Elektrik · Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. · Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. · Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis. · Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis. Elektriku tööd on: · paigaldus- ja monteerimistööd; · käitamine ja kontroll; · remondi- ja hooldustööd; · planeerimine ja juhtimine. Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid, kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab elektrik ehitada näiteks elektriliine või paigaldada tänavavalgustust. Samuti paigaldab ta kaableid, elektriarvesteid või eri tüüpi muundureid nii elu-, äri- kui ka tootmishoonetes.
Käsuliini ühtsus Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 1 6. Bürokraatia koolkond Printsiibid: o Selgetööjaotus o Kompetentne personal o Selge ametihierarhia o Dokumentide mõõdukus Eelised ja puudused Eelised – stabiilsus ja sõltumatus persoonidest, heade erialateadmiste rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 7. Uusklassikaline koolkond Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia
5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. Pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega (taktikalised) plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning
Tööjaotus Võim ja vastutus Distsipliin Kord Käsuliini ühtsus Tegevussuuna ühtsus Tsentraliseerimine Alluvusahel, hierarhia Personali tasustamine ja püsiv edutamine 6.Bürokraat.koolkond: Bürokraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks Selge tööjaotus Kompetentne personal Selge ametihierarhia Formaalsed reeglid ja protseduurid Dokumentide mõõdukus • Eelised: stabiilsus ja sõltumatus persoonidest,heade erialateadmiste rõhutamine • Puudused: liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda “asjaks iseeneses” 7.Uusklass.koolkond: • Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine • Tööjaotus – avar, “töö rikastamine” • Plaanimine – üldine • Õigused, kohustused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia • Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik
selleks, et rakendada organisatsooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimisel tuleb alati silmas pidada organisatsiooni varade seisundit ja kasutamist. 3. Juhi peamised oskused ja omadused? Juhile vajalikud oskused: Tehnilised oskusedärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. Suhtlusoskusoskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jm. Konseptuaalsed oskusedvõime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevaskeskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. 4. Juhi funktsioonid
rakendamise oskus ja org-i eesmärkide saavutamine näitab ka juhtimise tõhusust. Juhi hoiak, tema poolt rõhutatud tegevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistavad menetlused, visid ja võtted moodustavad juhtimisstiili. Juhi rolliks nim. Käitumist, mida oodatakse isikult , kes juhib org-i . Juhile vajalikud oskused 1) tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, org-i põhitegevusega seonduva erialateadmiste valdamine 2) suhtlemis oskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonna tööd 3) konspektuaalsed oskused võime luua üldkäsitlust org-st ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see et ta on samaaegselt ülemus ja alluv.Juhile annavad aru talle kuuluvad töörühmad, ta ise tasand kõrgemale. Org-i ja juhtimisteooria-sisuks on seisukohadja järeldused selle kohta mis on määrav ja
2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust 3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda 3) Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused – teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4) Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks?
5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Too välja planeerimise tasandid. pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse
Teema 1: Sissejuhatus Majandusarvestus (raamatupidamine) on igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Informatsioon äritegevuse tehingute ja sündmuste kohta mõõdetakse ja koondatakse aruannetesse, mida kasutavad ettevõttest huvitatud isikud. Püstitatud eesmärk, täielikult aru saada kõigist aruannetesse koondatud andmetest, jääb enamasti saavutamata, sest eesmärgi saavutamine eeldab erialateadmiste ja oskuste olemasolu. Hea on võrdlus kirurgiga. Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud
Suhtlemisega seotud rollid tseremoniaalne ehk esindaja roll, juhtijaeestvedaja roll, sidepidaja. Infoga seotud rollid info vastuvõtja, info jagaja, kõneleja roll. Otsustamisega seotud rollid uuendaja roll, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija rollid. 10. Juhile vajalikud oskused Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad alates 20 saj algus, tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal on loodud juhtimise teooria vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale.
