna-indias #6 Tantsukultuur lõuna-indias #7 Tantsukultuur lõuna-indias #8 Tantsukultuur lõuna-indias #9 Tantsukultuur lõuna-indias #10 Tantsukultuur lõuna-indias #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ladinaameerika tantsud
10
doc

Ladinaameerika tantsud

Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pak

Sport/kehaline kasvatus
Erinevad tantsustiilid
15
odt

Erinevad tantsustiilid

ERINEVAD TANTSUSTIILID Referaat Marleen Breemet Kärdla Ühisgümnaasium 10B 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.Jive...........................................

Uurimistöö alused
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast
5
docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Lapsed1(7-9) Lapsed2(10-11) Juunior1(12-13) Juunior2(14.- 15) Noored (16-18) Tänapäeval on mõnedel võistlustel lisandunud ka Noored2 klass, ehk 18-21 aastased t

Ajalugu
Referaat erinevatest tantsustiilidest
11
doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uu

Kehaline kasvatus
Ülevaade Eesti tantsudest
6
odt

Ülevaade Eesti tantsudest

Referaat Ülevaade Eesti tantsudest Tartu 2012 Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi ­ aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algaja

Koreograafia
Tants ja kõik mis seda puudutab
21
doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi..................

Eesti rahvatants
3
doc

Eesti rahvatants

Eesti rahvatants Kadri Laur XI B Pärnu Raeküla Gümnaasium Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (1868­1946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegelikult on muutumine rahvatantsule ala

Geograafia
Ladina-Ameerika tantsud
8
doc

Ladina-Ameerika tantsud

Tsatsa ehk tsa-tsa-tsaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus LadinaAmeerika tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis m

Tantsuõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun