Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 (0)

Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
Maarja-Liis Salumäe
Audentese e-gümaanisum
2013
Tallinn
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga 8.0-8.9 kord aastas ning magnituudiga 7.0-7.9 maavärinaid toimub igal aastal keskmiselt 18. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Kuid mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Alates 1602.aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega, kuid siiski pole Eestis toimunud maavärinad tugevuselt võrreldavad üle maailma toimunud maavärinatega. Aastatel 2000-2011 on maailmas toimunud väga palju maavärinaid , kuid üle 7,9 palliseid on selle 11 aasta jooksul iga aasta olnud vähemalt korra. Kui juba 7 palline on purustav , siis 7,9-8,9 on äärmiselt laastav, enamik hooned hävivad täielikult, palju surmajuhtumeid , maapind lõheneb jm. On ka olnud üle 9 palliseid ,mis on juba äärmiselt katastroofiline. maapind lainetab .Sel juhul maastik muutub tundmatuseni ,esemed paiskuvad õhku, mitte ainult kivi-, vaid ka puitehitiste häving. Toimub ka palju varisemist mägedes ja vajumisi tasastel kohtadel, suurte alade nihked maakoores .
2000nda aasta suurim maavärin toimus Papua New Guineas novembrikuus. Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit.
23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus . Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tšiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune .
2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans- Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage’is, mis asub 430 kilomeetri kaugusel epitsentrist. Maavärin raputas 30 sekundit ning õnneks maavärin tsunaamit ei tekitanud. Õnneks hukkunuid polnud , teatati vaid ühest viga saanud inimesest: 76aastane naine Mentastas murdis käeluu, kui kukkus värina tõttu kodutrepist alla.
2003ndal aastal 25ndal septembril toimus Jaapanis maavärin , mis oli 8,3 magnituudine ning mis tekitas tsunaami. Maavärin ei olnud katastroofiline kuna hukkunuid polnud ja vigastatuid oli natuke üle viie tuhande. Palju katastroofilisem oli 21. mail aset leidnud maavärin Alžeerias, mis oli vaid 6,8 magnituudi . Hukkunuid oli 2266 ning vigastatuid oli 10261. Üle 180000 inimese kaotas kodu ning rohkem kui 43500 hoonet oli kahjustunud või hävinud Algiers-Boumerdes-Dellys-Thenia vahelisel alal. Kahju hinnati 600 miljoni kuni 5miljardi USA dollarini. Maavärinast tekkis tsunami ,mis võis kohati olla kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat .
2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka , India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et jõudis isegi Somaaliasse, mis asus epitsentrist 4500 km kaugusel. Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos. Hukkunuid oli pea 300000 ning 1,7 miljonit inimest jäid koduta . Rahaline kahju ainuüksi Indias oli juba 2,1 miljardit USA dollarit, rääkimata siis teistest riikidest.
2005nda aasta suurim maavärin oli õnnetuse kombel jällegi Indoneesias, seekord ei olnud kahjustuse õnneks nii suured. Nimelt 28nda märtsil raputas Sumatra põhjaosa 8,6 magnituudiline maavärin. Vähemalt 1300 inimest sai surma ja vigastada üle 400 inimese. Maavärinast tekkis tsunami , kuid nende kõrgus ei ületanud kahte meetrit.
2006nda aasta suurim maavärin toimus Kuri saartel, mis oli 8,3 magnituudiline, kuid õnneks ei hukkunud ühtegi inimest. Palju suuremad kahjud olid jällegi Indoneesia ,kui 26ndal mail toimus 6,3 magnituudiline maavärin. Hukkus pea 6000 inimest ning üle 38500 inimese oli vigastatud . Rohkem kui 127 000 maja oli hävinenud ja 450 000 kahjustunud. Kahju hinnati 3,1 miljardi suuruseks
2007nda aasta suurim maavärin toimus jällegi Indoneesias, kui teda raputas 8,5 magnituudiline maavärin. Hukkunuid oli ainult 25
12ndal mail 2008ndal aastal raputas Hiina idaosa 7,9 magnituudiline maavärin , mis mõjutas väga paljude inimeste elusi. Peaaegu 70 000 inimest hukkus , pea 380 000 inimest sai vigastada ning 18,392 inimest kuulutati surnuks või kadunuks. Rohkem kui 45 miljoni inimese ja 10 provintsi saatus oli mõjutatud. Umbes 5,6 miljonit maja lagunes ning üle 21 miljoni maja oli saanud kahjustada. Kohukahjum oli 86 miljardit USA dollarit. Beichuan, Dujiangyan, Wuolong and Yingxiu oli peaaegu täielikult hävinenud. Beichuan-Wenchuan alas toimunud maalihked ja kivivaringud hävitasid sealsed mägiteed ning mattis enda alla enamus hooneid , lõigates ära linnale juurdepääasu mitmeks päevaks. Maalihke pärast oli kahjustAtud 48 000 km torustikke ning 53 000 km sõiduteid.
