Haiti maavärin (2010) (0)

Haiti maavärin (2010)
Marko Tarkin
VA09
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53
kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7-magnituudise maavärina
epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool,
maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Haitit rängalt raputanud
seitsme magnituudine maavärin, tappis tuhandeid inimesi , ja see oli
tugevaim seda saart tabanud värinatest viimase 200 aasta jooksul.
Haiti maavärinate ajalugu
Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja
1860. aastal ­ seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas
väga tugevat maavärinat kogenud, ammu elavatekirjas. Samas 1953.
ja 1994. aastal toimusid Haitis samuti väheste inimohvritega
maavärinad ­ magnituudidega 5.7 ja 5.4 ning vastavalt 2 ja 4
hukkunuga. Viimase kümnendi sündmustele keskendudes hirmutas
saare idaosas paiknevat Dominikaani vabariiki 2004. aastal 6-
magnituudine maavärin, mille hüpotsenter paiknes 18 km sügavusel
ja epitsenter saare põhjarannikust 10 km kaugusel meres
Tekkepõhjused
Vallandus energia maapinnale suhteliselt lähedal
Maavärina epitsenter paiknes väga lähedal Port-au-Prince'ile ­
sisuliselt kogu linn jäi epitsentrist mitte kaugemale kui 40 km.
Topograafiast sõltuvalt paiknesid väga paljud ehitised mäenõlvadel.
Kõige peamiseks ei oldud ehitiste rajamisel arvestatud
maavärinaohuga. (Ehitusregulatsioonid ja järelvalve väga nõrgalt
arenenud)
Kui haruldane oli Haiti maavärin?
Kariibi mere piirkond pole just maavärinaterikas, kuid see ei tähenda,
et neid sealkandis üldse ei esineks.
Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati
raputas sama tugev maavärin Haitit 18. sajandil.
Haiti võtab enda alla umbes poole Hispaniola saarest, mille teisel
poolel asub Dominikaani vabariik. 1946. aastal vapustas
kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani
Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma.
Miks oli Haiti maavärin nii ränk?
Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab
looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski
intensiivsus.
Üldiselt on maavärinatel erinevad karakteristikud sõltuvalt sellest,
kas need leiavad aset maismaal või ookeanipõhjas, nagu ka
geoloogilistest tingimustest värinapiirkonnas. Mägises ja kaljuses
kandis pole tugevad värinad nii tüüpilised kui ohtrate settekivimitega
ja vähem kaljustes piirkondades, kus maapind on värisemisaltim.
Haiti on pigem settekivimi-piirkond, mis tähendab, et sealsed
geoloogilised tingimused soosivad kõvemini raputavaid värinaid.
Negatiivsed hetked
peavarjuta jäi vähemalt 300 000 inimest.
purunes koguni ligi pool pealinna majadest.
Rahvusvahelise Punase Risti andmetel
pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i
vanglast põgenema umbes 4000 vangi.
Parlamendi ­ ja presidendihoone laastatud
Kokku hukkunuid vähemalt 275 000
Positiivsed hetked
Meeleheite, kurbuse, vaesuse ja õuduse vahele mahub Haiti
pealinnas ka üksikuid rõõmsaid hetki.
Näiteks leidsid Hispaania ja Belgia päästjad Port-au-Prince'is
kodumaja rusude alt elusana kaheaastase poisi, kes oli seal olnud üle
kahe ööpäeva. Redjeson Hausteen Claude'i isa Reginald ei suutnud
õnne uskuda, kui päästjad pisipoja peaaegu tervena tema kätte tõid.
Ema Daphnee'd nähes lõid poisi silmad särama. Maailma ajakirjandus
nimetab päästetud põnni omamoodi lootuse sümboliks.
Väga suurt tähelepanu pälvis maailma ajakirjanduses ka eestlase
Tarmo Jõeveere päästmine ÜRO Haiti esinduse peakorteri rusude alt.
Fotod
Kasutatud kirjandus
http://erikpuura.wordpress.com/2010/02/13/haiti-maavarina-pohjused-ja-ta
http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-pohjustas-laastava-maavarina-haitil.d?
http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav%C3%A4rin