Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis
· tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides
* Maavärina kese ehk epitsenter maavärina kolde kohal paiknev kont maapinnal või merepõhjas. 31. Kuidas jaotatakse maavärinate tulemusel tekkinud seismilisi laineid? - * Keha(ruumi)lained - levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Jagunevad: · P-lained(pikilained) - kiiremad, · S-lained(ristilained) - aeglasemad, üles ja alla. * Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale (nagu veelained vettevisatud kivist.) 32. Ruumi- ja pinnalainete peamised erinevused. - * Ruumilained on kiired ja liiguvad maapõues kerapinnalaadsete frontidena. * Pinnalained on aeglased ja liiguvad mööda maapinda epitsentrist eemale. 33. Mõisted: seismograaf, seismogramm, tsunami. - * Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. * Seismogramm joonis, kuhu peale on kujutatud maavärina tugevus.
Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Tsunami http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691938/Tsunami
looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ookeanis. Maavärina epitsenter oli India ookeanis Sumatra põhjaosast lääne pool. Maavärina põhjustas subduktsioon NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid
maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Jaapanis Hanasakis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkasid tagasi Aasia mandrinõlvalt.
Sõjad, ülerahvasatumine, liigne tarbimine on mõisted mis on kõige kahjulikumad inimkonnale kui sellisele. Sõjad laastavad suurt osa Aafrikast ja Aasiast, muudavad maa kasutuskõlbmatuks, jätavad miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on päiksekiirguse puudumine tänu tolmule ja muu sodi lendumine taevasse, mis võib hõljuda seal kuni 10 aastat
toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Jaapanis Hanasakis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkasid tagasi Aasia mandrinõlvalt. Kagu – Aasi katastroof - Tsunami Tais
ookeanilised vulkaanid on kilpvulkaanid.N:Mauna Loa.Kihtvulkaanid:magma sisaldus52- 65%,laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.N:Etna.5.Kehalaine:kerapinnalaadsete frontidena nagu helilaine õhus.Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena.S-laineid e ristilaineid.Pinnalaine:Piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt.Rayleighi lained panevad maapinna lainetama.Lovei lained aga võnguma. Selgita:Uue mandrilise maakoore teke- Kurd mäestike teke-maakoore kokkusurumis piirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud kurrutatud kivimitest mäestik.Vulkaani purskega kaasnevad nähtused-Peale purske eraldub palju veeauru ja mürgist süsinik-ja vääveldioksiidi ning N,Cl,Fjt ühendeid
infropunase kiirguse sensoritega Seismiline monitooringvulkaanialuse magma liikumise registreerimine Maapinna kõrguse mõõtmine Maavärinad Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Murrangu tekkega kivimitest vabanenud pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma
Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla. 2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami. Maavärin ei olnud katastroofiline kuna hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21
maavärinad magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4 hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas saare idaosas paiknevat Dominikaani vabariiki 2004. aastal 6- magnituudine maavärin, mille hüpotsenter paiknes 18 km sügavusel ja epitsenter saare põhjarannikust 10 km kaugusel meres Tekkepõhjused Vallandus energia maapinnale suhteliselt lähedal Maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince'ile sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km. Topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel. Kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt arenenud) Kui haruldane oli Haiti maavärin? Kariibi mere piirkond pole just maavärinaterikas, kuid see ei tähenda, et neid sealkandis üldse ei esineks. Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati raputas sama tugev maavärin Haitit 18
ookeaniline, m ja m, o ja o). Maavärinakolle asub maapinna sees, epitsenter maa peal. Tekivad seismilised lained. Purustused: maavärina tugevus ja ulatus, asukoht ja ümbruse rahvastikutihedus, kas kaasneb tsunaami, kas on öö või päev, hoonete kvaliteet ja konstruktsioon, inimeste valmidus. 12) Seismilised lained Levivad maavärina fookusest Ruumilised lained: maa sees, ei jõua maapinnale Pinnalained: maavärina epitsentrist, mööda maapinda nagu veelained kui kivi vette visata. 13) Nõlvaprotsess Nõlvaprotsess – Kivimimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Varisemine: väga kiire, kivimiosakesed veerevad vabalt nõlva jalami suunas, nt mäestikel. Libisemine: kivimiplokid liiguvad mööda kindlalt lihkepinda, tagajärjeks võivad olla maalihked, kuid sees midagi ei toimu, mäestikel. Voolamine: niiskunud pinnasel, nõlvad muutuvad astmeliseks.
MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10 Tsunami maa poole tormavad hiidlained. Merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel Mercalli skaala purustuste põhjal, ebaadekvaatne 12 palli NÕLVAPROTSESSID
harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Pinnalained Levi: piki maapinda epitsentrist eemale Jaotamine: a) lühikesed - Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem b) pikad - pikkadest lainetest saab rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem · Uue mandrilise maakoore teke Osa kivimeid "kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Lausaliselt kulgeb maapõues ka
Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused
lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. TSUNAMI • Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. • Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. • Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. • Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. • Tsunami arengut ja toimet on võimalik prognoosida, kui on teada tema parameetrid epitsentris. • Kahjuks pole tsunamite ennustused eriti usaldusväärsed - alates 1948 aastast on 75% tsunami-hoiatustest osutunud ennatlikeks.
inimtegevuse tagajärjel. 20. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala(magnituut) järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala(pall) abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 21. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud. 22. 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad.
manner, maismaa Väga võimasad vulkaani pursked võivad tekitada nii nim. Mikro jääaegasid. Maavärinad Maapinna võnked mis on tingitud laamade liikumisest.95% maavöinatest on tektoonilised Tektoonika-laamade liikumine Lisaks sellele ka vulkaani purkse tagajärjel maavärinad. Inimtekkelised maavärinad tuuma plahvatused. Kaevadnuse sissevarisemine Maavärina tugevus sõltub esiteks vallandunud energia hulgast, teiseks kolde sügavusest, kolmandaks kaugusest epitsentrist. Maavärinate skaala Mercalli skaala(0-12 palli)-hinnatakse visuaalselt hoonetele tekitatud purustusi. Ei kasutata. Richteri skaala(0-8,9 magnituudi) hinnatakse eneriga hulka mis vabaneb maavärina toimel. Richteri skaala on Logaritmiline. Eestis kõige suurem maavärin toimus 1976 ja epitsenter oli Ossmussaare juures 3,5 magnituudi.
Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna
12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas.
12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas.
kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg Purustused ja hukkunute arv sõltub ... · Maavärina tugevusest · Kaugusest epitsentrist · Asendist sisemaal või rannikul · Asustustihedusest · Ehitusmaterjalide ja ehitiste kvaliteedist · Piirkonna arengu-
kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg Purustused ja hukkunute arv sõltub ... • Maavärina tugevusest • Kaugusest epitsentrist • Asendist sisemaal või rannikul • Asustustihedusest • Ehitusmaterjalide ja ehitiste kvaliteedist
6 magnituudini ja toimusid veel 3-4 kuud pärast esimest värinat. Kolm päeva enne Kagu-Aasia tsunamit toimus maavärin Uus-Meremaa lähedal , selle tugevuseks mõõdeti 8.1 magnituudi. Mõned teadlased arvavad, et need kaks maavärinat on omavahel kuidagi seotud, aga tõestada seda ei suudetud. Tsunami laastas 11 riigi randu , lainete kõrgus ulatus 30 meetrini. Kõige rohkem said kannatada Indoneesia , Sri Lanka , Tai rannad. Lained jõudsid ka Somaaliasse , mis asub maavärina epitsentrist 4500 km kaugusel. Maavärin ja tsunami tabasid rannikut jõuga, mis on võrdne 1500 Hiroshima pommiga. Tsunamil läks 15 minutit kuni 7 tundi , et jõuda kõikide kannatada saanud riikide rannikutele. Tsunami jõudis välja Antarktikasse, kus tähendati meetrist veetõusu , mis püsis mitu päeva. Maavärina ja tsunami tagajärjel sai surma umbes 200 000 inimest , lisaks veel 50 000 jäi kadunuks ja üle miljoni inimese kaotas oma kodu. Kahjuks on uurimused näidanud, et
pursk. võivad tekitada nn mikrojääaja) MAAVÄRINAD *Maapinna võnked mis on tingitud laamade liikumisest 95% maavärinatest on tektoonilised (tektoonika- laamade liikumine) *Lisaks tektoonilistele võivad tekkida plahvatused. Kaevanduse sissevarisemisel tekitatud maavärinad (väikesed) *Inimtekkelised maavärinad, näiteks tuumaplahavatused, kaevanduse sissevedamisel tekitatud maavärinad *Maavärina tugevus sõltub 1.vallandunud energia hulgast, 2. kolde sügavusest, 3. kaugusest epitsentrist. MAAVÄRINATE SKAALAD *Mercalli skaala (0-12 pali) hinnatakse visuaalselt hoonetele tkitatud purustusi (tp ei kasutata) *Richteri skaala (0-8,9 palli skaala logaritmiline) hinnatakse energiahulka mis vabaneb maavärina toimel Est kõige suurem mv toimus 1976 ja epitsenter oli Osmussaare juures 3,5 magnituudi.>seinad mõranesid, klaasid riiulitel klirisesid. 2.5 inimene tajub ja 5 mt põhjutab hoonetele kahjustusi.