2) ressursside jagajana teeb ta strateegilisi otsuseid; 3) arusaamatuste lahendaja; 4) läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; suhtlusoskus – oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad);
otsustamisega seotud rollid - 1.uuendaja- org ette kerkinud probleemidele leida uusi ja paremaid lahendusi; 2.ressursside jagaja- strattegilisi otsuseid; 3.arusaamatuste lahendjana- lahendab probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele; 4.läbirääkija- lepingute sõmimisel saada org-le paremaid tingimusi. 11. Juhi oskused tehnilised oskused - ärakirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, org põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm; suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms; kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus org-st ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas jms. 12. Teadusliku juhtimise koolkond rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Keskmeks organisatsioon ja selle üleehitus. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reegleid, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Töötati
Kõige harvem tuleb tal olla infojagaja rollis. Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi (Daft, 1995: 18): · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; 3 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast
kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Elektrik Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis. Elektrik peab regulaarselt käima tervise- ja erialateadmiste kontrollis. Töö iseloom Elektrik teeb elektritöid, näiteks paigaldab või hooldab elektrivõrke ja -seadmeid. Tema tegevusalasse jääb kõik elektriga seonduv elektrijaamadest koduste elektritöödeni. Üldisemalt saab elektriku töös esile tuua neli valdkonda: paigaldus- ja monteerimistööd; käitamine ja kontroll; remondi- ja hooldustööd; planeerimine ja juhtimine. Elektrik paigaldab erinevaid seadmeid, juhtmeid, kaableid ja tarvikuid. Välitingimustes aitab
rolli, seejärel uuendaja rolli. Kõige harvem tuleb tal olla infojagaja rollis. Väikeettevõttes seevastu tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja ning arusaamatuste lahendaja rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 4) Nimeta juhile vajalikke oskusi. · tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; · suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. · E-ajastul muutub kiirus äriedu seisukohalt olulisemaks kui firma suurus. 5) Too välja planeerimise tasandid. · pikaajalised (strateegilised) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond.
jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. Teiseks huvitavad mind ehk rohkem sellised ,,mitteigapäevased" ja väheke müstilised asjad. Kuna itaalia kunsti eraldi kursusena ma veel kuulanud ei ole ja võib-olla enam ei õnnestugi seda teha, sest lõpetan enne ülikooli, siis on itaalia kunsti kohta kirjutamine ka erialateadmiste pagasile igati positiivne. Minu jalutuskäik kui selline toimub kahel tasandil - nii ajas kui ruumis, ent läbi minu silmade. Ruumiks on üksnes ja ainult Firenze linn. Kui enamasti kirjutatakse kunstiajalugusid ajalises või stiililises jaotuses, siis kuna minu teema seob endas praktiliselt ainult renessanssikunsti, mis on ajaliselt suhteliselt lühike periood, siis ei oleks olnud praktiline püüda jagada teoseid sellisel viisil, vaid võrrelda samu motiive erinevate autorite kujutuses
Väikeettevõtetes tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagamise rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi: · Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. · Suhtlusoskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, koostada meeskonnatööd, jms. · Kontseptuaalsed oskused- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohas t ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhile. Tsiteerides Schermerhorni, sõltub juhi aruannete sisu otseselt tema alluvate töö, mitte tema
Arusaamatuste lahendajana sõlmib ta lahti probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele Läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi. 6. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskuteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskus: Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskused oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused tähtsamad väikestel ettevõtetel ja kontseptuaalsed suurtel ettevõtetel. 7. Organisatsiooni koondumise põhjused Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused
iseloomuga toimingute juhendamine ja kontrollimine. Tehniliste täitjate tegevuse suunamine ja tehtu ülevaatamine(täideviimine, ülevaatamine). Juhi roll rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsiooni. Juhile vajalikud oskused: · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. · Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd, kuulamine · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii juht kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale.
28. Juhtimiskogemuse kujunemine. Juhtimise seisukohalt on kompetentsus oskus ja võime kasutada oma teadmisi tõhusalt mingis kindlas situatsioonis. Need omadused on juht omandanud ja kogunud oma töö käigus. Vastavalt situatsioonile valida õige käitumine ning langetada õiged otsused, kui juht seda kõike suudab, võib teda pidada kompetentseks juhiks. Otsustamine ja diagnoosimine. Tehnilised oskused Erialateadmiste valdamine Ärikirjade koostamine Koosolekute korraldamine Arvuti ja muu kontoritehnika kasutamine Suhtlemisoskused Oskus motiveerida Aktiivse kuulamise oskus Oskus lahendada konflikte Oskus korraldada meeskonnatööd Tagasiside andmise oskus Kontseptuaalsed oskused Võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas Keskkonna protsesside ja seoste nägemise oskus. 29. Juhtimiskompetentsus. Juhtimiskogemused