2009ndal aastal 30. Septembril toimus tabas indoneesiat maavärin. Sajad majad on said kahjustusi. Tekksi tulekahjud, sillad purunenesid ja kõikjal oli paanika , kuna veetorud olid katki ja tänavatel oli tohutu üleujutus . Maa värina epitsenter asus Sumatra saare ranniku lähedal. USA geoloogiaameti teatel oli võimsus 7,9 palli.Hoonete värisemist oli tunda ka sadade kilomeetrite kaugusel pealinnas Jakartas, kuid ka Singapuris ja Malaisias . Hukkus pea 1200 inimest.
Järgneva aasta raskeim maavärin toimus Haitil, 12 jaanuaril 2010 saare lääneosas. Maavärin oli äärmiselt võimas ja vastas 32 megatonnile TNT-le 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au- Prince 'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks- 97 000 maja hävines ning 188 000 hoonet sai kahjustada. Katastroofis hukkus 222 570 inimest ning vigastada sai üle 300 000. 1,3 miljonit evakueeriti.
2011 aasta 11ndal märtsil toimus Jaapanis 9 magnituudiline maavärin mis kestis kuus minuti ning millest kujunes välja täielik kaos ja katastroof, eriti põhja Jaapanis.Kirjapanduud ajaloos oli see suuruselt maailma seitsmes maavärin. Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärinast tekkis tsunami mis tabas Miyakot, Iwatet ja Tōhokut , lained võisid kõrguda kuni 40m kõrguseks. Hukkunuid oli 15789 , vigastada sai 6126 inimest ning kadunuks kuulutati 2713 inimest. Jaapani maavärin kuulutati kõige suurema kahjuga loodusõnnestuseks, kahju oli üle 235 miljardi USA dollari. Hiidlaine ja maavärin viis märtsis rivist välja Fukushima tuumaelektrijaama jahutussüsteemi, põhjustades kolme reaktori avarii ja viimase 25 aasta rängima tuumaõnnetuse. . Kolmes ülekuumenenud reaktoris toimusid plahvatused ja vigastatud reaktoritest lekkis keskkonda radioaktiivset ainet. Reaktorite mahajahutamise käigus on tekkinud märkimisväärne kogus radioaktiivselt saastunud vett. Prantsuse tuumaohutusagentuuri ASN hinnangul vastas õnnetus Jaapani Fukushima tuumajaamas seitsmeastmelise algselt skaala kuuendale astmele , kuid hiljem tõsteti see maksimaalse seitsme peale kuna radiatsioon levis juba õhus , köögiviljades, vees ja ookeanis.
Maavärinad võivad tekitada tohutuid kahjustusi ja purustusi. Kõrgemate magnituudlistele maavärinatele võib tihti järgneda ka tsunamid, mis tekitavad omakordas suurt kahju. Fukushima tuumaõnnetuse tagajärjel otsustas Šveits (2034) ja Saksamaa (aastaks 2022 ) loobuda tuumaenergiast. Kõige ohtlikumad alad on vaikse ookeani ääre alad nagu Jaapan ja Indoneesia. Pidevate maavärinate tagajärjel korraldataske seal pidevalt õppusid et olla valmistunud maavärina korral, aastakümneid on kehtinud ka hoonete projekteerimist puudutavad karmid seadused. Maavärinad tekitavad veel laviine , maalibisemise ning tulekahjus ,mis pääsevad valla purunenud gaasi- ja elektrivõrkudest
Jaapan (2011)
Jaapan (2011)
Kasutatud kirjandus :
http://www-958.ibm.com/software/analytics/manyeyes/datasets/the-largest-earthquakes-in-the-wor-3/versions/1
http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav%C3%A4rin
http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin
http://earthquakeau.blogspot.com/2011/06/worlds-largest-earthquakes-2000-2011.html
http://www.rescue.ee/19669
http://en.wikipedia.org/wiki/2000_New_Ireland_earthquakes
http://earthquakes.findthedata.org/l/4944/Papua-New-Guinea-New-Ireland-Duke-of-York
http://www.epl.ee/news/valismaa/tugev-maavarin-vottis-peruus-47-inimelu.d?id=50805489
http://www.epl.ee/news/valismaa/alaskat-raputas-79magnituudiline-maavarin.d?id=50938344
http://en.wikipedia.org/wiki/2002_Denali_earthquake
http://wiki.answers.com/Q/What_damage_was_caused_by_the_2004_tsuna mi
http://en.wikipedia.org/wiki/2004_Indian_Ocean_earthquake_and_tsunami#Possible_human_component_in_magnitude_of_damage
http://wsws.org/en/articles/2011/03/japa-m12.html