Näiteks Richteri ning Momenti skaalad. See skaala loodi 1935. aastal Charles Richteri ja Beno Gutenbergi poolt. Skaala kasutab maavärina hindamiseks seismograafi pendli suurima võnke amplituudi. Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4.0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tsiilis, mis oli 9.5
Vee sügavus epitsentri piirkonnas oli ligikaudu kilomeeter. Juba selle tõttu jäi tsunami kõrgus rannikualadel enam kui 30 protsendi võrra väiksemaks, võrreldes näiteks kuue kilomeetri sügavuse mere all toimunud täpselt samasuguse maavärinaga. Kui niisuguse mastaabiga katastroofi puhul purustusjõud isegi pisut väheneb, kaasnevad tavaliselt märksa väiksemad kahjustused. Suhteliselt madala vee tõttu oli ka tsunami liikumiskiirus epitsentrist Jaapani ranniku poole ligi kaks korda väiksem tsunami tavalisest kiirusest avaookeanis. Kui sügavas meres tekkinud laine jõudnuks pärast tugevaimat tõuget Sendai lähistel randa juba kümne minutiga, siis seekord jäi aega reageerimiseks 20-25 minutit. Kogu õnnetus leidis aset keset tööpäeva, mil inimesed hädaolukorrale märksa adekvaatsemalt reageerivad. Kuna mõni minut kulus ka hoiatuse andmiseks, võis selline viivitus säästa tuhandeid elusid. Lõpuks oli suur osa
süvafookuselisi maavärinaid. Kahe mandrilaava kokkupõrkel tekivad põhiliselt madalafookuselised maavärinad Piki-, rist- ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks. Nende nimetused tulevad ladinakeelsetest sõnadest primus(esimene) ja secundus(teine) Täpselt selles järjekorras nad ka seismograafini jõuavad Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda (nagu veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt. PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas
tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid. Kehalainete seas eristatakse: kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad
jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile. Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna
Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. P-lained on oma olemuselt
vigastada sai 374 643 inimest. Üle 4,8 millioni inimese jäi ilma koduta ning ligikaudu 15 miljoni inimese elu mõjutas see maavärin. Hiina valitsus eraldas 146,5 billionit dollarit, et taastada maavärina poolt tekitatud kahju kolme aasta jooksul. 2009. aasta septembris toimus Indoneesias maavärin, mille tugevuseks oli 7,9 magnituudi. Hukkus umbes 1100 inimest ja vigastada sai ligikaudu 2000 inimest. Sajad majad said kahjustada ning maavärinat oli tunda sadade kilomeetrite kaugusel epitsentrist, näiteks Singapuris, Jakartas ja Malaisias. 2010 aastal toimus maavärin Haitil, mille tugevuseks oli 7 magnituudi. Hukkunute arvuks arvati natuke üle 200 000 inimese. Kõige rohkem sai kannatada Haiti pealinn Port-au-Prince, mis muutis linna rusuhunnikuks. Hävisid isegi parlamendihoone ja presidendipalee. Väidetavalt oli veel 52 järeltõuget, mis olid tugevamad kui 4,2 magnituudi. 2011. aasta märtsis tabas Jaapanit üks läbi aegade kõige tugevamaid maavärinaid. Maavärina
· Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1. kehalained (levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena täpselt nagu helilained) 2. pinnalained (levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist) · Kehalainete seas eristatakse kahte liiki laineid: 1. P-lained ehk pikilained (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena) 2. S-lained ehk ristilained (levivad aeglasemalt ning keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impullsidena) · S-lained ei levi Maa välistuumas, millest järeldub selle keskkonna vedel seisund. · P-lained levivad kiirusega 6-7 km/sek