Töö peab olema standardiseeritud ja lihtsustatud Minimaalne arv liigutusi, soovitavalt üks tööoperatsioon ühe töötaja kohta 2 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Tööülesande sooritamiseks on vaid üks sobiv viis Teaduslik juhtimine Eelised: · Tööprotsesside läbipaistvus ja täpsus suurenes · Erialateadmiste massilisus spetsialiseerumise tagajärjel · Lühiajaliselt suur tootluse kasv · Sobib väga hästi, kui tööd teevad robotid! Puudused: · Töötajate vastupanu · Töötahte vähenemine (tüütu ja korduv töö) · Raha kui ainus ja peamine motivaator · Kontroll vaid juhtkonnal Bürokraatia · Rajaja: Max Weber ("Majandus ja ühiskond", 1921) · Juhtideed: võim ja ratsionaliseerimine
Bürokraati koolkond Rajaja M. Weber (vaatles põhiliselt riigiorganisatsioone). Printsiibid: o Bürakraatia on tõhus vorm legaalse võimu kindlustamiseks o Selgetööjaotus o Kompetentne personal o Selge ametihierarhia o Formaalsed reeglid ja protseduurid o Dokumentide mõõdukus Eelised ja puudused Eelised – stabiilsus ja sõltumatus persoonidest, heade erialateadmiste rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 5 Uusklassikaline koolkond Alustajad E. Mayo, F. Roethlisberger Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Hawtorne’i eksperimendid (1924-1932) Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine
* info jagaja roll * kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid: * uuendaja roll * ressursside jagaja roll * arusaamatuste lahendaja roll * läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused. Tehnilised oskused: ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma:
Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll · Info jagaja roll · Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Ettevõtja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 8. Juhile vajalikud oskused Tehnilised oskused -ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. · Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. · Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor . 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle
3. Tippjuhid organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. 3. Nimetage milliseid oskuseid juhtimine eeldab (3 gruppi) ning kuidas nende oskuste kasutamine on seotud juhtimistasandiga? 1.Tehnilised oskused teadmine ja professionaalsus teatud valdkonnas. Nt koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. 2. Suhtlemis oskused - oskus töötada koos teiste inimestega (oskus motiveerida, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4
Tseremoniaalne (esindaja) roll Info vastuvõtja roll Juhtija-eesvedaja roll Ingo jagaja roll Sidepidaja Kõneleja roll 11. Juhile vajalikud oskused 12. Tehnilised oskused Ärikirjade koostamine Arvuti kasutamine Koosolekute korraldamine Organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne 13. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi lahendada konflikte korraldada meeskonnatööd jne 14. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 15. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad 16. Looja on F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise
arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem aga uuendaja rolli. Juhi kõige olulisem ülesanne on selgitada oma töötajatele kuhu suunas ettevõte läheb, ning teha vastavad muutused inimeste jaoks vastuvõetavaks. 9. Juhi oskused Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi: · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisastiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne · Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisastioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhtidele. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv
on tema enda hariduslik tagapõhi ja kogemus. Võrrelduna haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. Haldusaparaat vastutab poliitilisi otsuseid rakendava organisatsiooni majandamise, järjepidevuse ja töökorras hoidmise eest. Roll seisneb osaliselt olemasolevate juriidiliste aktide järgimises (nt kohaliku omavalitsuse kompetentsi ja vastutuspiiride kohta), osalt aga erialateadmiste ja praktilise kogemuse rakendamises. Planeerijal on ülesanne teha kindlaks püstitatud planeerimisülesande lahendamise eeldused, probleemi ajalised ja ruumilised seosed ning leida võimalikke probleemi lahendeid, tuues välja ka vajalikud argumendid erinevate lahendite poolt ja vastu, mis oleks otsustusprotsessi lähtekohaks. Kui haldusaparaadi roll on seotud peamiselt järjepidevuse hoidmisega, siis planeerija roll on seotud olemasoleva olukorra muutmisega
2. Infoga seotud rollid · Info vastuvõtja roll · Info jagaja roll · Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid · Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10 Juhile vajalikud oskused + Juhile vajalikud traditsioonilised oskused (Daft´i järgi): · Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. · Suhtlemisoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11 Klassikalised juhtimisteooriad + Hakkasid levima 20. saj alguses Jagatakse kolme rühma: 1.Teaduslik juhtimine (scientific management). 2
· Ressursside jagaja roll - eelarve 6. · Info vastuvõtja roll 14. · Arusaamatuste lahendaja roll 7. · Info jagaja roll 15. · Läbirääkija roll 8. · Kõneleja roll 16. 17. 8. Juhile vajalikud oskused 18. · Tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. 19. · Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. 20. · Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 21. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad 22. F. Taylor. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. 23. Teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 24. 1
• Juhtija-eestvedaja roll • Sidepidaja 2. Infoga seotud rollid • Info vastuvõtja roll • Info jagaja roll • Kõneleja roll 3. Otsustamisega seotud rollid • Ettevõtja roll • Ressursside jagaja roll • Arusaamatuste lahendaja roll • Läbirääkija roll 8. Juhile vajalikud oskused • Tehnilised oskused -ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldasmine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. • Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. • Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega.