ümberpaiknemine mõjutab ka haprata deformatsiooni sfääri (litosfääri) tükeldada, seda erinevateks plokkideks. Maavärina kese epitsenter koht, kus maavärin on kõige tugevam. Fookus maavärina kolle ehk hüpotsenter koht, kus maavärin tekib. Seismised lained elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala võnke tugevuse mõõtmine magnituudides (energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel) Reaalne skaala 0-8.6
kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinaid sageli magmakollete lagede sissevajumine. Seismilised lained • Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. • Eristatakse: • Ruumi e. kehalained levivad maa sees maavärina koldest sfäärilise frondina eemale nagu helilained õhus. • Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale määda maapinda nagu liiguvad veelained vettevisatud kivist eemale. Piki- ja ristilained • P-laineid ehk pikilaineid on kiiremad (6–7 km/sek) ja levivad kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. Kivimosakesed võnguvad (pressitakse kokku ja venitatakse välja) lainete levikuga samas suunas. Levivad vabalt ka vedelikes • S-laineid ehk ristilained on aeglasemad ja levivad lainete liikumissuunaga risti.
protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti kokkusurutavate ja väljavenivate impulssidena deformeerivate impulssidena
(gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks. Millest sõltub maavärina tekitanud purustuste hulk: maavärina tugevusest, ehitiste tugevusest, koha kaugus epitsentrist, kas sellega kaasneb tsunami Millest sõltub maavärina tekitanud ohvrite arvu: rahvastiku tihedused selles piirkonnas, kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami. Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee
koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi). Pikilained-seismilised lained, mis levivad keskonda oma liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Pinnalained-seismelised lained, mis levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnase libisemine ehk lihe-nõlvaprotsess, mille puhul settekeha või kivimiplikk liigub äkiliselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. Pinnase nihkumine ehk nihe ehk defluktsioon-kõige aeglasem nõlvaprotsess. Toimub tingimustes, kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub
Maavärina epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik 1.Kehalained- levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus 1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Levivad vedelas 1.2 S-lained e. Ristlained-aeglasemad, leivivad keskkonda liikumissuunaga risti defromeerivate impulssidena. Ei levi vedelas kk-s 2.Pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. 3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast. Kiired nõlvaprotsessid: 1. Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel. Toimub välisjõudude toimel ja lainetus uuristab nõlva sügavamalt sisse ning raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2
Vulkaanilised maavärinad on suhteliselt haruldased võrreldes laamade liikumisega kaasnevatest vappumistest (4-5% maavärinatest on põhjustatud vulkaanilistest tegevustest). Samuti võib maavärinaid esineda plahvatusliku purske eelsel perioodil, kui toimub maasügavuses asuva magma pressimine magmakambrisse (nende värinate põhjal on võimalik ennustada vulkaanipurskeid). Kui tektoonilisi maavärinaid võib tunda üle kogu Maakera, siis vulkaanilist on üldjuhul tunda epitsentrist 16-32km kaugusele. Vulkaanid, mis põhjustavad maavärinaid ja purskavad plahvatuslikult on üldiselt happelise laavaga, kuna antud laava jaheneb väga kiiresti ning blokeerib vulkaani ava ning alt peale pressiv magma tekitab rõhu ja mingil hetkel toimub plahvatus (Harvematel juhtudel võib seetõttu tekkida avamused ka vulkaani külgedele). Mõningatel kordadel võib selline olukord väga laastavaid tagajärgi kaasa tuua. Näiteks Krakatoa (Indoneesias), mis plahvatas 1883.
ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine). See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5.1. Maavärinate tekkepõhjused ja levik http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html Teke. Murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena. Maavärinad evivad piki maapinda epitsentrist eemale. Levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Neid eristatakse: 1) Kehalained (ruumilained)- ringis nagu õhulained. Levivad maapõues. Siin eristatakse P-lained e. pikilained ja aeglasemad S-lained ehk ristilained. 2) Pinnalained- pikki maapinda nagu veelained. Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt.
Ummiklainete levimisel nende periood võrreldes “tormialuste” lainetega kasvab. Ummiklaine on regulaarne, peaaegu sinusoidaalne laine. Võimaldab ranna lähedal surfamist. lainekõrguste jaotus Tsunami Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada maalihe vulkaan suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Tsunami Tsunami 2004 a tsunami Tsunami 2004 tsunami Iseloomulik:
(litosfääri) tükeldamist, seda erinevateks plokkideks. Maavärina kese epitsenter koht, kus maavärin on kõige tugevam. Fookus maavärina kolle ehk hüpotsenter koht, kus maavärin tekib. Seismised lained elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala võnke tugevuse mõõtmine magnituudides (energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel) Reaalne skaala 0-8
ulatus. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kolle ehk fookus on koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine (maavärina murrang). Epitsenter ehk maavärina kese on kolde kohal maapinnal olev paik. Esinevad peamiselt laamade piirialadel. Seismilised lained kehalained ja pinnalained (pinna pealne virvendus, levivad epitsentrist eemale ehk elastses keskkonnas). Kehalained jagunevad kaheks: P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained kiirus 6-7 km/sek kiirus 3-4 km/sek levivad nii tahkes kui vedelas kk levivad ainult tahkes keskkonnas Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pallid Mida mõõdetakse
deformatsioonid, mis levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad kiirusega 6-7 km/s, samuti levivad nad vabalt ka vedelikes. Ritsilained ehk S-lained- kivimkeha kuju muutvad lained, mille puhul kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti. Liiguvad peaaegu poole aeglasemalt kui P-lained ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalained- levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda nagu veelained vettevisatud kivist. Levivad ruumilainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Levivad ainult elastse keskkonna vabal pinnal, maapinnal või merepõhjal. Pinnalaineid on kahte tüüpi: Rayleigh’ lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love’i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. 13
Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal olevat maapinnal asuvat paika nimetatakse maavärina keskmeks (epitsentriks). Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Esimesed levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, teised aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusurutavate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonda liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Ka pinnalaineid on kahte liiki.
13. Seismiliste lainete eri tüübid kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid, levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. b. S-lained e ristlained - kivimkeha keha muutvad lained, mille korral kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti. c. pinnalained - seismilised lained, levivad epitsentrist eemale (kuni 7,3 km/sek) 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P- ehk pikilained, sest need hindavad kolde sügavust ja asukohta. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, näiteks Lõuna-Ameerikas. Island 2010. aastal Eyjafjalla, 2010 Tsiili 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 17. Kuidas tekivad tsunamid
P-lained, b. S-lained, c. pinnalained a. P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad aeglasemalt kui pikilained, ei saa levida läbi vedelike c. pinnalained-levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda, liiguvad mööda ringikujulisi trajektoore, kõige aeglasemad, liiguvad üles-alla. Põhjustavad kõige suuremaid purustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest need lained levivad igas keskkonnas. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Jaapan on kõige aktiivsem maavärinate piirkond. Suurimad maavärinad: India
Kõrge sagedus,lühike lainepikkus, levivad nii tahkises kui vedelikus, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad väikesi muutusi maapinnas, maakoores liiguvad kuni 13km/s. b. S-lained, ehk ristlained- muudavad kivimikeha kuju; kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainetega risti. Kõrge sagedus, lühike lainepikkus, aeglasemad kui pikilained, ei levi vedelikes, maakoores liiguvad kuni 7,3km/s, liihuvad ka kõrvale. c. pinnalained liiguvadmaavärina epitsentrist eemale piki maapinda. Kõige aeglasemad, levivad maapinnal, nagu lained vees, põhjustavad kõige rohkem kahjustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, vulkaanilistel aladel. Nt. Filipiinidel 2012.aasta
annaabi.ee 