Selline koostöö aitaks luua ühise seisukoha, mida ja kuidas teha. Kaaluda tuleks ühiste nõupidamiste korraldamist, leidmaks personali hulgas konsensust ja toetust vanglas nõudluse vähendamise suunale. Vanglasisene ja vanglatevaheline koostöö Eestis võib ühtlasi kaasa aidata erialaste teadmiste tõhusamale ja parema hinnaga kasutamisele. Tuleks kaaluda tugistruktuuri loomist (nt seminarid, töökonverentsid, veebileht ja/või ajaleht jne), õhutamaks erialateadmiste liikumist vanglate vahel, seda eriti uute lähenemisviiside, ettetulevate probleemide ja nende lahenduste osas. Et muuta nõudluse vähendamise programmid efektiivsemaks ja välja arendada teenused, mis rahuldaksid erinevate gruppide vajadusi, võiks kaaluda elusektsioonide või tervete eraldi vanglate loomist kindlate sihtgruppide tarbeks (noorukid, tarbimisest loobuda soovivad sõltlased jne). Selle abil saaks muuhulgas ära hoida, sekkumisega saavutatud positiivse efekti
ülevaatamine. Juhi rollid (Alas, 2004) Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Joonis 6. Juhi rollid Mintzbergi järgi (Mintzberg, 1986, viidatud Alas, 2004 järgi) Juhile vajalikud oskused (Daft, 1995, viidatud Alas, 2004 järgi): tehnilised oskused - ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm; suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms; kontseptuaalsed oskused - sisaldavad võimet luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. 1.3. Organisatsiooni ja juhtimisteooria
jätkata, loeb väga palju nõustaja professionaalne arvamus. Professionaalsuse üks aspekt on juhuks, kui asjad ei lähe nii, nagu ta ootab. Paljudel klientidel on ainult üks tegevuskava ja nõustaja teadlikkus oma erialateadmiste piiridest. Selle teadmiseta võib nõustaja avastada, et ta ei ootamatute takistustega silmitsi seistes satuvad nad ummikusse. Tänapäeva tööturul on väga oska klienti aidata ja vajab hädasti ise konsultatsiooni. palju määramatust ja kliendid peavad olema valmis selles uues reaalsuses tegutsema. Võimalike takistuste ettenägemine suurendab eneseusaldust ja üldist valmisolekut
konfliktid. Profi sotsioloogiline iseloomustus. Definitsioonid on erinevail uurijail mõneti erinevad, kuid mõningate iseloomulike joonte suh-tes ollakse professionaalide puhul üksmeelel. 1. Neil on kindel teadmiste-oskuste valdkond, milles nad on teistest paremad; mõningad uurijad räägivad (oskus) teabemonopolist. 2. Nad on läbi teinud pikema erialase põhiväljaõppe ning lisaks on nad oma erialateadmiste osas sõltuvad korrapärasest täiend- ja edasiõppest. 3. Neil on eriala jaoks välja arendatud normisüsteem oma arusaamadega kvaliteedist ja sel-lest, mis on hea või mis on halb töö. 4. Nad on sageli tihedalt sõltuvad teadus. ja arendustööst ning rahvusvahelistest kontaktidest. 5. Neil on oma ametieetika, tihti dokumenteeritud eriliste eetikareeglitena. Vahel on loodud ka sisemisi komisjone, mis jälgivad eetikanõuete täitmist. 6
Menetleja määratud muu isik. Nende suhtes ei esitata seaduses mingeid nõudeid. Võib oletada, et seadusandja on kõnealuste muude isikute vahendusel põhimõtteliselt pidanud võimalikuks näha kohtumenetlusse ka sellistest valdkondadest pärinevaid eriteadmisi, mida oleks raske paigutada klassikalistesse teadusklassifikatsioonidesse või mille kasutusvajadus kohtumenetluses aktualiseerub vaid väga erandlikel juhtudel (nt usuteaduslik ekspertiis). Maailmas on mitteõiguslike erialateadmiste kaasamiseks kohtuvaidluste lahendamisse suures plaanis kaks võimalust: kas kasutatakse nn kohtueksperte või siis on eriteadmiste toomine kohtuni jäetud poolte hooleks (nn eraeksperdid v eksperttunnistajad). Neis süsteemides, kus kohtumenetluses tõendite esitamine on poolte ülesandeks, on üldse mitte üllatuslikult pigem eelistatud eraekspertide kasutamist; kus aga kohus peaks olema aktiivne tõendite koguja, on eelistus riikliku ekspertiisi kasuks
annaabi.ee 
